Kaebaja Jaan Rossip tulli ette ja tunnistas:" Mul warrastati linnopu aiast ärra, lõhhuti metsas ärra, tehti tühjaks, ja põlletadi pu tükkid ärra. Ma wõtsin kohtomehhe Josep Ahbner, näitasin temmale, kus pu olli põlletud; mõnned kerje tükkikessed ja surnud linnud ollid seäl tulle asseme jures nähha. Mina arwasin warsi, et Juhan Wehber, kes seäl mo naabris ellab sedda kurja on teinud, sest et temma saggedaste wargusse ammetit ja koerust prukinud. Läksin kohtomehhega ühhes temma maia jure otsima, kas peaksime middagi märki leidma. Warsi leidsime et Juhani kuub messine olli; kunni meie weel maia ümber watasime, wõttis Juhan kue, rikkus märega, et kegi ei piddand arrosama. Sest, mis näggime, olli selge, et Juhan warras olli."

Tunnistaja Josep Ahbner ütles:" Jah, nenda olli, kuida Jaan Rossip tunnistas; Juhan Wehber ei olle linnopuidegga met, ja temma kuub kuub ja püksid ollid mega märitud."

Tallitaja Peter Leinfeldt tunnistas ka et Juhhani rided messised olnud. Juhan Wehber kutsuti ette ja temma tunnistas:" Minna wargussest ei tea middagi ja mo rided on puhtad."

Et Juhan walletas, olli selgest arwata.

Kohhus jättis otsusse mõistmist eddassi ja käskis Juhan Wehber 23 Oktobril kohto ette tulla.