PROTOKOLL

Vana-Antsla: Protokollid (1878-1879)

LeidandmedEAA.3367.1.9
Kaader
125
126
Daatum19.07.1879
Protokolli number130
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hiskias Tamberg Peakohtumees
Andrus Püwwi Kohtumees
Karl Koch Kohtumees
Samul Zimmer Abikohtumees

Perran sedda kui Isak Jaik ja Hans Kuiw, kes Kilako tallo poles ostnu, omma sowimist teeda andnu, et nemma nidamodu, kuis nemma seniajani sellen tallon ellanu, se om, warrandusse perrast üttegi wahhet tennu, ennamb eddasi ellada ei wõi, om selle kohto läbbi Kilako tallo warrandus sel 13. Aprillis 1879 Protokollil No 18 sest 29. Mai 1867 nimmitedu Wöörmündrete, kui Märt Lüüs ja Isak Libert man ollemissel nink nõun, ülleswõetno  sanu, ni kuis perran üllestähhentedu: 

1 must 9 aastane ruun hobbene 50 Rbl.   Kop.
1  "  10  "  märra  " 50
1 kõrb 3  "  märra  " 50
1 must walge pääga 2 poige wanna lehm 20
1 werrew 1 poige wanna lehm 20
1  "  5  "  "  " 23
1 must kirrew 9 poige wanna lehm 15
1 must 2 poige  "   " 16
1 kirrew 1  "  "  " 25
1 kirrew aastane pullikene 6
1 must walge pääga pull 22
1 must kirrew 2 aastane ohwakene 12
4 sikka ja 2 kitse 12
7 wanna lammast ja 5 wonakest 21
1 rawwutedu wankri puu telgi pääl 8
1 raudtelle wanker 5
2 attra 3
1 saksamaa adder 5
1 puu wankri 2
1 raud äggel 5
5 wakka linna seemnid 'a 5 Rbl. 25
11  "  rükki 'a 2 1/2 Rbl. 27 50
2 tõrdut 6
2 wanna kirstu 1
1 ruhw ja 1 kapp 25
9 lamba ja 2 sikka nahke 'a 1 Rbl. 11
6 zikka 36
10 wakka keswi 'a 2 Rbl. 20
10  "  kaaru 'a 1 rbl. 10
1  "  hernid 'a 2 1/2 Rbl. 5
1 kirst 25
20 wakka kartohwlid 'a 50 kop. 10
2 kapsta tõrdut 2
2 patta 6
hobbese riistad 8
1 saina kel 6
1 kange telle 1
Üttekokko 545 Rbl.   Kop.

Otsus.

Se koggokonna kohhus mõistis, et se Kilako tallo saab poles aetus nink tulleb se sel aastal 1878 masmata jänu kapitali mass 350 rubla Hans Kuiwal kui ka Isak Jaikil poles mõisale massa. 1879 aasta kewwadene protsendi mass, mis seniajani weel masmata om, peab Isak Jaik ütsinda mõisale masma, selleperrast et temma minnewa aastase tallo saaki ütsinda wõtnu nink süggisene protsent tulleb mõllembil poles, ent keik muu wõlg, mes enne sedda tettu, om ütsinda Hans Kuiwal massa. 

Ülles wõtmise perra om maja kraam suur 545 Rbl.   Kop.

Hans Jaiki warrandus mahha arwata

(kae Protokoll No 12 sest 3 Webruarist 1871)

 105
Om maja warrandus Hans Kuiwa wallitsuse al kassunu 440 Rbl.   Kop. 

Kae lehhekülg No 130.

Perran sedda kui Isak Jaik ja Hans Kuiw, kes Kilako tallo poles ostnu, omma sowimist teeda andnu, et nemma nidamodu, kuis nemma seniajani sellen tallon ellanu, se om, warrandusse perrast üttegi wahhet tennu, ennamb eddasi ellada ei wõi, om selle kohto läbbi Kilako tallo warrandus sel 13. Aprillis 1879 Protokollil No 18 sest 29. Mai 1867 nimmitedu Wöörmündrete, kui Märt Lüüs ja Isak Libert man ollemissel nink nõun, ülleswõetno  sanu, ni kuis perran üllestähhentedu: 

1 must 9 aastane ruun hobbene 50 Rbl.   Kop.
1  "  10  "  märra  " 50
1 kõrb 3  "  märra  " 50
1 must walge pääga 2 poige wanna lehm 20
1 werrew 1 poige wanna lehm 20
1  "  5  "  "  " 23
1 must kirrew 9 poige wanna lehm 15
1 must 2 poige  "   " 16
1 kirrew 1  "  "  " 25
1 kirrew aastane pullikene 6
1 must walge pääga pull 22
1 must kirrew 2 aastane ohwakene 12
4 sikka ja 2 kitse 12
7 wanna lammast ja 5 wonakest 21
1 rawwutedu wankri puu telgi pääl 8
1 raudtelle wanker 5
2 attra 3
1 saksamaa adder 5
1 puu wankri 2
1 raud äggel 5
5 wakka linna seemnid 'a 5 Rbl. 25
11  "  rükki 'a 2 1/2 Rbl. 27 50
2 tõrdut 6
2 wanna kirstu 1
1 ruhw ja 1 kapp 25
9 lamba ja 2 sikka nahke 'a 1 Rbl. 11
6 zikka 36
10 wakka keswi 'a 2 Rbl. 20
10  "  kaaru 'a 1 rbl. 10
1  "  hernid 'a 2 1/2 Rbl. 5
1 kirst 25
20 wakka kartohwlid 'a 50 kop. 10
2 kapsta tõrdut 2
2 patta 6
hobbese riistad 8
1 saina kel 6
1 kange telle 1
Üttekokko 545 Rbl.   Kop.

Otsus.

Se koggokonna kohhus mõistis, et se Kilako tallo saab poles aetus nink tulleb se sel aastal 1878 masmata jänu kapitali mass 350 rubla Hans Kuiwal kui ka Isak Jaikil poles mõisale massa. 1879 aasta kewwadene protsendi mass, mis seniajani weel masmata om, peab Isak Jaik ütsinda mõisale masma, selleperrast et temma minnewa aastase tallo saaki ütsinda wõtnu nink süggisene protsent tulleb mõllembil poles, ent keik muu wõlg, mes enne sedda tettu, om ütsinda Hans Kuiwal massa. 

Ülles wõtmise perra om maja kraam suur 545 Rbl.   Kop.

Hans Jaiki warrandus mahha arwata

(kae Protokoll No 12 sest 3 Webruarist 1871)

 105
Om maja warrandus Hans Kuiwa wallitsuse al kassunu 440 Rbl.   Kop. 

Kae lehhekülg No 130.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS