PROTOKOLL

Lõhavere: Protokollid (1874-1876)

LeidandmedEAA.3566.1.3
Kaader
55
56
57
Daatum13.08.1875
Protokolli number112
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mats Täker Peakohtumees
Michel Rimmel Kohtumees
Jürri Juhanson Kohtumees

Michel Reiner Regoldist tulli ette ja ütles et temma obbone on näljapäw sel 7`´ Augustil wasta reedit sel 8`´ Augustil 1875. ösi Regoldi moisa karjama pealt warrastut, ühhes Peet Kingisseppa wankre ja obbose ristadega, nüd on temma kuulda sanut et Lõhawerre Kõidama kõrtsis on kolm päwa kolm meest paika sennis kui näljapäw õhtani piddanut ning peab kõrtsimees sedda teadma ja ülles andma, kui ta mitto päwa mehhed seal omma jures peab, kis nees ollid, ning pallus kohhud et nõuab sedda kõrtsimehhe käst wälja, ning andis tunnistajad üllesse kis need mehhed Kõidama kõrtsis paika piddama on neinut. Jaan Lomp ja naine Ello Ollustwerre wallast, küssimisse peale ütles Michel Reiner et se obbone kui ta ostnut maksnut 70. rubla, see käwwadi on kaubmees Müller Wõhmast 75. rbl. pakkonut, ta polle agga mitte münut. 

Peet Kingisep ette kutsutut ütles et temma raud wanker ja obbose riistat mis õue peal olnud, ühtlaisi sel ösil, kui Michel Reineri obbone karjama pealt warrastut, ka warrastut sanut, ja pallus kohhut Kõidama kõrtsimehhe käst wälja nõuda kis need kolm mehhed olnut, kis nällapäw ja mitto päwa enne sedda seal kõrtsis temma jures paika piddanut, ning andis tunnistajaks üllesse, kis need kolm mehhed seal kõrtsis on neinut, Jaak Lomp ja naine Ello Ollustwerre wallast. Temma asjad ja asjade ind mis warras ärra wiinud on:

Wärt

Rbl.

Kop.

1. tallopoja raud wanker  20
1. rangid ja kleid 1 50
1. ohjad 50
1. paar peitsed 20
Summa 22. rbl.  20. kop.

Kõidama kõrtsimees Jaan Sammul ette kutsutut ütles et kolmapäw sel 6`´ Augustil peale lõunat tulnut üks jallamees temma jurde ja ütlenut et on lihhonik, olnud arwata üks tund aeg, sönut ja sõidnut Kurre Jaaniga kis obbosega ka sinna tullnut ühhes Rometi Jürriga Ollustwerre poole ärge ostma, ta ütlenut et tal on weel 5. ärga waja osta. Rometi Karel ja Rometi Jürri kis ka seal kõrtsis olnut on ütlenut, kas Karel wõi Jürri, et see obbosemees on Kurre Jaan olnut. See lihhonik tullnut teine päw , see oli näljapäw peale lõunat jälle temma juure taggasi, sönut ja olnut üks nattoke aeg seal nii kaua kui Rometi Jürri temma kõrtsimehhe obbosega lihhonikul küllast kanno ja munne, süja tehha ostma leinut kui kaua ta just seal olli sedda woib Rometi Jürri kis lihhonikoga jälle ühhes ärja ostmisest Ollustwerrest nällapäw taggasi tulli üttelda ja ka Rometi Karel kis ka se kord näljapäw kõrtsi tullnut, sealt leinut lihhonik Jaani kirriko alla kus ärjad näljapäw kokko tullewad. Üks räbuse ja sibbola kaubmees tullnut näljapäw sel ajal ka sinna, sibbola kaubmees sõidnut warsti ärra räbuse kaubmees sönut temma käst, ja sõitnut ka kohhe ärra, mõllemad ollid wennelased wenne wankerdega. Muud polle see päw ei ka päwad enne sedda wõerad teekeijad ei päwa ei ösi temma jures korterid piddanut. Siis kui moisa härra näljapäw õhta ta järrele saadnut, siis on temma omma naisega üksinda olnut ja polle mitte üks teekeija kõrtsis, ei ka muud innimessed olnut, ei ka mitte pärrast kui ta moisast taggasi tullnut. Kis see lihhonik olli ja kust ta olli, sedda polle temma ta käst küssinut ja ei prugi ka se temmal mitte tehha et ta igga ühhe teekeija käst nõuab, kis ta on ja kust ta on, see woib olla et Rometi Jürri ja Rometi Karel sedda lihhonikü tunnewad sest nad olliwad ja keisiwad koos, ehk tunneb ka se küdimees Kurre Jaan tedda kis ta olli.

Jaan Lõmps Ollustwerrest ei olnut siin, ta on koddust kiisa randa sõidnut selle ütles ta naine Ello.

Ello Lõmps kämees Jürri Juhanson tunnistas et ta on omma mehhe Jaaniga näljapäw ommiko sel 7`´ Augustil 1875. tööd leinud ostima tullnut Kõidama kõrtsi ja sanut kõrtsimehhe käst tööd linno kiskoma, naad olnut keik see päw seal töös ja maganut ösi ka seal. Ommiko warra kui nad sinna kõrtsi tullnud siis on kolm meest särgi wäl kõrtsimehhe jures sönut ja on need mehhed keik see päw seal olnut, nii kaua kui õhtuni, kui kõrtsimees moisast taggasi tullnut siis on nad ärra sõidnut ja wällas püssi lasknut, kõrtsimees wõtnut sealt pönningi pealt kus nad magganut obbose riistat lugist mahha ja on wällas mitme mehhega obbust ette pandnut, sedda ta on sellgesti kuulnut. 

Kui moisast kõrtsimehhele käsko todut, siis on ta ka moisa leinut, ja kõrtsinaine ütlenut et see wõeras obbone, mis lautas on, peab ärra wiitut saama ehk tullewad moisast otsijad seija ja leiawad sedda obbust. Rometi Karel Põdder ja Rometi Jürri Kiwwikas Jaani Kirriko wallast on ka keik see päw seal olnut, nendega sõbbralikult koos sönut ja olnut. Rometi Jürri keinut kõrtsimehhe obbosega küllast kanno ja munne nende meestel siis tomas ja kõrtsimees keinut Jaan Lomppi obbosega bairist toomas. Uks neist wõera meestest magganut kõrtsimehhe woodis, need olliwad pealt nähha ja kõnne järrele tallopoijad ühhe mehhel olli rohhelisse paela otsas üks käär.

Üks nende meeste obbone olli Rometil ja teine obbone ning tallopoeja wanker olli kõrtsimehhe lautas ja ta arwab et Rometi Karel on nendega obbost wahhetanut. Ta Ello Lõmps on kaks korda küssinut et mis mehhed need on, siis on kõrtsinaine ütlenut et need on lihhonikut ja räbusemüjat, agga räbose koorem pollnud kuskil nähha see tallopoja wanker mis lautas nende olli, on tühhe olnud, sedda teab ta mees Jaan Lõmps parreminni tunnistada ja ka keik selle asjast.

Üks sibbolamüa ja räbuse müja on küll päwa seal olnut ja warsti ärra sõidnut, need olliwad wennelased, igga ühhel olli omma obbone ja wenne wanker, nees kolm meest ja Rometi mehhed jeid agga õhtani kõrtsi, päwaaeg keisiwad need mehhed kõrtsist Rometil. Siis kui Rometi Jürri kõrtsimehhe obbosega ja kõrtsimees Jaan Lompsi obbosega koddust ärra sõidnut siis on weel üks obbone kõrtsimehhe lauta koddo jänut, sedda on ta mees einud.

Rometi Karel ja Rometi Jürri ollid tänna sia tellitut, agga polle mitte tulnut.

moisteti:

teiseks kohtopäwaks sel 20a Augustil 1875. sia kohto tellida: Rometi Karel, Rometi Jürri, Kõidama kortsimees Jaan Sammul ja ta naine, Jaan Lõmps ja naine Ello, Michel Reiner ja Peet Kingisep ja kui weel nendel tunnistust on, kohhe kasa tua.

  

Lõhawerres sel 13a Augustil 1875

Peakohtomees: Mats Täker XXX

kohtomees: Jürri Juhanson XXX

kohtomees: Michel Rimmel XXX

Fr. Greinert

kirjotaja

Michel Reiner Regoldist tulli ette ja ütles et temma obbone on näljapäw sel 7`´ Augustil wasta reedit sel 8`´ Augustil 1875. ösi Regoldi moisa karjama pealt warrastut, ühhes Peet Kingisseppa wankre ja obbose ristadega, nüd on temma kuulda sanut et Lõhawerre Kõidama kõrtsis on kolm päwa kolm meest paika sennis kui näljapäw õhtani piddanut ning peab kõrtsimees sedda teadma ja ülles andma, kui ta mitto päwa mehhed seal omma jures peab, kis nees ollid, ning pallus kohhud et nõuab sedda kõrtsimehhe käst wälja, ning andis tunnistajad üllesse kis need mehhed Kõidama kõrtsis paika piddama on neinut. Jaan Lomp ja naine Ello Ollustwerre wallast, küssimisse peale ütles Michel Reiner et se obbone kui ta ostnut maksnut 70. rubla, see käwwadi on kaubmees Müller Wõhmast 75. rbl. pakkonut, ta polle agga mitte münut. 

Peet Kingisep ette kutsutut ütles et temma raud wanker ja obbose riistat mis õue peal olnud, ühtlaisi sel ösil, kui Michel Reineri obbone karjama pealt warrastut, ka warrastut sanut, ja pallus kohhut Kõidama kõrtsimehhe käst wälja nõuda kis need kolm mehhed olnut, kis nällapäw ja mitto päwa enne sedda seal kõrtsis temma jures paika piddanut, ning andis tunnistajaks üllesse, kis need kolm mehhed seal kõrtsis on neinut, Jaak Lomp ja naine Ello Ollustwerre wallast. Temma asjad ja asjade ind mis warras ärra wiinud on:

Wärt

Rbl.

Kop.

1. tallopoja raud wanker  20
1. rangid ja kleid 1 50
1. ohjad 50
1. paar peitsed 20
Summa 22. rbl.  20. kop.

Kõidama kõrtsimees Jaan Sammul ette kutsutut ütles et kolmapäw sel 6`´ Augustil peale lõunat tulnut üks jallamees temma jurde ja ütlenut et on lihhonik, olnud arwata üks tund aeg, sönut ja sõidnut Kurre Jaaniga kis obbosega ka sinna tullnut ühhes Rometi Jürriga Ollustwerre poole ärge ostma, ta ütlenut et tal on weel 5. ärga waja osta. Rometi Karel ja Rometi Jürri kis ka seal kõrtsis olnut on ütlenut, kas Karel wõi Jürri, et see obbosemees on Kurre Jaan olnut. See lihhonik tullnut teine päw , see oli näljapäw peale lõunat jälle temma juure taggasi, sönut ja olnut üks nattoke aeg seal nii kaua kui Rometi Jürri temma kõrtsimehhe obbosega lihhonikul küllast kanno ja munne, süja tehha ostma leinut kui kaua ta just seal olli sedda woib Rometi Jürri kis lihhonikoga jälle ühhes ärja ostmisest Ollustwerrest nällapäw taggasi tulli üttelda ja ka Rometi Karel kis ka se kord näljapäw kõrtsi tullnut, sealt leinut lihhonik Jaani kirriko alla kus ärjad näljapäw kokko tullewad. Üks räbuse ja sibbola kaubmees tullnut näljapäw sel ajal ka sinna, sibbola kaubmees sõidnut warsti ärra räbuse kaubmees sönut temma käst, ja sõitnut ka kohhe ärra, mõllemad ollid wennelased wenne wankerdega. Muud polle see päw ei ka päwad enne sedda wõerad teekeijad ei päwa ei ösi temma jures korterid piddanut. Siis kui moisa härra näljapäw õhta ta järrele saadnut, siis on temma omma naisega üksinda olnut ja polle mitte üks teekeija kõrtsis, ei ka muud innimessed olnut, ei ka mitte pärrast kui ta moisast taggasi tullnut. Kis see lihhonik olli ja kust ta olli, sedda polle temma ta käst küssinut ja ei prugi ka se temmal mitte tehha et ta igga ühhe teekeija käst nõuab, kis ta on ja kust ta on, see woib olla et Rometi Jürri ja Rometi Karel sedda lihhonikü tunnewad sest nad olliwad ja keisiwad koos, ehk tunneb ka se küdimees Kurre Jaan tedda kis ta olli.

Jaan Lõmps Ollustwerrest ei olnut siin, ta on koddust kiisa randa sõidnut selle ütles ta naine Ello.

Ello Lõmps kämees Jürri Juhanson tunnistas et ta on omma mehhe Jaaniga näljapäw ommiko sel 7`´ Augustil 1875. tööd leinud ostima tullnut Kõidama kõrtsi ja sanut kõrtsimehhe käst tööd linno kiskoma, naad olnut keik see päw seal töös ja maganut ösi ka seal. Ommiko warra kui nad sinna kõrtsi tullnud siis on kolm meest särgi wäl kõrtsimehhe jures sönut ja on need mehhed keik see päw seal olnut, nii kaua kui õhtuni, kui kõrtsimees moisast taggasi tullnut siis on nad ärra sõidnut ja wällas püssi lasknut, kõrtsimees wõtnut sealt pönningi pealt kus nad magganut obbose riistat lugist mahha ja on wällas mitme mehhega obbust ette pandnut, sedda ta on sellgesti kuulnut. 

Kui moisast kõrtsimehhele käsko todut, siis on ta ka moisa leinut, ja kõrtsinaine ütlenut et see wõeras obbone, mis lautas on, peab ärra wiitut saama ehk tullewad moisast otsijad seija ja leiawad sedda obbust. Rometi Karel Põdder ja Rometi Jürri Kiwwikas Jaani Kirriko wallast on ka keik see päw seal olnut, nendega sõbbralikult koos sönut ja olnut. Rometi Jürri keinut kõrtsimehhe obbosega küllast kanno ja munne nende meestel siis tomas ja kõrtsimees keinut Jaan Lomppi obbosega bairist toomas. Uks neist wõera meestest magganut kõrtsimehhe woodis, need olliwad pealt nähha ja kõnne järrele tallopoijad ühhe mehhel olli rohhelisse paela otsas üks käär.

Üks nende meeste obbone olli Rometil ja teine obbone ning tallopoeja wanker olli kõrtsimehhe lautas ja ta arwab et Rometi Karel on nendega obbost wahhetanut. Ta Ello Lõmps on kaks korda küssinut et mis mehhed need on, siis on kõrtsinaine ütlenut et need on lihhonikut ja räbusemüjat, agga räbose koorem pollnud kuskil nähha see tallopoja wanker mis lautas nende olli, on tühhe olnud, sedda teab ta mees Jaan Lõmps parreminni tunnistada ja ka keik selle asjast.

Üks sibbolamüa ja räbuse müja on küll päwa seal olnut ja warsti ärra sõidnut, need olliwad wennelased, igga ühhel olli omma obbone ja wenne wanker, nees kolm meest ja Rometi mehhed jeid agga õhtani kõrtsi, päwaaeg keisiwad need mehhed kõrtsist Rometil. Siis kui Rometi Jürri kõrtsimehhe obbosega ja kõrtsimees Jaan Lompsi obbosega koddust ärra sõidnut siis on weel üks obbone kõrtsimehhe lauta koddo jänut, sedda on ta mees einud.

Rometi Karel ja Rometi Jürri ollid tänna sia tellitut, agga polle mitte tulnut.

moisteti:

teiseks kohtopäwaks sel 20a Augustil 1875. sia kohto tellida: Rometi Karel, Rometi Jürri, Kõidama kortsimees Jaan Sammul ja ta naine, Jaan Lõmps ja naine Ello, Michel Reiner ja Peet Kingisep ja kui weel nendel tunnistust on, kohhe kasa tua.

  

Lõhawerres sel 13a Augustil 1875

Peakohtomees: Mats Täker XXX

kohtomees: Jürri Juhanson XXX

kohtomees: Michel Rimmel XXX

Fr. Greinert

kirjotaja


TAGASI KUVA MÄRGENDUS