Ette tulli Warkalli talo perisomanik Mihkel Tarro ja selle talo kolmanda osa rendile wõtja Johann Sik, nink palsiwa alan saiswat rendi Kontrahti Protokolli raamatuhe üles korjotada, kui nimelt: Warkalli - tallokoht, mes on Laswa moisa järrele selle tallo perrisomaniku Mihkel Tarro ja rentniku Juhan Sika wahel om Liiwlanti tallorahwa saduse § 196 sest 13 Nowembrist 1860 ärrätäutmises al nimmitedu raha renti-kontraht kokkokõnneltu nink kinnitetüs sanu

1.

Mihel Tarro annab renti päle kolmanda osa tallo kohta, mis omma ma-hinna perra om wärt 4 taadrit ja 30 krossi, kuwwe järrestiku aastade pale, se om 23 Aprilist 1888 seni kui 23 Aprilini 1894 selle Juhan Sika, kätte sesinane Warkalli tallo koht mamõtja karti nink neide made päle markide piride järrele om kätte antus sanu, nida kui ne piri joba ennitside rentnikuteile käen om olnu.

2. 

Kui paljo honesid selle tallokohta om, ja mes modi nesamma nüüd om nink ka kuida selle koha jaikus om, sest annab selgemast teadust se lissakirri, mis selle kontrahti otsas seisap, nink mes molmalt poolt om kihelkonnakohtu een kinnitetus sanu, et se nida õige om.

3.

Raharenti selle kolmanda osa tallokoha eest massap rentnik igga aasta üllekeige 120 rubla -, ja nimmelt al saiswa tärmini seen, sel 1 Aprilil egga asta 120 Rubla ette.

4.

Rentniku kohus om, sedda temma kätte renti pale anda Warkalli tallokohta iggapiddi sündsa põlli harrimisse sädüsse järrele tallidata, ja kui renti-aastad möda on, nink kui üllesütleminne om korra perra üttelt poolt nende katte kontrahti teggijättest teada antut sanu, sis piab temma sedda tallokohta al nimmitedu wisil jälle nenda taggasi andma, et: tallo kohha hone ja nimmelt nende kattuse olgu hä süntsa kõrra pääl; Rüä põld wai nurm sit ja mõtsma pääl olgo häste harritu nink õigel ajal hä seme sinna päle külwetu; ja walja mineki manu 6 wakka ma rüki perra jätma. aija olgo hää korra pääl; heina-ma häste puhastedu ja õigel ajal äestettü. Keik wimane sõnnik, ja mes om üllejänud toituja põhku, piab sinna kohha päle jäma ilma tassomalda. Tallo pirit olgo puhta ja piri kärkit häste hoijetut üllewal; töde polest ees-seiswa töö-aasta päle piap walmis ollema. rüa kara ja ristik haina sööt häste künnetud äestedu, ja keik krawi häste puhastedu.

5.

Olgi hainu ei tohhi rentnik selle Liiwlanti tallorahwa säätusse 13 Nowembrist 1860 § 146-147 järrele ei wälja lainata ei ka ärra müwwa, ei ka muido koha päle ärra-sada ilma mõisa wallitsuse tedmalda nink tahtmada.

6.

Selle Liwlanti tallorahwa sadusse sest 13 Nowembrist 1860 § 207 järrele ja nende walla kohto igga aastade ärrajaotamiste nink seädmiste perra om rentniku kohus, sedda jaggo kroonu nink wallamaksut ja mu sundmiset, mes temma tallokoha päle tullewa, täwweste äratäüta, ja nimmelt kolmas osa Warkalli tallo suurust wasta

7.

Keik õnnetuset nink äpperüsset, mis tullewa pikse, tulle ehk rahesao ehk elläja katzku läbbi neid piäp rentnik kui ommas kahjus kandma.

8.

Tallo ommanikul on se õigus; et ta iggal aial ja ni mittu kõrd, kui se temma mele perraline om, sedda tallo-koha tallitamist wõib, kas essi labbikaeda, ehk jälle teistest laske läbbikaeda.

9.

Perrisommaniku tedamlda nink tahtmalda ei tohhi rentnikomma tallokohta ei terwelt ega jaokaupa mõnne-muu innemise kätte anda, kae § 210 Liwlandi tallorahwa sädusse seen sest 13 Nowembrist 1860.

10.

Kui seddasinnast kontrahti ei mõisa wallitsuse egga rentiwõtja poolt ei sa üllesütteltus, keige ildamb Jakobaiwal 25 Julil aasta enne selle kontrahti lõppetust, walla kohto een, sis jääb se omma ao seen seisma jälle eddesi ütte aasta päle.

11.

1 Webruaril enne tallokoha ärräandmist om rentniku kohus pool jaggo ellomaja nink mu honetest omma sissetulleja järgmisele kätteanda.

12.

Rentnik panneo kautsjoniks, keige neide kontrahti perra ennese päle wõetu sundimuiste perrast üllekige omma wimane warrantus ja nimmelt omma tallituse jädwät warra ehk Inwentariumit kelle sees olho keige wähemine üts hobbene ja nelli ellajat piät, mis hä kõrra piäl om ülles petu.

13.

Kui rentnik enne kontrahti aastate loppetust piäsi ärräsurrema, sis käiwat keik selle kontrahti õiguset nink suntmiset temma perrijide nink jarreltuejide päle.

Keige nende asjade polest mis mitte nimmelt polle selle kontrahti sees kinnitud kui sealt peaks mõni waitlemine tausma siis saab sedda õiendud Liiwlandi tallorahwa säädusse seadmiste järrele sest 13 Nowembrist 1860 Pale se lepwa perris ommanik Rentnikuka weel se peale 

1.Rentnik peap seda tema kätte antud maad kuwwen nurmen pruukma ja seda miide wiisi ärra jagade laskma.

2. rentnik ei tohi hubi rendi maa paale ega anta mitte rohkemb kui 3 u akka olle linna külwa ja kui tema sele xxx essima peas sis massap tema ega wakamaa osa 25 rub trahwi

3. tallo rendi maa pääle Jaan Langale maha kulwetu 1/2 wakaala maad pääle kooni 1890 aastani Lauga kätte ilm tasomise nõudmata ja saap sis päle 23 Aprrilil 1890 aatal Rendnikul pruukmises.

4. Rentnik karri woip peremehe karjaga ütten kawa kui kokko sunnidemise peap ollema and kui seda ei ole sis peap Rendnik oma rendi maapääle errale käuma

5. Peas Rentnik warguse ehk warguse osa wõtmise perrast surempa kui kogokonna kohtu trahwi ala sadama, sis om seesinane rendi kontraht katski, ja rentnik peap ilma ütteki kohtu käumiseta ja tasomise nõudmata sellest rendi kottussest wälja minema.

Rendile andja:                                        Rendile wõtja:

Mihkel Tarro                                           Johan Sissas

Talo hoonist saap rentnik henele pruukmises: 

1. rehetare rehe alotsega ütten pruuki, rehetare kambre rentnikule elamise korteris, kõik wastse ja kattusse hä, kats aita, wastse, kattusse hää, üts laut ja üts õle küün, kattusse hään kõrran, tal rehe kõrwal wastne, ja san ütten pruuki.

Et seesinane rendi kontraht rendilewõtjale Johann Sissas nenda kui se on kästud Liiwlandi talorahwa säädüse raamatus sest 13 Nowembrist 1860 aastast § 718, om täieste ette loetus nink ära selletud saanud ja et seesama rentnik kõige nende ülewal nimitud punktidega kogoniste rahul olnud, seda tunnistatakse sellesisatse kontrahti kinnitamise juures kohtu poolest.

Päkohtumees Mihel Wreeman

Kohtomees Hindrek Liiw

        "           Jakob Eiche

Kirjotj.: J.Kirrop