PROTOKOLL

Kokora: Koosolekute protokollid (1872-1877)

LeidandmedEAA.1118.1.5
Kaader
218
Daatum19.01.1877
Protokolli number3
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Michel Ounap Peakohtumees
Jaan Wiljus Kohtumees
Karel Kuusik Kohtumees

Kockora kohhus sel 19. Januaril 1877.

Kockora Moisawalitseja Alberling kaebas: Karel Peetsu, Kusta Pender, Maddis kreus ja Jaan Tosso, Moisamonamehed, on minewa pühapäew, kui wiinawooriga linna läinu, puuriga wiinahamidele haugut sisse teinu ja 126% piiritust wäljawõtnu. Sele piirituse hind on perishära juba ärawotnu. Palub nüüd kaebaja, et süüdlased trahwitud saaks.  

Karel Peetso ütlep, et temma sest wiinawargusest midagi näinu ei olle, ei teadwa ka sest midagi.

Kusta Pender ütlep, et temma ilmsüütu olla. Temma on Karel Peetso käso järel, kes sel öösel wiinawaht olnu, wiinahaamist, kust jubba hauk sees ja pulk ees olnu wiina wäljalasknu ja on härra linnas temma, Maddis Kreuse ja Josep Tosso leiwa kottist se warastud wiin araleidnu. Peetso wõtnu ka pulga eest ärra.

Maddis Kreus rääkis: Karel Peetso on wiina haamile hauko sisse purinud ja pealesele temale ka plaskuga piiritust toonu.

Josep Tosso tunistas omma süüd üles et temma moonamehe Märt Märtensoni puuriga hauko omma wiinahaami sisse teinu, wina wäljalasknu issi joonu ja ka teistele andnu.

Moisakubjas Josep Hawakiwwi tunistas Karel Peetso olnu ööwaht ja olnu selle haami sees ka hauk. pealesele leitu linnas Kusta Pendre. Josep Tosso ja Maddis Kreuse kottitest wiinat.

Kohus moistis:

Kusta Pender, Maddis Kreus ja Josep Tosso saawa igaüks 3 rublaga waestelaeka heaks trahwitud ja saab Karel Peetso, et tänna temma issa siin es olle, teisel kohto päewal oientud.

Se moistus sai kohtokaijatele seaduse wiisil eteloetu, mis järel keik rahul olit.

Peakohtomees: M. Ounap XXX

koht. - K. Kuusik XXX

J. wiljus XXX

Kockora kohhus sel 19. Januaril 1877.

Kockora Moisawalitseja Alberling kaebas: Karel Peetsu, Kusta Pender, Maddis kreus ja Jaan Tosso, Moisamonamehed, on minewa pühapäew, kui wiinawooriga linna läinu, puuriga wiinahamidele haugut sisse teinu ja 126% piiritust wäljawõtnu. Sele piirituse hind on perishära juba ärawotnu. Palub nüüd kaebaja, et süüdlased trahwitud saaks.  

Karel Peetso ütlep, et temma sest wiinawargusest midagi näinu ei olle, ei teadwa ka sest midagi.

Kusta Pender ütlep, et temma ilmsüütu olla. Temma on Karel Peetso käso järel, kes sel öösel wiinawaht olnu, wiinahaamist, kust jubba hauk sees ja pulk ees olnu wiina wäljalasknu ja on härra linnas temma, Maddis Kreuse ja Josep Tosso leiwa kottist se warastud wiin araleidnu. Peetso wõtnu ka pulga eest ärra.

Maddis Kreus rääkis: Karel Peetso on wiina haamile hauko sisse purinud ja pealesele temale ka plaskuga piiritust toonu.

Josep Tosso tunistas omma süüd üles et temma moonamehe Märt Märtensoni puuriga hauko omma wiinahaami sisse teinu, wina wäljalasknu issi joonu ja ka teistele andnu.

Moisakubjas Josep Hawakiwwi tunistas Karel Peetso olnu ööwaht ja olnu selle haami sees ka hauk. pealesele leitu linnas Kusta Pendre. Josep Tosso ja Maddis Kreuse kottitest wiinat.

Kohus moistis:

Kusta Pender, Maddis Kreus ja Josep Tosso saawa igaüks 3 rublaga waestelaeka heaks trahwitud ja saab Karel Peetso, et tänna temma issa siin es olle, teisel kohto päewal oientud.

Se moistus sai kohtokaijatele seaduse wiisil eteloetu, mis järel keik rahul olit.

Peakohtomees: M. Ounap XXX

koht. - K. Kuusik XXX

J. wiljus XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS