PROTOKOLL

Küti: Inju-Meriküla vallakohtu protokolliraamat (25.01.1867-18.12.1878)

LeidandmedEAA.5004.1.868
Kaader
101
102
Daatum30.10.1889
Protokolli teema10. Muud üleastumised

Kaebaja Joosep Mäekiwi rääkis: Leenu Pihlakas on minu peale juttu teinud, nagu oleksin ma mullu Nelipühil ühe mõisa lamba ära tapnud.  Seda kuulis kaa Juhani n. Kai Pau

II on tema rääkinud, et mina olen mõisa willu warastanud ja Pihlaka tüttar on tee pealt weel ühe naela leidnud mis ma olewa ära kautanud. Seda on Leenu Pihlakas Kusto Pau wasto rääkinud. 

III on Pihlakas minu oma wasto rääkinud, et minu naese seljas peab tema särk olema. Seda juttu on kuulnud Juhani n. Kai Pau

Kaebtuse alune Leenu Pihlakas räägib: Mullu Nelipühl keskmise püha hommiku nägin ma, et Joosep Mäekiwi nülgis oma poja Jaakopiga lammast, ma läksin sealt mööda ja küsisin mis teie täna teete. Joosep Mäekiwi ütles, eks sa näe meie asja; pärast nägin ma et lammas oli redeli peal ja magu juba wälja wõetud. peale lõunat tuli härra sinna, aga lammas oli siis juba ära wiidud. 

Kaebaja Joosep Mäekiwi räägib: Mullu Nelipühi keskmise püha hommiku leidsin lauta minnes, et üks lammas oli ära surnud. Ma panin ta sinna samasse müüri ääre ja nülgisin wiimse püha õhtu poole naha seljast ära. Pärast tuli walitseja K. Gest sinna, siis leikasin tema nähes lamba lõhki, et näha oleks. mis wiga tal on olnud. 

Tunnistaja  K. Gest räägib: Mina olen mullu Nelipühi wiimasel pühal ühe surnud lamba lasknud lõhki leigata ja tunnistan, et see lammas oli tõeste isi surnud. Kaa ütleb walitseja, et mõisa lamba karjast minewal aastal ilma teadmata ühtegi lammast kadunud ei ole. 

Kaebtuse alune Leenu Pihlakas ütleb, et tema ei ole willade wargust näinud, ega seda kellegi wasto rääkinud, aga särgi lugu oli nenda: Wio Seinberg oli minul pesu pesemas ja warastas minult ühe särgi ja kätte rättiku mis tema Joosep Mäekiwi juure wiis. Sinna tema surigi ja Joosep Mäekiwi päris niihästi tema omad riided ja asjad, kui ka minu kätte rättiku ja särgi. Ma seekord kül neid ei pärinud, ega päri nüüdki, aga riiu keskis ma ütlesin, et tema naese seljas on minu särk. 

Tunnistaja Kusto Pau räägib: Leenu Pihlakas rääkis esti kewadest suwe ja pärast lamba niidu ajal minu wasto, et Joosep Mäekiwi on mõisa willo warastanud ja Pihlaka tüttar on tee pealt neid willu leidnud. Joosep Mäekiwi on talli aknast sees käinud. Ma rääkisin üleminewal nädalal seda lugu mõisa walitsejale. Mõisa walitseja ütleb, et willu ei ole minewa aastal mitte leitud waja olema, willa kimbud oliwad kõik alles ja terwed.

Tunnistaja Tõnu Norman räägib: Mullu Nelipüha wiimse püha õhtu nägin ma et üks nülitud kammas oli lauda nurga ääres. 

Jaan Seebel ütleb, et tema on näinud Nelipühi wiimasel püha õhtul ühte nülitud lammast lauda nurga ääres maas.

Kohus on mõistnud: et Leenu Pihlakas Joosep Mäekiwi peale lambawarguse pärast tühja juttu on teinud, mis tema teenistust oleks wõinud rikkuda, saab tema 2 pääwa wangis istumisega trahwitud. 

Kaebaja Joosep Mäekiwi rääkis: Leenu Pihlakas on minu peale juttu teinud, nagu oleksin ma mullu Nelipühil ühe mõisa lamba ära tapnud.  Seda kuulis kaa Juhani n. Kai Pau

II on tema rääkinud, et mina olen mõisa willu warastanud ja Pihlaka tüttar on tee pealt weel ühe naela leidnud mis ma olewa ära kautanud. Seda on Leenu Pihlakas Kusto Pau wasto rääkinud. 

III on Pihlakas minu oma wasto rääkinud, et minu naese seljas peab tema särk olema. Seda juttu on kuulnud Juhani n. Kai Pau

Kaebtuse alune Leenu Pihlakas räägib: Mullu Nelipühl keskmise püha hommiku nägin ma, et Joosep Mäekiwi nülgis oma poja Jaakopiga lammast, ma läksin sealt mööda ja küsisin mis teie täna teete. Joosep Mäekiwi ütles, eks sa näe meie asja; pärast nägin ma et lammas oli redeli peal ja magu juba wälja wõetud. peale lõunat tuli härra sinna, aga lammas oli siis juba ära wiidud. 

Kaebaja Joosep Mäekiwi räägib: Mullu Nelipühi keskmise püha hommiku leidsin lauta minnes, et üks lammas oli ära surnud. Ma panin ta sinna samasse müüri ääre ja nülgisin wiimse püha õhtu poole naha seljast ära. Pärast tuli walitseja K. Gest sinna, siis leikasin tema nähes lamba lõhki, et näha oleks. mis wiga tal on olnud. 

Tunnistaja  K. Gest räägib: Mina olen mullu Nelipühi wiimasel pühal ühe surnud lamba lasknud lõhki leigata ja tunnistan, et see lammas oli tõeste isi surnud. Kaa ütleb walitseja, et mõisa lamba karjast minewal aastal ilma teadmata ühtegi lammast kadunud ei ole. 

Kaebtuse alune Leenu Pihlakas ütleb, et tema ei ole willade wargust näinud, ega seda kellegi wasto rääkinud, aga särgi lugu oli nenda: Wio Seinberg oli minul pesu pesemas ja warastas minult ühe särgi ja kätte rättiku mis tema Joosep Mäekiwi juure wiis. Sinna tema surigi ja Joosep Mäekiwi päris niihästi tema omad riided ja asjad, kui ka minu kätte rättiku ja särgi. Ma seekord kül neid ei pärinud, ega päri nüüdki, aga riiu keskis ma ütlesin, et tema naese seljas on minu särk. 

Tunnistaja Kusto Pau räägib: Leenu Pihlakas rääkis esti kewadest suwe ja pärast lamba niidu ajal minu wasto, et Joosep Mäekiwi on mõisa willo warastanud ja Pihlaka tüttar on tee pealt neid willu leidnud. Joosep Mäekiwi on talli aknast sees käinud. Ma rääkisin üleminewal nädalal seda lugu mõisa walitsejale. Mõisa walitseja ütleb, et willu ei ole minewa aastal mitte leitud waja olema, willa kimbud oliwad kõik alles ja terwed.

Tunnistaja Tõnu Norman räägib: Mullu Nelipüha wiimse püha õhtu nägin ma et üks nülitud kammas oli lauda nurga ääres. 

Jaan Seebel ütleb, et tema on näinud Nelipühi wiimasel püha õhtul ühte nülitud lammast lauda nurga ääres maas.

Kohus on mõistnud: et Leenu Pihlakas Joosep Mäekiwi peale lambawarguse pärast tühja juttu on teinud, mis tema teenistust oleks wõinud rikkuda, saab tema 2 pääwa wangis istumisega trahwitud. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS