Kohtupääw I No 1. all 11. Januaril s. a. poolele jäänud kohtu asja pärast said alamal nimetud tunnistused üle kuulatud.
a. Mihkel Liiw Putkaste waldast tuli ette ja rääkis: tema on pühapääw 30 Sept. 1884. Mihkel Saar seltsi kirikust Tuisu talusse läinud, et tahtnud peremehe Hans Liewooga koku saada, aga et Hans Liewoo pole kodu olnud on ta majal käinud ja õhtu jälle tagasi Tuisu talusse läinud. M. Saar olnud ka weel seal. Kui ta Hans Liewooga omad jüttud olnud ära rääkinud ja kodu minna tahtnud, on Mihkel Saar tahtnud Tossu talusse tüdrukute juure minna ja tellinud teda oma seltsi tulla ja tema läinud. Kui nemad Selja küla tänawal olnud tulnud nendele mõned inimesed wastu, tõmmanud M. Saare maha; Tema wõtnud M. Saare harmonika oma kätte ja läinud üle aea niiti, seal on keegi temale pähe löönud, nii et ta ära minestanud ja maha kukunud, kui tema jälle enesest aru hakanud saama on Jaan Liiwmann ja Johan Roos tema juures olnud ja tema leidnud et harmonika olnud waega. Sealt läinud tema Tuisu talusse tagasi, Mihkel Saar on enni teda juba seal olnud. Tema lasknud M. Saare omale wet tuua ja pesnud oma pea werest puhtaks. Kui ta ennast pesnud, tulnud J. Roos ja M. Liewmann ka senna ja pole mitte rääkinud kes teda peksnud on ega pole ja tema neid inimesi kes M. Saare maha tõmbanud ja teda peksnud, mitte pimedas tunda wõinud.
b. Jaan Liiwmann tuli ette ja rääkis: tema on Johan Roosiga oma õues kuulnud et koplis keegi abi karjunud ja lainud senna waatama ja kuulnud räginad et keegi üle aea läinud ja näinud et Mihkel Liiw olnud seal maas ja ütlenud et teda on pekstud, aga peksjaid pole kusagil neha olnud, nemad läinud peksjaid taga otsima ja kui põle lõidnud ja jälle tagasi tulnud, on M. Liiw sealt ära läinud olnud. Nemad näinud Tuisu kambris tuld ja läinud senna waatama. Siis olnud M. Liiw ja M. Saar seal. M. Liiwa pea olnud werine ja Johan Roos aitanud M Liiwa pea werest puhtaks pesta.
c. Johan Roos tuli ette ja rääkis nii samma kui Jaan Liiwmann ülemal
d Tuisu talu peremees Hans Liiwoo tuli ette ja rääkis: kui Mihkel Liiw ja Mihkel Saar nimetud öösel tema majasse tulnud, olnud tema kottu ära Putkaste waldas Peter Liiwmanni juures ega ei tea selle tüli asja juure mingisugust tunnistust anda.
e. Mihkel Lammas Putkaste waldast tuli ette ja rääkis: tema on nimetud pühapääwa õhtul kodu olnud ja mitte Selja külas käinu, ega tea Mihkel Saar ja Mihkel Liiwa rööwimisest ega peksust ühtegi
f Kustaw Sahtel Putkaste waldast tuli ette ja rääkis nenda samma kui Mihkel Lammas ülemal.
Siim Loiken Keina kiriku wallast tuli ette ja rääkis: tema on nimetud pühapääwal kirikust tulles Jaan Mäehans seltsis Tuisu talus käinud. M. Saar ja M. Liiwa on ka seal olnud. Sealt on nemad pärast lõunat kui weel pääwa walge olnud kodu läinud, on sell õõsel kodu olnud ja põle kusagil wäljas käinud
Kohus ütles: et mitte tunnistuste läbi tõeks ei tule, kes Mihkel Saart ja Mihkel Liiwad 30mal Septemb öhtul 1884. peksnud ja M Saare uuri ja harmonika ära warastanud on sellepärast saab see asi nenda kauaks poolele jäetud, kuni selle asja üle selgemad tunnistused on üles antud.
waata Kohtup. III No 9. all 1885.
Kohtupääw I No 1. all 11. Januaril s. a. poolele jäänud kohtu asja pärast said alamal nimetud tunnistused üle kuulatud.
a. Mihkel Liiw Putkaste waldast tuli ette ja rääkis: tema on pühapääw 30 Sept. 1884. Mihkel Saar seltsi kirikust Tuisu talusse läinud, et tahtnud peremehe Hans Liewooga koku saada, aga et Hans Liewoo pole kodu olnud on ta majal käinud ja õhtu jälle tagasi Tuisu talusse läinud. M. Saar olnud ka weel seal. Kui ta Hans Liewooga omad jüttud olnud ära rääkinud ja kodu minna tahtnud, on Mihkel Saar tahtnud Tossu talusse tüdrukute juure minna ja tellinud teda oma seltsi tulla ja tema läinud. Kui nemad Selja küla tänawal olnud tulnud nendele mõned inimesed wastu, tõmmanud M. Saare maha; Tema wõtnud M. Saare harmonika oma kätte ja läinud üle aea niiti, seal on keegi temale pähe löönud, nii et ta ära minestanud ja maha kukunud, kui tema jälle enesest aru hakanud saama on Jaan Liiwmann ja Johan Roos tema juures olnud ja tema leidnud et harmonika olnud waega. Sealt läinud tema Tuisu talusse tagasi, Mihkel Saar on enni teda juba seal olnud. Tema lasknud M. Saare omale wet tuua ja pesnud oma pea werest puhtaks. Kui ta ennast pesnud, tulnud J. Roos ja M. Liewmann ka senna ja pole mitte rääkinud kes teda peksnud on ega pole ja tema neid inimesi kes M. Saare maha tõmbanud ja teda peksnud, mitte pimedas tunda wõinud.
b. Jaan Liiwmann tuli ette ja rääkis: tema on Johan Roosiga oma õues kuulnud et koplis keegi abi karjunud ja lainud senna waatama ja kuulnud räginad et keegi üle aea läinud ja näinud et Mihkel Liiw olnud seal maas ja ütlenud et teda on pekstud, aga peksjaid pole kusagil neha olnud, nemad läinud peksjaid taga otsima ja kui põle lõidnud ja jälle tagasi tulnud, on M. Liiw sealt ära läinud olnud. Nemad näinud Tuisu kambris tuld ja läinud senna waatama. Siis olnud M. Liiw ja M. Saar seal. M. Liiwa pea olnud werine ja Johan Roos aitanud M Liiwa pea werest puhtaks pesta.
c. Johan Roos tuli ette ja rääkis nii samma kui Jaan Liiwmann ülemal
d Tuisu talu peremees Hans Liiwoo tuli ette ja rääkis: kui Mihkel Liiw ja Mihkel Saar nimetud öösel tema majasse tulnud, olnud tema kottu ära Putkaste waldas Peter Liiwmanni juures ega ei tea selle tüli asja juure mingisugust tunnistust anda.
e. Mihkel Lammas Putkaste waldast tuli ette ja rääkis: tema on nimetud pühapääwa õhtul kodu olnud ja mitte Selja külas käinu, ega tea Mihkel Saar ja Mihkel Liiwa rööwimisest ega peksust ühtegi
f Kustaw Sahtel Putkaste waldast tuli ette ja rääkis nenda samma kui Mihkel Lammas ülemal.
Siim Loiken Keina kiriku wallast tuli ette ja rääkis: tema on nimetud pühapääwal kirikust tulles Jaan Mäehans seltsis Tuisu talus käinud. M. Saar ja M. Liiwa on ka seal olnud. Sealt on nemad pärast lõunat kui weel pääwa walge olnud kodu läinud, on sell õõsel kodu olnud ja põle kusagil wäljas käinud
Kohus ütles: et mitte tunnistuste läbi tõeks ei tule, kes Mihkel Saart ja Mihkel Liiwad 30mal Septemb öhtul 1884. peksnud ja M Saare uuri ja harmonika ära warastanud on sellepärast saab see asi nenda kauaks poolele jäetud, kuni selle asja üle selgemad tunnistused on üles antud.
waata Kohtup. III No 9. all 1885.
