Kae Protokoll No 121.
Karl Treumuth tulli ette nink andis ülles, et Johann Mölder ollew ne haina linnaseemnega koddu toonu.
Johann Mölder tull ette nink tunnist, temma toonu ne haina ja linnasemne purru koddu, nink kui koddu sanu, siis hõiganu perrenaine ne haina kige rattastega koa mannu aija, ent temma ollew perrenaisele wastutanu, et temma neid hainu mitte koa mannu ei woi aja selle et linnasemne ka rattil ommawa, pästnu hobbose eest ja jäänuwa ne koddu tootu haina rattile, kunna perrenaine perrast neid omma wiisi säält koa mannu lasknu wija lobbi tütrikutega. Selle päle tõisel päiwal (poolpäiwal) päle sauna käimist ollew kiik maja perre söman olnu, nink päle selle ollew ellajadele se hädda päle tulnu.
Wardi Malleus tulli ette nink tunnist (lut. usko) tol kõrral kui Karl Treumuthi ellajadel hadda om olnu, siis lännu temma ka sinna selle kissa päle, nink olluwa ne ellaja ennambisi kiik paistetu, ja päle selle lõppnowa neist kaks lehma ärra, nilgunuwa neid ärra ja panduwa hauda, ent sedda temma ei tija mälletata kas Karl Treumuthi sullase sääl saman abbis ollnu, ehk mitte.
Liisa Reilik tulli ette nink tunnist, poolpäiwal hommungul ollew Karl Treumuth naisel ellajade patta pantu haina temma läbbi lasknu paast sedda ellajade ruhte ette panta, ning temma ollew perrenaist awwitanu, ja lännu siis külla; päle selle ei tija temma mitte mis siis sündi, mis läbbi ellaja hukka sanu.
Mai Absalon tulli ette ning tunnist niwõrra kui temma tijab, omma keik Karl Treumuthi orja tol kõrral abbis olluwa, kos ellajadel hädda külgen olnu.
Otsus:
Karl Treumuthi kaibus om se koggokonna kohus tühjas arwanu, selle et temma omma naise ettekaemata kõrral ellaja joodmise man süüdi om.
Se moistus sai kohtokäjadele Tallorahwa säduse ramatu 1860 aastat §773 ja 774 ette selletod ja Karl Treumuthile oppusleht kätte antud.
Sel 23. Augustil c. tunnist Karl Treumuth selle tettu otsusega mitte rahhol, nink pallel Protokolli wälja.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Andrus Püwwi XXX
" Juk Hansi XXX
Kae Protokoll No 121.
Karl Treumuth tulli ette nink andis ülles, et Johann Mölder ollew ne haina linnaseemnega koddu toonu.
Johann Mölder tull ette nink tunnist, temma toonu ne haina ja linnasemne purru koddu, nink kui koddu sanu, siis hõiganu perrenaine ne haina kige rattastega koa mannu aija, ent temma ollew perrenaisele wastutanu, et temma neid hainu mitte koa mannu ei woi aja selle et linnasemne ka rattil ommawa, pästnu hobbose eest ja jäänuwa ne koddu tootu haina rattile, kunna perrenaine perrast neid omma wiisi säält koa mannu lasknu wija lobbi tütrikutega. Selle päle tõisel päiwal (poolpäiwal) päle sauna käimist ollew kiik maja perre söman olnu, nink päle selle ollew ellajadele se hädda päle tulnu.
Wardi Malleus tulli ette nink tunnist (lut. usko) tol kõrral kui Karl Treumuthi ellajadel hadda om olnu, siis lännu temma ka sinna selle kissa päle, nink olluwa ne ellaja ennambisi kiik paistetu, ja päle selle lõppnowa neist kaks lehma ärra, nilgunuwa neid ärra ja panduwa hauda, ent sedda temma ei tija mälletata kas Karl Treumuthi sullase sääl saman abbis ollnu, ehk mitte.
Liisa Reilik tulli ette nink tunnist, poolpäiwal hommungul ollew Karl Treumuth naisel ellajade patta pantu haina temma läbbi lasknu paast sedda ellajade ruhte ette panta, ning temma ollew perrenaist awwitanu, ja lännu siis külla; päle selle ei tija temma mitte mis siis sündi, mis läbbi ellaja hukka sanu.
Mai Absalon tulli ette ning tunnist niwõrra kui temma tijab, omma keik Karl Treumuthi orja tol kõrral abbis olluwa, kos ellajadel hädda külgen olnu.
Otsus:
Karl Treumuthi kaibus om se koggokonna kohus tühjas arwanu, selle et temma omma naise ettekaemata kõrral ellaja joodmise man süüdi om.
Se moistus sai kohtokäjadele Tallorahwa säduse ramatu 1860 aastat §773 ja 774 ette selletod ja Karl Treumuthile oppusleht kätte antud.
Sel 23. Augustil c. tunnist Karl Treumuth selle tettu otsusega mitte rahhol, nink pallel Protokolli wälja.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Andrus Püwwi XXX
" Juk Hansi XXX
