Astus kohtu ette kaebaja Keina Lellu küla mees Andrus Weel ja räkis wälja, sel sügisel - "1878."- mihkle pääwal saaremaal kala püiol olles käisin mina oma seltsi püio meestega saaremaa Tilga körtsus, sel korral olid seal ka teisi püio mehi oma aega wiitmas, nimelt Ahdma-Jausa mees Peeter Harjak ja Emaste Walgu mees Johan Maripu, kis ka Emaste kiriku wöörmünder, seal körtsus olles tuli Peeter Harjak minu juure ja aeas minnu peale et ma pidin temale ühe tüli leppituseks mis mino seltsis püomeeste ja tema wahel möne aasta eest Pernau randas oli, poole toopi wiina ostma, mis peale mina ütlesin et mina ei osta, kui ma olen süüd teinud siis wöid mind Hiiumaal walla kohtu kaebata mis peale tema jälle minole ütles, kas sina siis ei leppi, ja Johan Maripuu tuli ka sinna ja ütles kui sa mitte ei leppi siis saab sind kui sa ära sured kiriku aja taha maetud. Kui temale koguni wiina pole lubanud osta, hakas Peeter Harjak minu rindu kinni ja käristast minu kamsoni eest löhki; Sellepeale läksin körtsu kambre kus palju Saarema mehi olid ja olin sal kuni Peeter Harjak ja Johan Maripu körtsust wälja läksid, siis arwasin et nemad pidid olema ära läinud ja läksin nende järel ka körtsust wälja, aga öues olid Körtsu otsas P. Harjak ja Johan Maripu minu wastus ja pärisid jalle sedda ennenimetud pool toopi wiina, kui nendele seda ütlesin et nendele ilmaski seda wiina ei osta siis lükas Johan Maripu mind kaks korda wastu aida ja kolmandama korra loi tema rusikaga minule wastu silmi nenda et minu silm üles paistetas, ja kolm nädalad üsna paistetand ja sinine seisis siis tulid minu seltsimehed Peeter Kalm ja Peeter Weel ka senna P. Weel wöttis kiwi maast ja tahtis sellega senna wahele lüa aga mina keelasin teda ja tema wiskas jälle kiwi maha, ilma et oleks sellega kellegile waewa teinud. Siis läksime jälle tagasi kortsu tuppa, mina istusin pingi peale maha ja hakasin piipu panema, seal tuli P. Harjak tombas minu piibu warre spitsi otsast ära ja pidas seda oma käes mis ka kuni seia ajani tema kätte on jäänud. Köige selle tüli juures olid Peet Pähkel, Peeter Kalm ja Peeter Weel tunnistuseks ja wöiwad kohtu ees tunnistada.
b, Kohtu poolest said Peeter Harjak ja Johan Maripu ette kutsutud, ja nendest järgemööda seda tüli asja päritud?
Peeter Harjak astus ette ja räkis wälja: et meie möne aasta eest Pernaus selle Andrus Weeliga tülis olime ja see tüli asi meitel ika öiendamata seisis, juhus et meie nüüd Mihklepääwa õhtu Saaremaal Tilga körtsus koku saime, mina ostsin kortle wiina ja antsin temale ka, et pidime ära lepima, pärast ütlesin tema osta nüüd sina ka wiina siis oleme lepinud, aga tema ütles mis kurati pärast mina pean Thumahanso Peetrele wiina ostma, siis ütles Johan Maripu temale, kellega juttu räkis, kui sina nenda kaua juba teisega wiha oled pidanud ja nüüd ka mitte ei leppi, oled selle aea sees ka armolaual keinud, siis ei kölba sind pärast surma ka mitte innimesse seka, kiriku aeda, matta waid sind peab siis kiriku aja taha maetud saama. Pärast olime seal körtsu otsas öues, ja Andrus Weel tuli jälle senna minu juure aeas sörmed mino kaela rätiku wahele ja keeras minu kurgu kinni siis lükasin teda kaks korda enesest ära, ja et ta joobnud oli, kukus tema maha, aga Johan Maripu pole teda mitte lükanud ega ka mitte löönud, kui jälle körtsu tuppa tulime kukus tema piibu warre spits maha mis mina üles wötsin ja tema kätte pakusin, aga et tema pole seda minu käest wastu wötnud on see kuni seia ajani minu kätte jäänud. Ka olen mina Andrus Mäki oma seltsi seia toonud, kis seda tüli köik pealt nägi ja tunnistust anda wöib
Johan Maripuu astus kohtu ette ja räkis wälja; Mihklipääwa õhtu Saaremaal Tilga körtsus olles tuli Andrus Weel minu juure oli joobnud, ja räkis et üks Peeter Weel peab Nüme kiriku õpetaja puid raioma mis mitte selle P. Weeli öigus olla, sest tema elada ta (A. Weeli) maa peal, ja löi ka rääkides minule rusikaga wastu rindu, siis hakasid nemad jälle P. Harjakaga selle lepimise ja wiina asja üle räkima ja ütles P. Harjakale et tema wiina ei osta ega ka mitte ei leppi mis peale mina temale ütlesin, kui sina ei leppi siis pole sina mitte ristiinimene, ja saad pärast surma kiriku aja taha maetud, selle peale löi tema minule üks hoop wastu rindu ja teine hoop wastu löuga. Pärast aeas tema omad sörmed P. Harjaka kaelarätiku kinni mis peale P. Harjak teda paar korda wastu maad wiskas selle peale tuli tema seltsimees P. Weel wõttis ühe suure kiwi maast ja tahtis seega wiskada, aga mina oetsin oma käe tema käe wastu, et see kiwi maha kukkus, pärast tänas see P. Weel mind, et ma seda kiwi tema käest olin maha pillanud. Aga mina ei ole seda Andrus Weeli mitte lükanud ega ka mitte löönud, kui ta seda rägib siis ta waletab. Pärast körtsu tuas kukus A. Weeli piibu spits maha ja Peeter Harjak wõttis seda maast üles ja pakus seda tema kätte, aga ta pole wastu wötnud
d, Tunnistusmehed Peet Pähkel (:teised tunistused P. Kalm ja P. Weel pole kasku saanud ja olid tulematta jäänud:) ja Andrus Mäk said ette kutsutud, neid järgemooda üle kuulatud ja nendest tõe tunnistust päritud?
Andrus Weel tunnistusmees P. Pähkel astus ette ja räkis niisamma kui Andrus Weel ülemal, ja ütles köik näinud olewad kui P. Harjak A. Weeli kambsoni käristanud, wiina aeanud, ja tema piibu spitsi otsad ara wötnud ja omale pidanud, ka on Johan Maripu Andros Weeli töutanud kiriku aja taha matta ja teda kaks korda wastu maad wiskanud ja üks hoop wastu silma löönud nii et silm kolm nädalad paistetanud olnud. Aga P. Harjak pole mitte Andrus Weeli lukanud ega löönud waid essite nii kui nimetud tema kambsoli löhki käristanud, ja tema piibu spitsi ara wõtnud ja mittu korda ahwardanud Andrus Weeli läbi teha kui ta temale wiina ei osta.
Peeter Harjaka tunnistusmees Andrus Mäk räkis wälja et Peeter Harjak pole mitte Andrus Weeli kambsoli katki käristanud, Andrus Weel on John Maripuud körtsu toas ükskord wastu rindu ja töine kord wastu löuga löönud aga Johan Maripuu pole mitte Andrus Weelise puutunud. Peeter Harjak on öues kord selle parast et A. Weel tema kurku kinni pigistanud teda kaks korda maha lükanud. Kui nemad öuest körtsu tupa tulnud, on Andrus Weel oma piibu warre spitsi maha pillanud ja P. Harjak on seda üles wotnud; et aga A. Weel seda mitte enam P Harjaka käest wastu polle wõtnud on see tema kätte jäänud.
Kohus ütles: et nüüd mölemilt poolt üks tunnistus mees on kelle juttud mitte koku ei sünni, sepärast ei woi niisuguse segase tunistuse üle weel mitte otsust tehja, ja see asi jääb nii kauaks poolele kuni tulewa kohtupääw teised tunnistused Peeter Kalm ja Peeter Weel ka saawad üle kuulatud.
Et muud kohtu asju polle ette tulnud siis sai se kiri seega löpetud
Peakohtumees: Andrus Laasberg XXX
Körwasmehed: Siim Ulpmann XXX Thomas Raudsepp XXX
Kirjutaja: J. Simson <allkiri>
Astus kohtu ette kaebaja Keina Lellu küla mees Andrus Weel ja räkis wälja, sel sügisel - "1878."- mihkle pääwal saaremaal kala püiol olles käisin mina oma seltsi püio meestega saaremaa Tilga körtsus, sel korral olid seal ka teisi püio mehi oma aega wiitmas, nimelt Ahdma-Jausa mees Peeter Harjak ja Emaste Walgu mees Johan Maripu, kis ka Emaste kiriku wöörmünder, seal körtsus olles tuli Peeter Harjak minu juure ja aeas minnu peale et ma pidin temale ühe tüli leppituseks mis mino seltsis püomeeste ja tema wahel möne aasta eest Pernau randas oli, poole toopi wiina ostma, mis peale mina ütlesin et mina ei osta, kui ma olen süüd teinud siis wöid mind Hiiumaal walla kohtu kaebata mis peale tema jälle minole ütles, kas sina siis ei leppi, ja Johan Maripuu tuli ka sinna ja ütles kui sa mitte ei leppi siis saab sind kui sa ära sured kiriku aja taha maetud. Kui temale koguni wiina pole lubanud osta, hakas Peeter Harjak minu rindu kinni ja käristast minu kamsoni eest löhki; Sellepeale läksin körtsu kambre kus palju Saarema mehi olid ja olin sal kuni Peeter Harjak ja Johan Maripu körtsust wälja läksid, siis arwasin et nemad pidid olema ära läinud ja läksin nende järel ka körtsust wälja, aga öues olid Körtsu otsas P. Harjak ja Johan Maripu minu wastus ja pärisid jalle sedda ennenimetud pool toopi wiina, kui nendele seda ütlesin et nendele ilmaski seda wiina ei osta siis lükas Johan Maripu mind kaks korda wastu aida ja kolmandama korra loi tema rusikaga minule wastu silmi nenda et minu silm üles paistetas, ja kolm nädalad üsna paistetand ja sinine seisis siis tulid minu seltsimehed Peeter Kalm ja Peeter Weel ka senna P. Weel wöttis kiwi maast ja tahtis sellega senna wahele lüa aga mina keelasin teda ja tema wiskas jälle kiwi maha, ilma et oleks sellega kellegile waewa teinud. Siis läksime jälle tagasi kortsu tuppa, mina istusin pingi peale maha ja hakasin piipu panema, seal tuli P. Harjak tombas minu piibu warre spitsi otsast ära ja pidas seda oma käes mis ka kuni seia ajani tema kätte on jäänud. Köige selle tüli juures olid Peet Pähkel, Peeter Kalm ja Peeter Weel tunnistuseks ja wöiwad kohtu ees tunnistada.
b, Kohtu poolest said Peeter Harjak ja Johan Maripu ette kutsutud, ja nendest järgemööda seda tüli asja päritud?
Peeter Harjak astus ette ja räkis wälja: et meie möne aasta eest Pernaus selle Andrus Weeliga tülis olime ja see tüli asi meitel ika öiendamata seisis, juhus et meie nüüd Mihklepääwa õhtu Saaremaal Tilga körtsus koku saime, mina ostsin kortle wiina ja antsin temale ka, et pidime ära lepima, pärast ütlesin tema osta nüüd sina ka wiina siis oleme lepinud, aga tema ütles mis kurati pärast mina pean Thumahanso Peetrele wiina ostma, siis ütles Johan Maripu temale, kellega juttu räkis, kui sina nenda kaua juba teisega wiha oled pidanud ja nüüd ka mitte ei leppi, oled selle aea sees ka armolaual keinud, siis ei kölba sind pärast surma ka mitte innimesse seka, kiriku aeda, matta waid sind peab siis kiriku aja taha maetud saama. Pärast olime seal körtsu otsas öues, ja Andrus Weel tuli jälle senna minu juure aeas sörmed mino kaela rätiku wahele ja keeras minu kurgu kinni siis lükasin teda kaks korda enesest ära, ja et ta joobnud oli, kukus tema maha, aga Johan Maripu pole teda mitte lükanud ega ka mitte löönud, kui jälle körtsu tuppa tulime kukus tema piibu warre spits maha mis mina üles wötsin ja tema kätte pakusin, aga et tema pole seda minu käest wastu wötnud on see kuni seia ajani minu kätte jäänud. Ka olen mina Andrus Mäki oma seltsi seia toonud, kis seda tüli köik pealt nägi ja tunnistust anda wöib
Johan Maripuu astus kohtu ette ja räkis wälja; Mihklipääwa õhtu Saaremaal Tilga körtsus olles tuli Andrus Weel minu juure oli joobnud, ja räkis et üks Peeter Weel peab Nüme kiriku õpetaja puid raioma mis mitte selle P. Weeli öigus olla, sest tema elada ta (A. Weeli) maa peal, ja löi ka rääkides minule rusikaga wastu rindu, siis hakasid nemad jälle P. Harjakaga selle lepimise ja wiina asja üle räkima ja ütles P. Harjakale et tema wiina ei osta ega ka mitte ei leppi mis peale mina temale ütlesin, kui sina ei leppi siis pole sina mitte ristiinimene, ja saad pärast surma kiriku aja taha maetud, selle peale löi tema minule üks hoop wastu rindu ja teine hoop wastu löuga. Pärast aeas tema omad sörmed P. Harjaka kaelarätiku kinni mis peale P. Harjak teda paar korda wastu maad wiskas selle peale tuli tema seltsimees P. Weel wõttis ühe suure kiwi maast ja tahtis seega wiskada, aga mina oetsin oma käe tema käe wastu, et see kiwi maha kukkus, pärast tänas see P. Weel mind, et ma seda kiwi tema käest olin maha pillanud. Aga mina ei ole seda Andrus Weeli mitte lükanud ega ka mitte löönud, kui ta seda rägib siis ta waletab. Pärast körtsu tuas kukus A. Weeli piibu spits maha ja Peeter Harjak wõttis seda maast üles ja pakus seda tema kätte, aga ta pole wastu wötnud
d, Tunnistusmehed Peet Pähkel (:teised tunistused P. Kalm ja P. Weel pole kasku saanud ja olid tulematta jäänud:) ja Andrus Mäk said ette kutsutud, neid järgemooda üle kuulatud ja nendest tõe tunnistust päritud?
Andrus Weel tunnistusmees P. Pähkel astus ette ja räkis niisamma kui Andrus Weel ülemal, ja ütles köik näinud olewad kui P. Harjak A. Weeli kambsoni käristanud, wiina aeanud, ja tema piibu spitsi otsad ara wötnud ja omale pidanud, ka on Johan Maripu Andros Weeli töutanud kiriku aja taha matta ja teda kaks korda wastu maad wiskanud ja üks hoop wastu silma löönud nii et silm kolm nädalad paistetanud olnud. Aga P. Harjak pole mitte Andrus Weeli lukanud ega löönud waid essite nii kui nimetud tema kambsoli löhki käristanud, ja tema piibu spitsi ara wõtnud ja mittu korda ahwardanud Andrus Weeli läbi teha kui ta temale wiina ei osta.
Peeter Harjaka tunnistusmees Andrus Mäk räkis wälja et Peeter Harjak pole mitte Andrus Weeli kambsoli katki käristanud, Andrus Weel on John Maripuud körtsu toas ükskord wastu rindu ja töine kord wastu löuga löönud aga Johan Maripuu pole mitte Andrus Weelise puutunud. Peeter Harjak on öues kord selle parast et A. Weel tema kurku kinni pigistanud teda kaks korda maha lükanud. Kui nemad öuest körtsu tupa tulnud, on Andrus Weel oma piibu warre spitsi maha pillanud ja P. Harjak on seda üles wotnud; et aga A. Weel seda mitte enam P Harjaka käest wastu polle wõtnud on see tema kätte jäänud.
Kohus ütles: et nüüd mölemilt poolt üks tunnistus mees on kelle juttud mitte koku ei sünni, sepärast ei woi niisuguse segase tunistuse üle weel mitte otsust tehja, ja see asi jääb nii kauaks poolele kuni tulewa kohtupääw teised tunnistused Peeter Kalm ja Peeter Weel ka saawad üle kuulatud.
Et muud kohtu asju polle ette tulnud siis sai se kiri seega löpetud
Peakohtumees: Andrus Laasberg XXX
Körwasmehed: Siim Ulpmann XXX Thomas Raudsepp XXX
Kirjutaja: J. Simson <allkiri>
