Raudseppa tallo perrispiddaja Andres Wahhi kaebas et temma ostetu tallu piiri seen üts jerw ollewad mis ostmisse kaarti ja kontrahti perra temmal perris ollewad, agga temma piirimees mölder Alex Eisenschmidt se jerw sulguwad ülles, ja wet enda weski tarwis pruukiwad, se läbbi temmal iga aasta suur kahjo saawad, temma (Andres Wahhi) tahtwad se ma tük mis weel al saisawad, wee ma laskmisse läbbi kuiwas tetta, ja põllust harrida, sest ostmisse kontrahti perra ollewad temmal lubba omma ostetu maaga tetta mis ta tahtwad, ja ka iga asjast omma kessust pruukita. Kaebaja Andres Wahhi tahap ka sellega raho olla kui Mölder Alexander Eisenschmidt temmal iga aasta selle kahjo ja wee pruukimisse eest 100 Rubla peas masma, selle ma tükki eest mis wee al saisap, aga Mölder temmal middagi ei lubbawad waid iga korda kui ta möldriga sellega kõnnelwad tedda sõimawad, ja häwerdawad lõwwa. Andres Wahhi pallup et koggokonna kohhus Möldril Alexander Eisenschmidt teada anda, et temma tullewal aastal wet enda hainama pääle tahtwa laska, ja se ma tük enda põllust pruukida.
Alexander Eisenschmidt tulli ette ja wastap, minna ei wõi keelda Andres Wahil omma ostetu maaga tetta mis ta tahap wee eest rentimassa minna kül tal ei lubba, kui Andres Wahhi mul wet ärrakeelap, siis tahan minna Landrathi Sievers herra käest omma õigus nõuda, sest minna ollen Landratti herra käest wee-weski ja ka wee weski õigus ostnud.
Mõistus: Koggokonna kohhus mõistap Andres Wahhi kaebus tühjas selle et Andres Wähhi nink ka Alexander Eisenschmidt kaupa tingimist, nink ka ostmisse kontraht kog kohtole tundmatta om.
Mõistus saije kuulutedus §773 selletamissega.
Andres Wahhi es olle mõistmissega rahho ja saije oppuse kirri kätte sel 17 Decembr 1875 N 230 al.
Raudseppa tallo perrispiddaja Andres Wahhi kaebas et temma ostetu tallu piiri seen üts jerw ollewad mis ostmisse kaarti ja kontrahti perra temmal perris ollewad, agga temma piirimees mölder Alex Eisenschmidt se jerw sulguwad ülles, ja wet enda weski tarwis pruukiwad, se läbbi temmal iga aasta suur kahjo saawad, temma (Andres Wahhi) tahtwad se ma tük mis weel al saisawad, wee ma laskmisse läbbi kuiwas tetta, ja põllust harrida, sest ostmisse kontrahti perra ollewad temmal lubba omma ostetu maaga tetta mis ta tahtwad, ja ka iga asjast omma kessust pruukita. Kaebaja Andres Wahhi tahap ka sellega raho olla kui Mölder Alexander Eisenschmidt temmal iga aasta selle kahjo ja wee pruukimisse eest 100 Rubla peas masma, selle ma tükki eest mis wee al saisap, aga Mölder temmal middagi ei lubbawad waid iga korda kui ta möldriga sellega kõnnelwad tedda sõimawad, ja häwerdawad lõwwa. Andres Wahhi pallup et koggokonna kohhus Möldril Alexander Eisenschmidt teada anda, et temma tullewal aastal wet enda hainama pääle tahtwa laska, ja se ma tük enda põllust pruukida.
Alexander Eisenschmidt tulli ette ja wastap, minna ei wõi keelda Andres Wahil omma ostetu maaga tetta mis ta tahap wee eest rentimassa minna kül tal ei lubba, kui Andres Wahhi mul wet ärrakeelap, siis tahan minna Landrathi Sievers herra käest omma õigus nõuda, sest minna ollen Landratti herra käest wee-weski ja ka wee weski õigus ostnud.
Mõistus: Koggokonna kohhus mõistap Andres Wahhi kaebus tühjas selle et Andres Wähhi nink ka Alexander Eisenschmidt kaupa tingimist, nink ka ostmisse kontraht kog kohtole tundmatta om.
Mõistus saije kuulutedus §773 selletamissega.
Andres Wahhi es olle mõistmissega rahho ja saije oppuse kirri kätte sel 17 Decembr 1875 N 230 al.
