Tuhat üheksasada üheksandamal aastal Weebruari üheteistkümmnemal päewal ilmusid Kihelkonna walla kohtu ette sellesama walla liikmed Mihkel Ado poeg Liiksoo, Ado Tõnise poeg Liiksoo ja Peeter Algo ning palusid järgmist omawahelist leppingud akti raamatu üles wõtta ja kinnitada; mis akt ka tänasest päewast maksma hakkab ning kõige pärijate kohta täidetaw peab olema. Mihkel Ado poeg Liiksoo wõttab Peeter Algo omale toitjaks ja waranduse pärijaks järgmise tingimistega. Peeter Algo saab kohe oma kätte Liiksoo päris talukohast "Waigu-Mardi" No 29 kaks kolmandiku põldu, kaks kolmandiku heinamaad, karjamaa õigus kahe kolmandiku puumaa karjamaa üle ja kaks kolmandiku metsa. Nendest kahe kolmandikust puumaa maast jättab Mihkel Liiksoo oma kätte kahe külimitu igast põllu otsast, kaks wakamaad heinamaad ja karjamaa pruukimise õigus. Need osad jääwad kunni Liiksoo surmani tema kätte pruukida aja tema, Liiksoo, surma korral läheb see maa osa pruukimise õigus Liiksoo naese Liiso kätte kunni tema elab. Liiso surma korral läheb nimetud maa Peeter Algole tagasi, ja omaduseks. Algo on kohustatud Mihkel Liiksood toitma, korterid andma, ja küttet. Kui nemad, Liiksoo ja Algo, ühes söökis läbi ei saa, maksab Algo iga aasta Liiksoole söögirahaks nelikümmend rubla /40 rub/ pärast Liiksoo surma tema naese Liisole ainult wiis /5/ rubla kuus söögi raha ja maa, mis mehe käes oli, jäeb surmani naese Liiso kätte. Kui Liiksoo on ehk sunnitud mujal elama, siis maksab Algo temale korteri raha kolm rubla igas kuus ja Liiksoo saab "Waigo-Mardi" No 29 koha metsast kaks sülda puid ja tarwilik osa okse iga aasta. Peale mehe surma saab ka tema naene, Liiso, tähendud puud kütiks, kui Algo küttet temale keelab. Toitmise ja hoolitsemise eest saab Peeter Algo pärast Liiksoo surma "Waigo Mardi" No 29 puumaa kaks kolmandiku põldu, kaks kolmandiku heinamaad ja karjamaad ja metsa täielikuks omaduseks igawesti, ja päritawaks pärijatele. "Waigu-Mardi" No 29 maast on praegu ükskolmandik põldu, heinamaad, karjamaad ja metsa wenna osaks ja ema toitmise pärast Ado Tõnise poeg Liiksoo käes igawese pruukimise õigusega, Kihelkonna Walla kohtus tehtud protokolli põhjusel 1902 a. 13 Märtsi kuu päewast no 13 all. Need kolmandik osad igast maast s. on põllust, heinamaast, karjamaast, metsast, kalapüidmise õigusest, muda saamisest ja läbikäimie õigus puumaa piirides jääb Ado Liiksoo ja tema pärijate kätte igawesti pruukida. Kolmandik talukoha kohusid ja maksusi, mis "Waigu-Mardi" No 29 peale langewad ehk pannakse, kannab Ado Liiksoo ehk see kellele tema sellemaa pruuki annab ehk jäeb. Kui Mihkel Ado poeg Liiksoo, tema praegune pärija Peeter Algo, tema pärijad ehk keegi muu isik, kellel selleks õigus wõib olla, seda kolmandiku maapidamise õigust Ado Liiksoo ehk tema pärijatelt ära wõttab, kohtu otsuse ehk muul teel, maksab Ado Liiksoole ehk tema pärijatele kolmsada rubla /300/ ema toitmise raha ja kolmsada rubla üle seda wenna osa eest, mis selles kolmandikus maas on arwatud; peale seda maksab kõik majade wäärtuse, mis Ado Liiksoo maa peal on - takseerhinna järel wälja. Selle kolmandiku ma piirid jääwad selleks, mis praegusel korral olemas on s. on kõik see maa, mis Ado Liiksoo käest pruuki on - jäeb Adol ja tema pärijate kätte. Mihkel Liiksoo naene saab peale mehe surma weikese kartuhwli tua omale elmiseks ja õigus talukoha õuet nii palju pruuki, Kui temal tarwis on. See maja jäeb Algo omaduseks, kui tema Liiso ära matab. Kõik liikuw warandus ja loomad, mis praegu puumaa peal on olemas, jääwad Mihkel Liiksoo täielikuks omanduseks. Nendest annab Liiksoo oma arwamise järel Algole loomasi ja põllu tööriistu omaduseks ehk pruukida. Kui Algo - Liiksooga auusasti ümber käib ja mattab, jääb ka kõik wiimse liikuw warandus esimesele, Algo peab aga sellest Liiksoo naese Liisole kümme rubla maksma. Liiksoode ema, Liiso Mihkli tüttar Liiksoo, jääb Ado Liiksoo toita, katta ja korteresse tema juurde. Kui tema Liiso ei wõi ehk ei taha Ado ehk tema pärijate juures elada, maksab Ado Liiksoo ehk see, kes Ado kolmandiku "Waigu-Mardi" puumaad peab, emale igas kuus kolm rubla toidu ja korteri raha kunni ema elab. Kui M. Liiksoo P. Algo ära ajab ehk Algo - Liiksoo tahtmise wastu tema juurest ära läheb - maksab leppingu rikkuja teisele kakssada /200/ rubla tasu. Puumaa magasiini wõlast wõttab Ado Liiksoo oma maksa kuuswakka, wiis karnitsad /6 w. 5 kr./ wilja.
"1907 aastal 15 Januaril Walla kohtu protokollis No 1 nimetud Pillamaa heinamaast antud kolm wakkamaad jääwad Jaan Liiksoole igawesti pruukida. - Mahatõmmatud on sõnad: "kolmandiku" - "saab" ja "maksma".
Mihkel Liiksoo <allkiri>. Adu Liigson <allkiri>.
Peeter Algo, aga tema kirjamõistmatuse perast ja palwe peale kirjutas alla: Karl Niitson <allkiri>
1909 a. 11 Webruaril tunnistab Kihelkonna walla kohus, et see suusõnaline leping on akti raamatuse esimesesse jaosse No 4 all sisse kirjutud ja Mihkel Liiksoo, Adu Liiksoo ja Peeter Algo wahel tehtud, kes kõik kolmekesi walla kohtule isiklikult tuntud on ja seaduse wõimulised lepinguid tegema, selle juures kinnitasiwad teda, peale ette lugemist, lepingu tegijad Mihkel Liiksoo ja Adu Liiksoo ise oma allkirjadega, aga Peeter Algu kirjamõistmatuse perast ja palwe peale Kaarli Niitsoo oma allkirjaga.
Kohtu Esimees: J. Tamm <allkiri>
Kirjutaja: Põder <allkiri>
Tuhat üheksasada üheksandamal aastal Weebruari üheteistkümmnemal päewal ilmusid Kihelkonna walla kohtu ette sellesama walla liikmed Mihkel Ado poeg Liiksoo, Ado Tõnise poeg Liiksoo ja Peeter Algo ning palusid järgmist omawahelist leppingud akti raamatu üles wõtta ja kinnitada; mis akt ka tänasest päewast maksma hakkab ning kõige pärijate kohta täidetaw peab olema. Mihkel Ado poeg Liiksoo wõttab Peeter Algo omale toitjaks ja waranduse pärijaks järgmise tingimistega. Peeter Algo saab kohe oma kätte Liiksoo päris talukohast "Waigu-Mardi" No 29 kaks kolmandiku põldu, kaks kolmandiku heinamaad, karjamaa õigus kahe kolmandiku puumaa karjamaa üle ja kaks kolmandiku metsa. Nendest kahe kolmandikust puumaa maast jättab Mihkel Liiksoo oma kätte kahe külimitu igast põllu otsast, kaks wakamaad heinamaad ja karjamaa pruukimise õigus. Need osad jääwad kunni Liiksoo surmani tema kätte pruukida aja tema, Liiksoo, surma korral läheb see maa osa pruukimise õigus Liiksoo naese Liiso kätte kunni tema elab. Liiso surma korral läheb nimetud maa Peeter Algole tagasi, ja omaduseks. Algo on kohustatud Mihkel Liiksood toitma, korterid andma, ja küttet. Kui nemad, Liiksoo ja Algo, ühes söökis läbi ei saa, maksab Algo iga aasta Liiksoole söögirahaks nelikümmend rubla /40 rub/ pärast Liiksoo surma tema naese Liisole ainult wiis /5/ rubla kuus söögi raha ja maa, mis mehe käes oli, jäeb surmani naese Liiso kätte. Kui Liiksoo on ehk sunnitud mujal elama, siis maksab Algo temale korteri raha kolm rubla igas kuus ja Liiksoo saab "Waigo-Mardi" No 29 koha metsast kaks sülda puid ja tarwilik osa okse iga aasta. Peale mehe surma saab ka tema naene, Liiso, tähendud puud kütiks, kui Algo küttet temale keelab. Toitmise ja hoolitsemise eest saab Peeter Algo pärast Liiksoo surma "Waigo Mardi" No 29 puumaa kaks kolmandiku põldu, kaks kolmandiku heinamaad ja karjamaad ja metsa täielikuks omaduseks igawesti, ja päritawaks pärijatele. "Waigu-Mardi" No 29 maast on praegu ükskolmandik põldu, heinamaad, karjamaad ja metsa wenna osaks ja ema toitmise pärast Ado Tõnise poeg Liiksoo käes igawese pruukimise õigusega, Kihelkonna Walla kohtus tehtud protokolli põhjusel 1902 a. 13 Märtsi kuu päewast no 13 all. Need kolmandik osad igast maast s. on põllust, heinamaast, karjamaast, metsast, kalapüidmise õigusest, muda saamisest ja läbikäimie õigus puumaa piirides jääb Ado Liiksoo ja tema pärijate kätte igawesti pruukida. Kolmandik talukoha kohusid ja maksusi, mis "Waigu-Mardi" No 29 peale langewad ehk pannakse, kannab Ado Liiksoo ehk see kellele tema sellemaa pruuki annab ehk jäeb. Kui Mihkel Ado poeg Liiksoo, tema praegune pärija Peeter Algo, tema pärijad ehk keegi muu isik, kellel selleks õigus wõib olla, seda kolmandiku maapidamise õigust Ado Liiksoo ehk tema pärijatelt ära wõttab, kohtu otsuse ehk muul teel, maksab Ado Liiksoole ehk tema pärijatele kolmsada rubla /300/ ema toitmise raha ja kolmsada rubla üle seda wenna osa eest, mis selles kolmandikus maas on arwatud; peale seda maksab kõik majade wäärtuse, mis Ado Liiksoo maa peal on - takseerhinna järel wälja. Selle kolmandiku ma piirid jääwad selleks, mis praegusel korral olemas on s. on kõik see maa, mis Ado Liiksoo käest pruuki on - jäeb Adol ja tema pärijate kätte. Mihkel Liiksoo naene saab peale mehe surma weikese kartuhwli tua omale elmiseks ja õigus talukoha õuet nii palju pruuki, Kui temal tarwis on. See maja jäeb Algo omaduseks, kui tema Liiso ära matab. Kõik liikuw warandus ja loomad, mis praegu puumaa peal on olemas, jääwad Mihkel Liiksoo täielikuks omanduseks. Nendest annab Liiksoo oma arwamise järel Algole loomasi ja põllu tööriistu omaduseks ehk pruukida. Kui Algo - Liiksooga auusasti ümber käib ja mattab, jääb ka kõik wiimse liikuw warandus esimesele, Algo peab aga sellest Liiksoo naese Liisole kümme rubla maksma. Liiksoode ema, Liiso Mihkli tüttar Liiksoo, jääb Ado Liiksoo toita, katta ja korteresse tema juurde. Kui tema Liiso ei wõi ehk ei taha Ado ehk tema pärijate juures elada, maksab Ado Liiksoo ehk see, kes Ado kolmandiku "Waigu-Mardi" puumaad peab, emale igas kuus kolm rubla toidu ja korteri raha kunni ema elab. Kui M. Liiksoo P. Algo ära ajab ehk Algo - Liiksoo tahtmise wastu tema juurest ära läheb - maksab leppingu rikkuja teisele kakssada /200/ rubla tasu. Puumaa magasiini wõlast wõttab Ado Liiksoo oma maksa kuuswakka, wiis karnitsad /6 w. 5 kr./ wilja.
"1907 aastal 15 Januaril Walla kohtu protokollis No 1 nimetud Pillamaa heinamaast antud kolm wakkamaad jääwad Jaan Liiksoole igawesti pruukida. - Mahatõmmatud on sõnad: "kolmandiku" - "saab" ja "maksma".
Mihkel Liiksoo <allkiri>. Adu Liigson <allkiri>.
Peeter Algo, aga tema kirjamõistmatuse perast ja palwe peale kirjutas alla: Karl Niitson <allkiri>
1909 a. 11 Webruaril tunnistab Kihelkonna walla kohus, et see suusõnaline leping on akti raamatuse esimesesse jaosse No 4 all sisse kirjutud ja Mihkel Liiksoo, Adu Liiksoo ja Peeter Algo wahel tehtud, kes kõik kolmekesi walla kohtule isiklikult tuntud on ja seaduse wõimulised lepinguid tegema, selle juures kinnitasiwad teda, peale ette lugemist, lepingu tegijad Mihkel Liiksoo ja Adu Liiksoo ise oma allkirjadega, aga Peeter Algu kirjamõistmatuse perast ja palwe peale Kaarli Niitsoo oma allkirjaga.
Kohtu Esimees: J. Tamm <allkiri>
Kirjutaja: Põder <allkiri>
