Astus kohtu ette Putkaste walla mees Mihkel Mik - kes Keina waldas Siim Hanspuu juures elab - ja kaebas tema on minewa sügise lehe tegemise aeal Tulimuru heina kaelasat, Waimla Jürnametsa heinamaalt ühe saare-looga-puu raiunud ja seda Mihkel Aksel kätte koolutada wiinud. Nüüd pühapääw 8m. s. k. p. toonud tema selle looga M. Aksel juurest ära ja läinud Siim Ulpmanni pere õue mõrra keppisid waatama. Siis tulnud Tossu Hans Hanspuu ka senna, näinud tema looga ja ütlenud et see olla tema look. Tema olla seda puud kellest look tehtud oma tulimurru heinamast rauinud, hakanud temma (:M. Mik) rindust kinni ja ähwardanud teda lüia, ja wiinud looga ära Pärast kui tema metsa läinud on Hans Hanspuu tulimurru heinamaa kaelas tema hobuse ninasse kinni hakanud ja käskinud teda näidata kust ta selle looga puu raiunud on, mis ta aga mitte H. Hanspuule näidata ei ole wõinud. Nüüd nõuab M. Mik et Hans Hanspuu peaks selle looga ära wõtmise kui ka tema peksa ähwardamise pärast wastutamisele wõetud saama sest tema ei olla mitte seda puud Hans Hanspuu käest warastanud. Tema looga puul olnud tüwi ots jäme, mis M Aksel mõlemist küljest peenemaks raiunud, ja kolme kowerdusega üks kõwerdus tüwi, teine keskel ja kolmas ladwa peal.
Kohtu poolest sai Hans Hanspuu ette kutsutud ja temalt M. Mik kaebtust mööda päritud. Hans Hanspuu rääkis: see on tõsi et ta looga M. Mik käest ära wõtnud sest tema tunnud et see puu tema oma olnud. Tema on selle puu 1883 suil lehe tegemise aeal oma tulimurru heinamalt raiunud ja leppa tüwi alla pannud ning sealt on see puu ära warastud, tema mõida selle puu kändu, mis tema heinamal punni heinama otsa ühe selja künka peal iga inimesele näidata; selle puu tüi otsas olnud päss ja ladwa peal üks kõwerdus, muust kohast sirge ja sinise koorega. Kui tema selle looga pärast Mihklega rääkinud, on Mihkel teda roppu sanadega sõimanud ja selle pärast olla ta Mihklile rusikast näitanud.
Kohus ütles see asi jääb tänasel kohtu pääwal poolele, - kui on see puu (look) järel waadetud ja Mihkel Akselilt järel kuulatud kas ta selle looga toore wõi kuiwa puust koolutanud, - siis saab selle üle otsus tehtud.
waata Kohtup II No 6 all 1885 a.
Astus kohtu ette Putkaste walla mees Mihkel Mik - kes Keina waldas Siim Hanspuu juures elab - ja kaebas tema on minewa sügise lehe tegemise aeal Tulimuru heina kaelasat, Waimla Jürnametsa heinamaalt ühe saare-looga-puu raiunud ja seda Mihkel Aksel kätte koolutada wiinud. Nüüd pühapääw 8m. s. k. p. toonud tema selle looga M. Aksel juurest ära ja läinud Siim Ulpmanni pere õue mõrra keppisid waatama. Siis tulnud Tossu Hans Hanspuu ka senna, näinud tema looga ja ütlenud et see olla tema look. Tema olla seda puud kellest look tehtud oma tulimurru heinamast rauinud, hakanud temma (:M. Mik) rindust kinni ja ähwardanud teda lüia, ja wiinud looga ära Pärast kui tema metsa läinud on Hans Hanspuu tulimurru heinamaa kaelas tema hobuse ninasse kinni hakanud ja käskinud teda näidata kust ta selle looga puu raiunud on, mis ta aga mitte H. Hanspuule näidata ei ole wõinud. Nüüd nõuab M. Mik et Hans Hanspuu peaks selle looga ära wõtmise kui ka tema peksa ähwardamise pärast wastutamisele wõetud saama sest tema ei olla mitte seda puud Hans Hanspuu käest warastanud. Tema looga puul olnud tüwi ots jäme, mis M Aksel mõlemist küljest peenemaks raiunud, ja kolme kowerdusega üks kõwerdus tüwi, teine keskel ja kolmas ladwa peal.
Kohtu poolest sai Hans Hanspuu ette kutsutud ja temalt M. Mik kaebtust mööda päritud. Hans Hanspuu rääkis: see on tõsi et ta looga M. Mik käest ära wõtnud sest tema tunnud et see puu tema oma olnud. Tema on selle puu 1883 suil lehe tegemise aeal oma tulimurru heinamalt raiunud ja leppa tüwi alla pannud ning sealt on see puu ära warastud, tema mõida selle puu kändu, mis tema heinamal punni heinama otsa ühe selja künka peal iga inimesele näidata; selle puu tüi otsas olnud päss ja ladwa peal üks kõwerdus, muust kohast sirge ja sinise koorega. Kui tema selle looga pärast Mihklega rääkinud, on Mihkel teda roppu sanadega sõimanud ja selle pärast olla ta Mihklile rusikast näitanud.
Kohus ütles see asi jääb tänasel kohtu pääwal poolele, - kui on see puu (look) järel waadetud ja Mihkel Akselilt järel kuulatud kas ta selle looga toore wõi kuiwa puust koolutanud, - siis saab selle üle otsus tehtud.
waata Kohtup II No 6 all 1885 a.
