Wata protokoll sel 20`´ Augustil 1875 N: 117. Jürri Kauberi ja Jürri Tõnsuda sõnniko asjus astus kutsudes Ann Raismik 15. aastat wanna, kämees Jaan Liewa ette ja tunnistas et temma on 3, näddalit Jürri Tõnsuda jures olnud ja teab sellgesti et Jürri Kauberil üksipeini lauda ukse kohhal sõnnikut olnut ja tahha poole olnut laud sotuks tühhi, Jürri Tõnsuda on omma lamad sinna sodisse pandnut ja on lammastele linnaluud ning wanna kattuse õlled alla pandnut temma Ann Raismik on issi linnaluud ja need olled lammastele alla kandnut, kui kaua need lammad seal on olnut sedda ta ei tea, parrast on agga Jürri Tõnsuda ellajad keik seal lautas olnud.
Jürri Tõnsuda ütles et temma widdanut omma ellaja sõnniko pealt ärra ja nii kui temma lamma sõnnik wasta tullnut polle Jürri Kauber teddas ennsm widdada lasnut, waid ütlenut et keik see peenike sõnnik mis õlle lauda põrranda on, see on temma ja ei tohhi Jürri Tõnsuda sedda wõtta, kui temma Jürri Tõnsuda tahha poole lauta kus sõnnikut mitte ees ei olnud, ja temma lammad sõnnikut sinna on teinut, siis ei olle Jürri Kauberil ommeti mitte õigus sest peenikesse sõnnikust keik see 9. koormat mis kohtomees Jürri Johanson wälja unnikusse lassis widdada, keik ommale nõuda, Jürri Kauberil olli agga üks nattuke lauda ukse ees ühhe obbose sõnnik, mis obbene suwwel teinut.
Jürri Kauber ütles et Ann Raismiko tunnistus on walle, see peenike sõnnik mis Jürri Tõnsuda pikka sõnniko al olli, on temma, — temma on Kabbalast linnaluud toonut ja sõnnikuks teinut ja ka peenikese korjatut prüggist, Jürri Tõnsudal olli agga pikka õle sõnnik ja polle mitte linnaluud alla pandnut.
Kohtomees Jürri Juhanson ütles, et laud on õlle põrranda sõnnikut teis olnud, ta lasnut see sõnnik unniko widdada ja saanut 9. koormat, kas see sõnnik olli obbosest woi lammadest tehdut, sedda polle ta mitte arro sanut, sest see sõnnik olli üllene sotuks peenikeseks sõkkutut.
moisteti:
tunnistuse järrele on Jürri Kauberil lauda ukse ees üksinda sõnnikut olnud ja laud taggast sootuks tühhi olnud kui Jürri Tõnsuda omma lammad sinna pandnut ja ei olle Jürri Kauberl mitte õigus need 9. koormad sõnnikut ommale nõuda waid arwab kohhus need 9. koormad poleks ning saab Jürri Kauber 4½ koormad; Jürri Kauberi kahjotassomisse nõudminne et ta omma sõnnikut polle aaldes kätte sanut saab tühjaks moistetut, kauba sehhes see ei olle kunnas sõnnik peab kätte sama ja kui tal peaks ka kahju ollema, siis on ta sedda issi ommale meelega teinut miks pärrast ta sõnnikut ei wõtnut kui Jürri Tõnsuda temale pakkus.
See otsus sai kulutut Jürri Tõnsuda olli rahho, Jürri Kauber agga mitte, ja ütles et ta kaewab suurema kohto.
Wata protokoll sel 20`´ Augustil 1875 N: 117. Jürri Kauberi ja Jürri Tõnsuda sõnniko asjus astus kutsudes Ann Raismik 15. aastat wanna, kämees Jaan Liewa ette ja tunnistas et temma on 3, näddalit Jürri Tõnsuda jures olnud ja teab sellgesti et Jürri Kauberil üksipeini lauda ukse kohhal sõnnikut olnut ja tahha poole olnut laud sotuks tühhi, Jürri Tõnsuda on omma lamad sinna sodisse pandnut ja on lammastele linnaluud ning wanna kattuse õlled alla pandnut temma Ann Raismik on issi linnaluud ja need olled lammastele alla kandnut, kui kaua need lammad seal on olnut sedda ta ei tea, parrast on agga Jürri Tõnsuda ellajad keik seal lautas olnud.
Jürri Tõnsuda ütles et temma widdanut omma ellaja sõnniko pealt ärra ja nii kui temma lamma sõnnik wasta tullnut polle Jürri Kauber teddas ennsm widdada lasnut, waid ütlenut et keik see peenike sõnnik mis õlle lauda põrranda on, see on temma ja ei tohhi Jürri Tõnsuda sedda wõtta, kui temma Jürri Tõnsuda tahha poole lauta kus sõnnikut mitte ees ei olnud, ja temma lammad sõnnikut sinna on teinut, siis ei olle Jürri Kauberil ommeti mitte õigus sest peenikesse sõnnikust keik see 9. koormat mis kohtomees Jürri Johanson wälja unnikusse lassis widdada, keik ommale nõuda, Jürri Kauberil olli agga üks nattuke lauda ukse ees ühhe obbose sõnnik, mis obbene suwwel teinut.
Jürri Kauber ütles et Ann Raismiko tunnistus on walle, see peenike sõnnik mis Jürri Tõnsuda pikka sõnniko al olli, on temma, — temma on Kabbalast linnaluud toonut ja sõnnikuks teinut ja ka peenikese korjatut prüggist, Jürri Tõnsudal olli agga pikka õle sõnnik ja polle mitte linnaluud alla pandnut.
Kohtomees Jürri Juhanson ütles, et laud on õlle põrranda sõnnikut teis olnud, ta lasnut see sõnnik unniko widdada ja saanut 9. koormat, kas see sõnnik olli obbosest woi lammadest tehdut, sedda polle ta mitte arro sanut, sest see sõnnik olli üllene sotuks peenikeseks sõkkutut.
moisteti:
tunnistuse järrele on Jürri Kauberil lauda ukse ees üksinda sõnnikut olnud ja laud taggast sootuks tühhi olnud kui Jürri Tõnsuda omma lammad sinna pandnut ja ei olle Jürri Kauberl mitte õigus need 9. koormad sõnnikut ommale nõuda waid arwab kohhus need 9. koormad poleks ning saab Jürri Kauber 4½ koormad; Jürri Kauberi kahjotassomisse nõudminne et ta omma sõnnikut polle aaldes kätte sanut saab tühjaks moistetut, kauba sehhes see ei olle kunnas sõnnik peab kätte sama ja kui tal peaks ka kahju ollema, siis on ta sedda issi ommale meelega teinut miks pärrast ta sõnnikut ei wõtnut kui Jürri Tõnsuda temale pakkus.
See otsus sai kulutut Jürri Tõnsuda olli rahho, Jürri Kauber agga mitte, ja ütles et ta kaewab suurema kohto.
