Hans Wild kaewas Lõhawerre moisa wallitsuse nimmel et karjamees Jaan Zobel wasto kontrakti põhja omma naist Mihklepäwast 1874. karja töst ärra wõtnut ning on moisa nüd Mihklepä wast 1874. kunni tänna päwani üks teine korraline temma assemilli rahha eest palkanut ja maksab igga päwa eest 25. kop. ning nõuab nüd Jaan Zobeli käst see rahha kui ta naist karja ei panne jürripäwani arwatut kätte, kui ka tännasest päwast rohkem palka pikkema päwade eest maksetut peab sama ning andis Jaan Zobeli teenistuse kontrakt kohto kätte nähha, mis sõnna sõnnalt niiwiisi olli:
Jaan Zobel on Lõhawerre moisas karjamehheks ja temma naine Kadri Zobel karja jaus ühhe aasta päele tellinud, nemmad sawat:
50. rubla — 11. wall rukkit— 6 wakk odrad — 2 wakk erned — 150 kapsapead — 1/3 wakkamaa kartoflimaa — 5 leisikat reimed — 5 leisikat soola — 1. leisikas linnu — üks lehm ja sui kaks lammast moisa karjas — 1 Pastlanak.
Naine peab karjas käima.
Pearahha maksab moisa wallitsus.
kärahha 60 kop /:saab kingitut:/
Nende teenistus akkab Jürripäwas 1874.
Lõhawerre moisas sel 9mal Marzil 1874
A. von Stern
moisa wallitsuse nimmel.
Jaan Zobel ette kutsotut ütles, et see kaub on moisa wallitsuse von Sterni noorhärra aeg temmaga tehdut et naine Mihklepäwani 1874. moisat teenib, selle pärrast ta omma naist polle teenima ennam pandnut ja ei panne ka mitte ennam naist teenima, naine on ennast moisa töö jures sotuks ärra tapnut ja ei woi tööd tehha.
Kohhus lassis mees naisega ette tulla, küssis mis tal wigga on, naine ütles et jallad on aiged, paistetanut küll ei olle ja wallo ka ei tee.
Kohhus sai sellgesti arwo et naine sotuks terwe on ja temma kaebtus teiesti walle.
moisteti:
kontrakti põhja peale, peab naine moisad teenima et ta agga Mihklepäwast polle teeninut, maksab Jaan Zobel moisale Mihklepäwast kunni tännini 25. kop. päwa eest, 136 päwa see on 34 rubla ja peab naine moisa teenistuse ommen päw akkama moisal, jäb agga kontrakti põhja peale see õigus, kui Jaan Zobel omma naist mitte eddaspiddi teenima ei panne, temma palgast paiwilest assemille wõtta, kunni jürripäwani 1875. Kui ka päwapalk pikkema päwade eest rohkem kui 25. kop. on sedda maksab keik Jaan Zobel, et ta Mihklepäwani neile kaupa on teinut see ei olle tõssi, sest temma kontrakti sehhes seisab sellgesti et naise teenistuse kaub on aasta peale teiesti kindlaks tehdut.
Kohtokeijad olli selle otsusega rahho.
Hans Wild kaewas Lõhawerre moisa wallitsuse nimmel et karjamees Jaan Zobel wasto kontrakti põhja omma naist Mihklepäwast 1874. karja töst ärra wõtnut ning on moisa nüd Mihklepä wast 1874. kunni tänna päwani üks teine korraline temma assemilli rahha eest palkanut ja maksab igga päwa eest 25. kop. ning nõuab nüd Jaan Zobeli käst see rahha kui ta naist karja ei panne jürripäwani arwatut kätte, kui ka tännasest päwast rohkem palka pikkema päwade eest maksetut peab sama ning andis Jaan Zobeli teenistuse kontrakt kohto kätte nähha, mis sõnna sõnnalt niiwiisi olli:
Jaan Zobel on Lõhawerre moisas karjamehheks ja temma naine Kadri Zobel karja jaus ühhe aasta päele tellinud, nemmad sawat:
50. rubla — 11. wall rukkit— 6 wakk odrad — 2 wakk erned — 150 kapsapead — 1/3 wakkamaa kartoflimaa — 5 leisikat reimed — 5 leisikat soola — 1. leisikas linnu — üks lehm ja sui kaks lammast moisa karjas — 1 Pastlanak.
Naine peab karjas käima.
Pearahha maksab moisa wallitsus.
kärahha 60 kop /:saab kingitut:/
Nende teenistus akkab Jürripäwas 1874.
Lõhawerre moisas sel 9mal Marzil 1874
A. von Stern
moisa wallitsuse nimmel.
Jaan Zobel ette kutsotut ütles, et see kaub on moisa wallitsuse von Sterni noorhärra aeg temmaga tehdut et naine Mihklepäwani 1874. moisat teenib, selle pärrast ta omma naist polle teenima ennam pandnut ja ei panne ka mitte ennam naist teenima, naine on ennast moisa töö jures sotuks ärra tapnut ja ei woi tööd tehha.
Kohhus lassis mees naisega ette tulla, küssis mis tal wigga on, naine ütles et jallad on aiged, paistetanut küll ei olle ja wallo ka ei tee.
Kohhus sai sellgesti arwo et naine sotuks terwe on ja temma kaebtus teiesti walle.
moisteti:
kontrakti põhja peale, peab naine moisad teenima et ta agga Mihklepäwast polle teeninut, maksab Jaan Zobel moisale Mihklepäwast kunni tännini 25. kop. päwa eest, 136 päwa see on 34 rubla ja peab naine moisa teenistuse ommen päw akkama moisal, jäb agga kontrakti põhja peale see õigus, kui Jaan Zobel omma naist mitte eddaspiddi teenima ei panne, temma palgast paiwilest assemille wõtta, kunni jürripäwani 1875. Kui ka päwapalk pikkema päwade eest rohkem kui 25. kop. on sedda maksab keik Jaan Zobel, et ta Mihklepäwani neile kaupa on teinut see ei olle tõssi, sest temma kontrakti sehhes seisab sellgesti et naise teenistuse kaub on aasta peale teiesti kindlaks tehdut.
Kohtokeijad olli selle otsusega rahho.
