Tönise lesk Eewa Orn tuli kohtu ette ja kaebas et temal on oma poja Jaak Orni käest (50) wiiskümmend Rubla raha saada, mis tema isa käest laenas, enne isa surma see aeg, kui tema koha peale hakkas selle tingimisega kui mina ära suren siis ema kätte ära maksad kui emal tarwis on. Peale seda kolm aastad, see oli 1884.a. kaebas Eewa Orn kohtu ette ja nöudis Jaagu käest seda laenatud raha kätte, aga Jaak ütles et temal ei ole wöimalik ja palus edasi kannatada, aga seie aegani ei ole Jaak weel emale mitte üks rubla ära maksnud, seepärast kaebas E. Orn Jaagu uueste kohtu.

Sai Jaak Orn kohtu ette kutsutud, kohus küsis, kas sinul on emale 50 Rubla maksta? Jaak ütles: Jah on, aga minul on ema käest ühe teo tükki rukkid saada sest ajast kui isa ja ema maad oma käest minu kätte andsid ja wötsiwad need tükki rukkid omale uutse leiwaks. 

Ema aga seletas seda asja ära et see mitte öige ei ole et mina pean neid tagasi maksma, sest neńde üle sai see aeg räägitud kui maad sinu kätte saiwad, aga nüüd on sellest seitse aastad aega tagasi ja nüüd hakkad sina weel pärima.

Juhan Kuldsarw tunnistas kes see aeg peakohtomees oli et 1884 a kui Jaak ja ema kohtu ees olid isekeskel öiendanud ei ole Jaak rukkitest sönagi rääkinud, waid luband seda raha emale ruttuste ära maksta.

Saiwad mölemad ema ja Jaak kohtu ette kutsutud, kohus küsis emalt, kas sina lubad Jaaguga kannatada, et tema ettepidi ära maksab? Ema ütles, kui tema mind palub kannatada, siis jättan mina temale kahe aasta peale maksta, aga kui mitte siis nöuan mina kohe kätte, sest minul on ka kibedaste tarwis, Jaak aga ei wötnud ema paluda, selle peale tegi kohus otsuse. 

Kohus möistis et Jaak peab seda raha kahe nädala aja sees ära maksma.

Jaak aga ei olnud sellega rahul ja palus prottokolli aulikku keiserlikku kihelkonna kohtu. 

Prottokoll wälja antud.