Ühe keiserliko IV Pärno Kihhelkonna Kohto susõnna kasso peale sai see wõlla pärriminne mis endisse Lõhawerre moisa kümmnik G. Faber siit walla perremeeste käst nõuab, nii kui siit koggokonna kohto protokoll sel 15a Junil 1871 № 19 eel tunnistab, uesti sellguse pärrast see Summas üllesse andut pärriminne üksikult kuidas see Summa on kokko arwadut, G. Fabre käst perremeeste kuldes üllesse wõetut, nii kui al seiswad kirri tunnistab.

A. Kahhe aasta kümmnis wõlgo

1. Peedi Tõnnis Martson

	Rbl	Cop
essimesse aasta wõlg: 57¾ weise päwa a 20  62¾ jalla päwa a 15	11 9	55 41¼
teise aasta wõlg: 42¾ weise päwa  a 20	8	47½
Summa	29	43¾
peale selle selletuse orjanud 4 woripäwa		80
Siis jäb wõlgo	28 Rbl	63¾ Cp

Tõnnis Martson wastas selle peale et temma on omma selletuse täht ärra kaotanut, temma ei tea kas ta on nenda pailo wõlgo olnud woi mitte.

2. Tollikõrtsi Hans Liband.

esimese aasta wõlg 56¾ weise päwa a 20	11	35
teise aasta wõlg: 6 1/12 weise päwa a 20	1	21⅔
Summa	12 Rbl	56⅔ Cp
peale selle selletuse weel orjanut: 4 woori päwa a 20 2 jalla päwa a 15	1	80 10
Siis jäb wõlgu	11 Rbl	46⅔ Cp

Hans Liband ei olnud tänna mitte siin, on wallast wälla leinut ja ellab praego Jarwakandis.

3. Wannaõue Hans Liwa.

	Rbl	Kop
essimesse aasta wõlg 51½ weise päwa a 20	10	30
teine aasta sest wõllast mahha orjamist: 11 1/12 päwa a 20 17⅓ jalla päwa a 15	2 4	21⅔ 81⅔
Summa	5 Rbl	48⅓ Kop
peale selle selletuse orjanut 2 woori päwa		40
Siis jäb wõlgo	5 Rbl	08½ Kop

Hans Liwa ei olnud tanna mitte siin, on wallast wälla leinud ja ellab praego Lahmussi wallas.

4. Juchkami Jürri Juhanson

	Rbl	Kop
essimesse aasta wõlg: 3 weise päwa a 20 25 1/12 jalla päwa a 13	7 3	40 81¼
teise aasta wõlg: 7½ weise päwa a 20	1	50
Summa	12 Rbl	71¼ Kop
peale selle selletuse orjanut 2 woori päwa		40
Siis jäb wõlgo	12 Rbl	31¼ Kop

Jürri Juhanson olli aige, ja ei olnud tänna selle pärrast mitte siin.

5. Käsarru Jaan Kändsimon

	Rbl	Kop
essimesse aasta wõlg: 51¼ weise päwa a 20 38 1/6 jalla päwa a 15	10 5	25 72½
teise aasta wõlg: 53 1/12 weise päwa a 20	10	61 ⅔
Summa	26 Rbl.	59 1/6 Kop.
peale selle selletuse orjanut 4 woori päwa		80
Siis jäb wõlgo	25 Rbl.	79 1/6 Kop.

Jaan Kändsimonil olli täht ja täht läks teise aasta jaust G. Fabre härra ramatoga teiesti ühte, essimesse aasta tähte temmal ei olnud, ütles ta ei mälleta, arwab agga et essimesse aasta tähte polle sanut.

 6. Rulli Hans Reinok.

	Rbl.	Kop.
essimesse aasta wõlg: 2 1/6 weise päwa a 20 36 1/6 jalla päwa a 15	5	43½ 42½
teise aasta wõlg: 38 weise päwa a 20	7	60
Summa	13 Rbl.	46 Kop.
peale selle selletuse orjanut 4 woori päwa		80
Siis jääb wõlgo	12 Rbl.	66 Kop.

Hans Reinokil olli üks täht selle kahhe aasta selleduse ülle, täht läks G. Fabre ramatoga teieste ühte.

7. Rulli Tõnno Römel

	Rbl.	Kop.
essimesse aasta wõlg: 24⅔ weise päwa a 20	4	93⅓
teise aasta wõlg: 12 weise päwa a 20	2	40
Summa	7 Rbl.	33⅓ Kop.
peale selle selletose orjanut 4 woori päwa		80
Siis jäb wõlgo	6 Rbl.	53⅓ Kop.

Tõnno Römel wastas selle peale et temma on omma selletuse tähte ärra kaotanut, kas ta on nenda pailo päiwi wõlgo jänut, sedda temma peast ei mälleta.

B.

Põllo monakat on wõlgo

1. Piiri Käsper Marks aastast 1866/67 

8¾jalla päwa a 15 — 1 Rbl. 31¼ Kop.

Käsper Marks ei olnud täna mitte seie tulnud.

2. Pulgasaare Laos Riewald aastast 1866/67

26 jalla päwa a 15— 3 Rbl. 90 Kop.

Hans Riewald wastas selle peale et täht on kaddonut, ütles agga et nenda pailo wõlgo on tähhe peal seisnut.

3. Pulgasaare Michel Simonlatzer aastast 1866/67

42 jalla päwa a 15 — 6 Rbl. 30 Kop.

Michel Simonlatzer wastas selle peale et temma on omma selletuse tähte ärra kautanut, kas ta on nenda pailo päiwi wõlgo jänut, sedda temma peast ei mälleta.

4. Köidama Laos Jaamann aastast 1866/67

11⅓ weise päwa a 20 — 2 Rbl. 26⅔ Kop. 

2 1/6 jalla päwa a 15 — 32½ Kop.

Summa 2 Rbl. 59½ Kop.

Laus Jaamann wastas selle peale et temma on omma selletuse tähte ärra kautanut, kas ta on nenda pailo päiwi wõlgo jänut, sedda temma ei mälleta.

C.

Rentnikut maksawad 6 rubla talre pealt, teggiwad agga 3 rubla eest orjust talre pealt, nenda et nendel 3 rubla puhhast rahha maksa jei, orjuse eest saiwad nemmad kontrakti järrele maksetut 60 kop: weise päw ja 40 kop. jalla päw, niisamma maksawad nemmad ka siis taggasi kui nad päiwi wõlgo jäwad; nüd on nemmad agga päiwi wõlgo jänut:

1. Abjaalt Michel Aibal.

	Rbl.	Kop.
3¾ weise päwa a 60	2	25
1 jalla päw a 40		40
Summa	2 Rbl	65 Kop.

Michel Aibel wastas selle peale et täht on kaddunut ütles agga et nenda pailo wõlgo on tähhe peal seisnut.

2. Kerremeotsa Mats Hintz

	Rbl.	Kop.
7¾ weise päwa a 60	4	65
peale selle selletuse orjanut: 5/12 jalla päwa a 40  4 woori päwa a 60	2	16 40
renti rohkem maksnud 75	3	31⅔
Summa	1 Rbl	33 1/3 Kop.

Mats Hintz wastas selle peale et temma maja pollenut tämmo suwwel ärra ja täht ka, ütles agga et temma nenda pailo päiwi wõlgo on jänut. 

Fabre härra kinkis tännasel päwal temmale see pärriminne.

3. Reino Jaan Ronison.

	Rbl.	Kop.
1⅔ weise päwa a 60	1
5 jalla päwa a 40	2
Summa	3 Rbl.	00 Kop.

Jaan Ronison wastas selle peale et temma polle selletuse tähte sanud, egga tea ühtegi kas on nenda pailo wõlgo woi mitte.

4. Leppiko Jürri Rieswaldiga on ärra selletut ja teiesti rahho tehdut.

5. Leppiko Juhan Jakbson

	Rbl.	Kop.
7¾ weise päwa a 60	4	65
6 1/6 jalla päwa a 40	2	46⅔
Summa	7 Rbl.	11⅔ Kop.
peale selle selletuse orjanud 4 woori päwa	2	40
Siis jäb wõlgo	4 Rbl.	71⅔ Kop.

Juhan Jakobson wastas slle peale et täht on kihhelkonna kohto kätte jänut, temma ei mälleta kui pailo selle tähhe peal wõlgo olli.

6. Kaubi Tõnno Aibel

	Rbl.	Kop.
9⅓ weise päwa a 60	5	60
10½ jalla päwa a 40	4	20
Summa	9 Rbl.	80 Kop.
peale selle selletuse orjanut 4 woori päwa	2	40
Siis jääb wõlgo	7 Rbl.	40 Kop.

Tõnno Aibel wastas selle peale ärra kullunut, tähhe peal on agga nenda pailo wõlgo olnud.

7. Wannakesa Jaan Wannakesa

12 jalla päwa a 40

4 Rbl.

80 Kop.

Jaan Wannakesa on pankrotti jänud, ning ütles G. Fabre harra et temma käst ennam keddadi ei pärri.

8. Wannatolli Juhan Jürgen.

	Rbl.	Kop.
1⅓ weise päwa a 60	1
7 jalla päwa a 40	2	80
Summa	9 Rbl.	80 Kop.

Juhan Jürgen ei olnud tänna selletuseks mitte seie tulnud.

D.

Puhhast rahha renti wõlgo jänut:

1. Pajolohho Jaan Ermann

	Rbl.	Kop.
Webruari 1867 wittungi järrele wõlgo jänut	39	40
2 walla jalla pawad a 40		80
Summa	40 Rbl.	20 Kop.

Tähendus: Need walla jalla päwad tähhendawad sedda et mõisa andis kirriko töde jurde ühte oppinut puiseppa woi müriseppa ja wald teggi siis need päwad moisale jälle taggasi, selle pärrast on moisal see õigus neid moisa poolt tehdut päiwi pärrida, sest see kaub olli wallaga nenda tehdut.

Jaan Ermann neitas omma wittungi Webruari kuust 1867, ning läks Fabre härra nõudminne selle tähhega ühte, muud kui wõlgo jänut walla jalla päwad ei seisnut mitte selle tähhe peal.

Mõisteti:

See eesseiswad üksikult üllesse wõedut Summa arwo ühe Keiserliko IV Pärno Kihhelkonna kohtole sisse saada.

Lõhawerres sel 8a Junil 1872

Peakohtomees /ristid/

Kohtomees /ristid/

Kohtomees /ristid/

Kirjutaja  /allkiri/