Ette tulliwa koolmeister Joseph Polakess ja Johann Pai ning palusiwa alsaiswat rendikontrahti protokolli raamatusse sisse kirjutada: kui nimelt:

Pässa No 8 talukoht, mis on Laswa mõisa walla järele, selle nimetud talukoha pidaja koolmeister Jooseph Polakess ja rentniku Johann Pai wahel on Liiwlandi talurahwa seaduse § 196 sest 13. Nowembrist 1860 äratäitmiseks al nimetud raha-rendikontraht kokkuräägitud nink kinnitud saanud.

§1

Koolmeister Jooseph Polakess annab rendi peale Pässa No 8 poole talukoha, mis oma Maa-hinna järele on wäärt 6 taadrit kokme järjestiku aastade peale, see on 23. Aprillist 189   seeni kui 23. Aprillini 189  selle Johann Pai kätte, kellele seesinane Pässa No 8 pool talukohta on kätte antud saanud.

§2

Kui palju hoonesid selle talukohta on, ja mis moodi needsamad nüüd on, ning ka kuida selle koha seisus on, sest annab selgemat teadust see lisakiri, mis selle kontrahkti otsas seisab, nink mis mölemalt poolt on walla kohtu ees kinnitud saanud, et see nenda õige on.

§3

Raharenti selle Pässa No 8 poole talukoha eest maksab rentnik iga aasta ülekõige seitsekümmend wiis /75/ rubla hõb. ja nimelt al seiswa termini sees:

1 Aprillil iga aasta 38 rbl. ja

1 Oktobril   "          37 rbl. ette, aga esimesel aastal peab rentnik Johann Pai kõik aasta rendi ette äramaksma see on 17 Aprillil 189  .

§4

Rentniku kohus on, seda tema kätte rendi peale antud Pässa No 8 poole talukohta igapid sündsa põlluharimise järele tallitada, ja kui rendiaasta mööda on, nink kui ülesütlemine on korra järele ühelt poolt nende kahe kontrahti tegijatest teada antud saanud, siis peab tema seda talukohta alnimetud wiisil jälle nenda tagasi andma, et:

a, talu koha hooned ja nimelt nende katussed olgu hea sündsa korra peal; ja igakord parandatud

b, ruki wäli sõniku ning metsamaa peal olgu hästi haritud ning aigel ajal hea seeme sinna peale külwatud, ja rendi talukoha käest andmise juures neli wakkamaad rükki järele jätma ning poole wakamaa wastsed ristikheina.

c, aiad olgu hea korra pääl, materiali ostmisest on rentnik waba - aga pool materiali ragomist ja wedamist peab rentnik kandma.

d, heinamaad iga aasta hästi puhastatud.

e, kõik wiimane sõnnik, ma mis on ülejäänud loomade toitu ja põhku, peab sinna koha peale jääma ilma tasumata;

f, talu piirid olgu puhtad, ja piirimärgid hästi hoitud ülewal;

g, tööde poolest eesseiswa tööaasta peale peab iga aasta walmis olema: rüki kõrs ja ristikheina sööt ja kolme wakamaa tõunurme künnetud.

§5

Rentnik saab talukoha tarwituseks iga aasta puud kaks üks pool sülda 7me jala arschina puid - aga puuragomise raha wiiskümmend kop. sülle päält maksab rentnik koolmeister Jooseph Polakess kätte nink peab säält wedama kust Wastselina mõtsa walitsus neid kätte juhatab. Aga peaks ettetulema, et mõisa perishärra poolt see puuandmine maha jääb siis ei wõi Johann Pai ka neid puid Jooseph Polakess käest nõuda ning peab rentnik kõige asjade sees hennast selle talukoha metsa seadmiste alla heitma.

§6

Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik selle Liiwlandi talurahwa seaduse sest 13. Nowembrist 1860 §§ 146 ja 147 järele ei wälja laenata, ega ära müüa, ei ka muidu koha pealt ära saata ilma koolmeister Jooseph Polakess teadamata nink tahtmata.

§7

Kõik õnnetused ning äpardused, mis tulewad hooletusest tule läbu, rahesao ehk weiste katku läbi, neid peap rentnik kui oma kahjuks kandma.

§8

Koolmeister Joseph Polakess'el on see õigus, et ta igal ajal ja nii mittu korda kui se tema meele järele on, seda talukoha tallitamist wõib kas ise läbiwaadata, ehl teistest lasta läbikatsuda.

§9

Ilma koolmeister Jooseph Polakess'e teadmise ning tahtmisega ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jaukaupa mõne muu inimese kätte anda, waata § 710 Liiwlandi talurahwa seaduse sees sest 13. Nowembrist 1860.

§10

Kui sedasinast kontrahti ei rendile andja ega rendilewõtja poolt ei saa ülesööldud, kõige hiljemine Jakobi päiwal (25 Juulil) aasta enne selle kontrahti lõpetust, wallakohtu ees, siis jääb see oma auu sees seisma jälle edasi kolme aasta peale, selle § 215 Liiwlandi talurahwa seaduse sest 13. Nowembrist 1860 põhja peal.

§11

1. Webruaril enne talukoha äraandmist on rentniku kohus, pool jagu elumaia ning muu hoonetest oma sisstuleja järgmisele kätteanda.

§12

Rentnik paneb kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetus sundmiste pärast ülekõige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk inwentariumit, kelle sees olgu kõige wähemine üks hobune ja neli weikste pead, mis hea korra peal on ülespeetud.

§13

Kui rentnik enne kontrahti aastade lõpetust peaks ärasurma, siis käiwad kõik selle kontrahti õigused ning sundimised tema perijate ning järeltulejate peale.

Seewasta, kui selle talukoha pidamise ehk pärimise õigus lähab tõiste kätte, siis lõpeb selle kontrahti aeg sel eestulewal Jüri päiwal.

§14

Kõige nende asjade poolest, mis mitte nimelt pole selle kontrahti sees kinnitud, kui sealt peaks mõni waidlemine tõusma, siis saab seda õiendud Liiwlandi talurahwa seaduse seadmiste järele sest 13. Nowembrist 1860 ning selle äratasumise seaduse järele 22. Maist 1865.

Peale selle lepiwad koolmeister Jooseph Polakess rentnikuga weel see peale:

1. Põllumaa saab rendile andjast koolmeister Jooseph Polakess'est oma tahtmise järele enne ehk ka perast harimist pooleks jaetud, kus siis rentnikul priiwalimise õigus jääb.

Selsamal kombel saab ja heinamaa enne niitmist ehk ka peran ruka panemist pooleks jaetud.

Kui rentnik hendale oma poolt põllu- ehk heinamaad mitte ära ei nimeta ja töö selle läbi seisma peaks jääma siis jääb walimise õigus rendile andjale.

2. Pool koplit aija maast suureteeni, kus haina kuhi pääl saisnu saab rentnikule.

3. Rentnikul ei ole mitte luba iga aasta rohkem lina maha külwa kui kahe wakkamaa ning kartohwlit kolm wakamaa teha.

4. Rüki maa sõnnik peab aegsaste weetud saama ja kesa enne Jaani päiwa üleskünnetud olema.

5. Kapsta looma maa talli otsas nüüdses suuruses ja marjaaid mille piir keldri nurgast aida nulga juure lähab jääb maa wäljarentijale Jooseph Polakess'ele.

6. Mõtsamaatükid, mille pääl nüüd rüki on, jääb sellest poole talukoha renditust maast wälja ning selle eest saab rentnik arwata üks wakamaa lina muud.

7. Esimesel rendi aastal saab sõnnik rüki wälja pääle rendile andja kui ka rentniku poolt ühes wäljaweetud ja sisse künnetud.

8. rentnik wõtab koolmeistri Jooseph Polakess wiistõistkümend lammast ja seitse tõbrast oma karjuse hoitmise ala iga rendi aasta kewadest kuni sügiseni ning selle eest maksab Joseph Polakess rentnikule wiistõistkümmend rubla iga aasta; ning iga ühe kahju eest, mis karjuse hooletuse läbi sünnib wastutab rentnik.

Hoonetest saab rentnik omale pruuki: Rehe-aganik, lao ja reha päälne ait ühes kambriga, talli ligi seisew laut, pool talliruumi mille sisseminek hääl poll on ja elamiseks koolimaja peretarest 3/4 osa.

Rendile andja:

Rendile wõtja:

Et seesinane rendikontraht rendi wõtjale Johann Pai'jole nõnda kui see on kästud Liiwlandi talurahwa seaduse raamatus sest 13. Nowembrist 1860 § 718, on täieste