Ette tulliwa Suure-Sooküla Saaremaa talo perisomanik Jaan Liiw ja rentnik Jaan Tamm ning palsiwad allseiswat rendikontrahti protokolli raamatusse sisse kirjutada, kui nimelt:

Suure-Sooküla Sarema koht, mis on Laswa mõisa järele selle Suure-Sooküla talo omaniku Jaan Liiw ja Jaan Tamm wahel on Liiwlandi talurahwa seaduse § 196 sest 13. Nowembrist 1860 äratäitmiseks al nimetud raha-rendikontraht kokkuräägitud nink kinnitud saanud.

§ 1.

Jaan Liiw annab rendi peale Saremaa koha, mis on seitsetõistkümme wakamaad kolme järestiku astade peale, see on 23 Aprillist 1888 seeni kui 23. Aprillini 1891 selle Jaan Tamme kätte, kellele selsinane Saremaa koht maamõtja kaardi nink nende maade peal mängitud piiride järele on kätte antud saanud

§ 2.

Kui palju hoonesid selle talukohta on, ja mis moodi neidsama nüüd on, ning ka kuida selle koha on, sest annab selgimast teadust see lisakiri, mis selle kontrahti otsas seisab, ning mis mõlembalt puult on kohelkonna kohtu ees kinnitedu saanud, et see nenda õige on.

§ 3.

Raharendi selle Saremaa koha eest maksab rentnik iga aast ülekõige 37 rbl. hõb. ja nimelt al seiswa termini sees:

  sel 1. Aprilli ega aasta  - 20 Rbl. ja

   sel 1 oktobril   "           -  17  "    ette.

§ 4.

Rentniku kohus on seda tema kätte rendi peale antud Saremaa kohta igapidi sündsa põlloharimise seaduse järele tallitada, ja kui rendiaasta mööda on, ning kui ülesütlemine on korra järele üheltpoolt nende kahe kontrahti tegijatele teada antud saanud, siis peab tema seda talu kohta al nimitud wiisil jälle nende tagasi andma, et:

a, talu koha hooned ja nimelt nende katussed olgu hea sündsa korra peal;

b, ruki wäli sõniku ning metsamaa peal olgu hästi haritud nink õigel aal hea seeme sinna peale külwatud; ja koha käest andmise man kolme wakamaa rükka perra jätma.

c, aiad olgu hea korra peal.

d, heinamaad häste puhastetud ja ao pääle ära tettu.

e, kõik wiimne sõnnik, ja mis on ülejäänud loomade toitu ja põhku, peab sinna koha peale jääma ilma tasumata;

f, talu piirid olgu puhtad, ja piiri märgid hästi hoitud ülewal;

g, tööde poolest eesseiswa töö-aasta peale peap rüki kõrs walmis künnetu olema.

§ 5.

Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik selle Liiwlandi talurahwa säduse sest 13. Nowembrist 1860 §§ 146 ja 147 järele ei wälja lainata, ei ka muidu koha pealt ilma perisomaniku teadmata ning tahtmata.

§ 6.

Kõik õnnetused ning äpartused, mis tulewad pikse, tule ehk rahesau ehk weiste katku läbi, neid peab rentnik kui oma kahjuks andma, kui ennegi tulekahju man saab rentnik perisomaniku käest pri puumateriali mis tema oma kuluga peab ragoma, ülesehitama nink katma.

§ 7.

Omanikul on see õigus, et ta igal aaol ja nii mittu kord, kui see tema meele järele on, seda talukohta tallitamist wõib, kas ise läbiwaadata, ehk jälle teistest lasta läbi katsuda.

§ 8.

Ilma omaniku teadmata ning tahtmata ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jaukaupa mone muu inimese kätte anda, waata § 210 Liiwlandi talurahwa seaduse sees sest 13 Nowembrist 1860

§ 9.

Kui sedasinast kontrahti ei omanik ega rendiwõtja poolt ei saa ülesööldus, kõige hiljamine Jakubi päiwal (25 Juulil), aasta enne selle kontrahti lõpetust, wallakohtu ees, siis jääb see oma au sees seisma jälle edasi kolme aasta peale, selle § 215 Liiwlandi talurahwa seaduse sest 13 Nowembrist 1860 põhja peal.

§ 10.

1. Webruaril enne talukoha äraandmist on rentniku kohus, pool jagu elumaia ning mee hoonetest oma sissetuleja järgmisele kätte anda.

§ 11.

Rentnik paneb kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetus sundimuste pärast ülekõige oma wiimane waranduss ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk inwentariumit, kelle sees olgu kõige wähemine üts hobust ja kats weikste pead, mis hea korra peal on ülespeetud.

§ 12.

Kui rentnik enne kontrahti aastate lõpetust peaks ära surema, siis käiwad kõik selle kontrahti õigused ning sundimised tema perijate ning järeltulejatel peale.

See wastu, kui selle talu pidamise ehk pärimise õigus lähab teiste kätte, siis ei saa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümbertehtud selle Liiwlandi talurahwa seaduse § 208 järele sest 13 Nowembrist 1860, waid see jääb oma täie auu sees seisma.

§ 13. Kõige nende asjade poolest, mis mitte nimelt pole selle kontrahti sees kinnitud, kui sealt peaks mõni waidlemine tõusma, siis saab seda õiendud Liiwlandi talurahwa seaduse seadmiste järele sest 13. Nowembrist 1860 ning selle äratasumise seaduse järele sest 22 Maist 1865.

Peale selle lepiwas omanik rentnikuga weel see peale:

1. Jaan Liiw annap weel pääle selle Julgasoo niidu oma rentnikule kolme järestiku aasta pääle, ilma hinnata pruuki, kelle man Jaan Liiwal ka õigus jääp sügise ja kewade, kui kahju peljata ei ole, oma karjaga selle niidu pääle käwwa.

2. Rentnik peap nimitud kolme rendi aasta seen selle rehe tarele pool kattust omast meterialist ja oma kuluga pääle katma.

Hoomete saisus:

1. Rehetare, kambre, rehe alutse ja laudaga kõlbliku ja kattus wana

2. ait wastne, kattus wastne.

Rendile andja Jaan Liiw [allkiri]

Rendile wõtja Jaan Tamm [allkiri]

Et seesinane rendikontraht rendiwõtjale Jaan Tamm nõnda kui see on kästud Liiwlandi talurahwa seaduse ramatus sest 13 Nowembrist 1860, § 718, on täiesti etteloetud ning äraseletud saanud, ja et seesama rentnik on kõige nende ülemal nimitud punktidega kogoniste rahul olnud: seda tunnistakse sellesinatse kontrahti kinnitamise juures kohtu poolest

Päkohtumees Mihel Wreeman

kohtumees Hindrek Liiw

kohtumees Peter Land

Kirjutaja EKuslapu