Astus kohtu ette kaebaja Keina walla watstawkoe soldat Peeter Parbu ja raakis wälja: tema olnud oma naisega ühe Putkaste walla peremehe Johan Punniose juures uks aasta teenimas selle kaubaga et nimetud premees Johan Punios omad worgud tema kätte pruukida andma; kõikide kaladest mis tema nende workudega piddanud püidma, pidanud nenda palju maja tarwituseks jääma kui sööma tarwis üles läheb. Mis tema uleseda rohkem oleks püidnud pidanud tema raha palgaks jääma. Selle kaubaga on tema siis kewade 1878 Pernau randa nende workudega kala püiole läinud, ja sealt peale kaks tündert kalu ja 10 rubla raha toonud; kalad on tema kohe peremehele ara annud ja rahast on peremees ka 5 rubla omale wotnud ja 5 rubla temale jätnud. Sugisel 1878. keinud tema jälle Saaremaal kala püiol ja toonud sealt jälle peale kaks tündert kala. Talwel keenud tema Suuremal kala kaubak müinud seal 1 1/2 tündert kala ära ja saanud selle eest 15 rubla 50 kop ja annud see raha kodu tulles peremehe kätte, kellest peremees temale 1 rub tagasi on annud. Kui tema sügise Saaremaale kala püiole läinud siis annud peremees temale ka uks rubl. Nenda on tema siis selle aasta sees nemetud perremees Johan Punnios kaest kõik kokku 7 rubla saanud. Kui tema nüüd Johan Punniose juurest ara läinud, pole see temale tema püitud kaladest mis juba muidut ja mis weel järel on, ühtegi arwanud - "sest 1 1/2 tündert kalla on nüid weel soomast järel, Nuud ei ole tema sellega mitte rahul et Johan koik see kalade raha on omale pidanud, ja nöuab et Johan Punnios peab temale nende muidut kalade hind kui ka need kalad mis weel soomast järel on, ara maksma.
Johann Punnios sai kohtu poolest ette kutsutud, ja temalt ulemal nimetud kaebtust päritud?
Johann Punnios astus ette ja rääkis wälja, Peeter Parbu on mino naise öemees ja kui tema mino juure elama tuli, pole meitel mitte seda kaupa olnud, et tema pidi mino juures kui sulane teenima, waid meie pidime kui wennad ühtlasi elama, ka pole meitel üh aasta peale koguni kaupa olnud et tema pidi mino juures eluaeg kui korda saksime ühte elama jääma, kui meie kümmeaastad oleksime koos olnud, siis oleks tema kui ta siis oleks ara läinud, koigest maja warast ja kraamist poole omale saanud kui tema aga nii kaua oleks minuga koku elama jäänud, kui mina elan siis oleks tema -"et minul omal lapsi ei ole kui poeg kõik mino maja wara ja kraam omale woinud saada. Worgud antsin mina selle kaubaga tema hooleks, tema pidi mino leibaga püiol keima, ja need astjad mis mina temale kaasa pidin andma koik kalu tais soolama, aga mis tema ule nend rohkem pidi puidma, need pidi tema woima ara muia ja see raha omale pidada, selle raha eest pidi tema siis ka weel worgud parandama ja mis ara loppewad nende asemele jälle uued muretsema ja riide palgaks pidi tema 6 lammast mino toido peal wöima omal piddada ja lenad piddid ühtlase ara jägatud saam mis ka selle aasta sees nenda oli 6 lammast toitsin mina temle ja lino sai tema ka nenda paljo et tema 50 küünart riiet sai. Selle kaubaga laks tema minewa kewade Pernau randa kala püiole töi sealt minule 2 tündert kalo, raha 10 rubla mis tema sealt oli omale korjanu andis tema kõik mino kätte ütteldes et tema pidin ise worgud parandama tema ei saada selle tööga mitte toime, siis wotsin mina sest rahast 5 rubla workude parandamise tarwis omale ja 5 rubla antsin temale tagasi. Kui tema sügise saaremaale kalapüiole läks antsin temale üks rubl raha kaasa et tema pidi minule sealt selle raha eeest witsapuid tooma. Kui tema sealt püiolt ära tuli töi tema minule kaks tündert kalo ja need witsapuud. Talwel kais tema Suuremal kala kaubal müis 1 1/2 tündert kalu ära, kellest üks tünder tema oma püitud kalu oli ja pool tündert oli neid mis oma poeh kui ta weel elas teise aasta enneseda püidis, nende kalade eest oli tema 15 rubla 50 kop. saanud mis tema kodu tulles mino kätte andis, sest rahast antsin mina temale 1 rubl tagasi ja teise raha eest ostsin ning Odra wilja mis meie ühtlasi ara sõime. Et P. Parbu ütleb, et tema püitud kaladest olla weel 1 1/2 tündert kalu järel, see on kül tõsi, aga kui tema mino juure elama tuli oli minul endise aasta püiost ka 1 1/2 tündert kalu järel, see on kül tõsi, aga kui tema mino juure elama tuli oli minul endise aasta püiost ka 1 1/2 tündert kalu järel kellest uks tünder ara sai söödut ja pool tündert sa ara müidut. Talwel olime molemad koddu sest sel talwel oli wäga wäga palju lund ja ei ole sündinud metsas ega kusagil keia; kui teed paremaks läksid parast küünlapääwa, ja metsast puid ja heino wois hakata wedama, laks tema Wasalemma moisa oma wenna juure Kingseppa tööle ja jähi kolm nädalad senna ja mina pidin selle aea sees palgalistega omad puud ja heinad metsast walja wedama ja kui tema sealt ära tuli olid metsa teed suuremast jäust löppenud. Aga sellegi parat pole mina temale santi söno ütlenud ja motlesin et tema pidi mino juure edaspidi teenima jääma. Ka ei ole tema minule ennem oma ära minemist teada annud kui kaks nadalad enni palmipuude püha, ja palmipuude püha laupääw laks tema mino juurest ära. Öiguse pärast oleks tema kaua ennem minule oma ära minemist teada andma et ma oleks woinud omale jälle teist peret kuulata ja nüüd seeläbi et tema ennem oma äraminemist pole teada annud olem mina ilma sulaseta jäänud. Kui tema mino juurest ära läks wõttis tema maja asjadest mis tema oli teinud -"warnad seinast ja üks kelk"- ara, ka wiis tema need witsapuud oma seltsis ara mis mina teda sugise saaremaalt laskisn osta.
Nüüd said kohtu poolest Johann Punnios ja Peeter Parbu suud suu wastu wöetud, Peeter Parbu uhtid waidleda, kuid ütles et nene kaup nende wörkude parast mitte nenda pole olnud kui J. Punnios seda ütleb waid koik kalad pidanud tema woima ara muia mis maja tarwitusest üle jääwad
Kohtu poolest sai nendelt weel päritud kas nendel selle kauba juures ka on tunnistust olnud, kelle läbi nemad nüüd oma waljarääkimist wõiksid tõeks teha, Sellepeale wastasid mõlemad et nendel kauplemise juures ei ole tunnistust olnud Ka ütles P. Parbu et tema selle pärast Johann Punniose juurest on ara laenud et J. Punnios pole koigega mis tema on teinud rahul olnud J. Punnios waidles jälle selle wastu, ja utles et tema ilmaski P. Parbule ei ole sandiste rääkinud. Sellepeale ütles Peeter, et kul Johan temale sandiste pole rääkinud, aga siiski on tema Johani naust ara tunnod, et see tema töödega pole rahul olnud.
Kohus moisti otsuseks: Et nendel nende kauba juures tunnistust ei ole olnud, kelle labi nemad omad wäljarääkimist woiksid tõeks wõtta, seeparast ei woenud kohus nendele ka nende kauba jarel uhtegi otsust teha ja arwas oigeks, et Peeter Parbu peab selle 7me Rublaga rahul olema mis tema Johan Punniose kaest on saanud; sest riide palgaks olnud temal oma täielik lena jägu ja 6 lammast Johan Punniose toido peal söömas. Oleks P. Parbu talwel kõige parema metsa kaido aegas mitte kolm nadalad Wasalemmas olnud siis oleks temal kül oigus olnud moni rubl weel Johan Punnioselt pärida. Et tema aga Wasalemas olnud, ja oma tehtud asjad kui ka need witsapuud ara wiinud seeparast ei woi tema ennam J. Punnioselt uhtegi pärida ja peab seega rrahul olem mis ta on saanud,
Suuremat kohut nöudnud
Astus kohtu ette kaebaja Keina walla watstawkoe soldat Peeter Parbu ja raakis wälja: tema olnud oma naisega ühe Putkaste walla peremehe Johan Punniose juures uks aasta teenimas selle kaubaga et nimetud premees Johan Punios omad worgud tema kätte pruukida andma; kõikide kaladest mis tema nende workudega piddanud püidma, pidanud nenda palju maja tarwituseks jääma kui sööma tarwis üles läheb. Mis tema uleseda rohkem oleks püidnud pidanud tema raha palgaks jääma. Selle kaubaga on tema siis kewade 1878 Pernau randa nende workudega kala püiole läinud, ja sealt peale kaks tündert kalu ja 10 rubla raha toonud; kalad on tema kohe peremehele ara annud ja rahast on peremees ka 5 rubla omale wotnud ja 5 rubla temale jätnud. Sugisel 1878. keinud tema jälle Saaremaal kala püiol ja toonud sealt jälle peale kaks tündert kala. Talwel keenud tema Suuremal kala kaubak müinud seal 1 1/2 tündert kala ära ja saanud selle eest 15 rubla 50 kop ja annud see raha kodu tulles peremehe kätte, kellest peremees temale 1 rub tagasi on annud. Kui tema sügise Saaremaale kala püiole läinud siis annud peremees temale ka uks rubl. Nenda on tema siis selle aasta sees nemetud perremees Johan Punnios kaest kõik kokku 7 rubla saanud. Kui tema nüüd Johan Punniose juurest ara läinud, pole see temale tema püitud kaladest mis juba muidut ja mis weel järel on, ühtegi arwanud - "sest 1 1/2 tündert kalla on nüid weel soomast järel, Nuud ei ole tema sellega mitte rahul et Johan koik see kalade raha on omale pidanud, ja nöuab et Johan Punnios peab temale nende muidut kalade hind kui ka need kalad mis weel soomast järel on, ara maksma.
Johann Punnios sai kohtu poolest ette kutsutud, ja temalt ulemal nimetud kaebtust päritud?
Johann Punnios astus ette ja rääkis wälja, Peeter Parbu on mino naise öemees ja kui tema mino juure elama tuli, pole meitel mitte seda kaupa olnud, et tema pidi mino juures kui sulane teenima, waid meie pidime kui wennad ühtlasi elama, ka pole meitel üh aasta peale koguni kaupa olnud et tema pidi mino juures eluaeg kui korda saksime ühte elama jääma, kui meie kümmeaastad oleksime koos olnud, siis oleks tema kui ta siis oleks ara läinud, koigest maja warast ja kraamist poole omale saanud kui tema aga nii kaua oleks minuga koku elama jäänud, kui mina elan siis oleks tema -"et minul omal lapsi ei ole kui poeg kõik mino maja wara ja kraam omale woinud saada. Worgud antsin mina selle kaubaga tema hooleks, tema pidi mino leibaga püiol keima, ja need astjad mis mina temale kaasa pidin andma koik kalu tais soolama, aga mis tema ule nend rohkem pidi puidma, need pidi tema woima ara muia ja see raha omale pidada, selle raha eest pidi tema siis ka weel worgud parandama ja mis ara loppewad nende asemele jälle uued muretsema ja riide palgaks pidi tema 6 lammast mino toido peal wöima omal piddada ja lenad piddid ühtlase ara jägatud saam mis ka selle aasta sees nenda oli 6 lammast toitsin mina temle ja lino sai tema ka nenda paljo et tema 50 küünart riiet sai. Selle kaubaga laks tema minewa kewade Pernau randa kala püiole töi sealt minule 2 tündert kalo, raha 10 rubla mis tema sealt oli omale korjanu andis tema kõik mino kätte ütteldes et tema pidin ise worgud parandama tema ei saada selle tööga mitte toime, siis wotsin mina sest rahast 5 rubla workude parandamise tarwis omale ja 5 rubla antsin temale tagasi. Kui tema sügise saaremaale kalapüiole läks antsin temale üks rubl raha kaasa et tema pidi minule sealt selle raha eeest witsapuid tooma. Kui tema sealt püiolt ära tuli töi tema minule kaks tündert kalo ja need witsapuud. Talwel kais tema Suuremal kala kaubal müis 1 1/2 tündert kalu ära, kellest üks tünder tema oma püitud kalu oli ja pool tündert oli neid mis oma poeh kui ta weel elas teise aasta enneseda püidis, nende kalade eest oli tema 15 rubla 50 kop. saanud mis tema kodu tulles mino kätte andis, sest rahast antsin mina temale 1 rubl tagasi ja teise raha eest ostsin ning Odra wilja mis meie ühtlasi ara sõime. Et P. Parbu ütleb, et tema püitud kaladest olla weel 1 1/2 tündert kalu järel, see on kül tõsi, aga kui tema mino juure elama tuli oli minul endise aasta püiost ka 1 1/2 tündert kalu järel, see on kül tõsi, aga kui tema mino juure elama tuli oli minul endise aasta püiost ka 1 1/2 tündert kalu järel kellest uks tünder ara sai söödut ja pool tündert sa ara müidut. Talwel olime molemad koddu sest sel talwel oli wäga wäga palju lund ja ei ole sündinud metsas ega kusagil keia; kui teed paremaks läksid parast küünlapääwa, ja metsast puid ja heino wois hakata wedama, laks tema Wasalemma moisa oma wenna juure Kingseppa tööle ja jähi kolm nädalad senna ja mina pidin selle aea sees palgalistega omad puud ja heinad metsast walja wedama ja kui tema sealt ära tuli olid metsa teed suuremast jäust löppenud. Aga sellegi parat pole mina temale santi söno ütlenud ja motlesin et tema pidi mino juure edaspidi teenima jääma. Ka ei ole tema minule ennem oma ära minemist teada annud kui kaks nadalad enni palmipuude püha, ja palmipuude püha laupääw laks tema mino juurest ära. Öiguse pärast oleks tema kaua ennem minule oma ära minemist teada andma et ma oleks woinud omale jälle teist peret kuulata ja nüüd seeläbi et tema ennem oma äraminemist pole teada annud olem mina ilma sulaseta jäänud. Kui tema mino juurest ära läks wõttis tema maja asjadest mis tema oli teinud -"warnad seinast ja üks kelk"- ara, ka wiis tema need witsapuud oma seltsis ara mis mina teda sugise saaremaalt laskisn osta.
Nüüd said kohtu poolest Johann Punnios ja Peeter Parbu suud suu wastu wöetud, Peeter Parbu uhtid waidleda, kuid ütles et nene kaup nende wörkude parast mitte nenda pole olnud kui J. Punnios seda ütleb waid koik kalad pidanud tema woima ara muia mis maja tarwitusest üle jääwad
Kohtu poolest sai nendelt weel päritud kas nendel selle kauba juures ka on tunnistust olnud, kelle läbi nemad nüüd oma waljarääkimist wõiksid tõeks teha, Sellepeale wastasid mõlemad et nendel kauplemise juures ei ole tunnistust olnud Ka ütles P. Parbu et tema selle pärast Johann Punniose juurest on ara laenud et J. Punnios pole koigega mis tema on teinud rahul olnud J. Punnios waidles jälle selle wastu, ja utles et tema ilmaski P. Parbule ei ole sandiste rääkinud. Sellepeale ütles Peeter, et kul Johan temale sandiste pole rääkinud, aga siiski on tema Johani naust ara tunnod, et see tema töödega pole rahul olnud.
Kohus moisti otsuseks: Et nendel nende kauba juures tunnistust ei ole olnud, kelle labi nemad omad wäljarääkimist woiksid tõeks wõtta, seeparast ei woenud kohus nendele ka nende kauba jarel uhtegi otsust teha ja arwas oigeks, et Peeter Parbu peab selle 7me Rublaga rahul olema mis tema Johan Punniose kaest on saanud; sest riide palgaks olnud temal oma täielik lena jägu ja 6 lammast Johan Punniose toido peal söömas. Oleks P. Parbu talwel kõige parema metsa kaido aegas mitte kolm nadalad Wasalemmas olnud siis oleks temal kül oigus olnud moni rubl weel Johan Punnioselt pärida. Et tema aga Wasalemas olnud, ja oma tehtud asjad kui ka need witsapuud ara wiinud seeparast ei woi tema ennam J. Punnioselt uhtegi pärida ja peab seega rrahul olem mis ta on saanud,
Suuremat kohut nöudnud
