Kae Protokoll No 168.
Ado Elias, Annemõisa poleteramees (Lutteri usko), tunnistas: "Pühhapäiwa õddakult lätsi minna rehhe manno aiksaste maggama nink es kuule enne kui Karl Kornell ja Samul Zimmer meid öösel ülles ajasi, ent se ülles tullemine rehhele sündis warrembast kui enne sedda. Samul Zimmer ütles, et kel ollewat 12. Arwata ütte tunni aja perrast läts Samul Zimmer jälle ärra, kohhe pole, es näe minna. Rehhele üllesajanu ei olle Samul Zimmer meid enne sedda mitte. Kui Märt Wunk omma hobbest otsma tulli kõnnelesi meije mittund henda keskel, et hobbene wahhest ärra warrastedu om nink Karl Kornell ütles Märt Wunkile: "Otsi sinna hobbest krawin, wahhest sääl om."
Karl Treumuth (kreeka usko), Annemõisa poleterramees, tunnistas nida sammute kui Ado Elias om tunnistanu, sõnna sõnnalt.
Jaan Sibbul (Lutteri usko), Annemõisa poleterramees, tunnistas sõnna sõnnani nidasammute kui Ado Elias om tunnistanu.
Johann Leppik (kreeka usko), Annemõisa poleterramees, tunnistas nidasammute kui Ado Elias on tunnistanu.
Juk Hansi andse ülles, et nüüd arwata katte näddala eest Karl Kornell hainamaa pääl üttelnu: "Minna Tõnnise Jukkale ei jätta, temma sedda (Juk henda) hobbest ei pea."
Tunnistaja Johann Wunk, Andrus Maisen ja Karl Thom.
Tunnistaja Johann Wunk (Lutteri usko) andse nidate tunnistust: "Kui minna arwata pari näddala eest haina teggin, kuuldse minna kui Karl Kornell ütles: "Minna Tõnnise Jukkale ei kinki, temma om keiki kinni (wangi) pandja, minna temmale sedda hobbest ei jätta, kül minna selle päitse pähha aja."
Tunnistaja Andrus Maisen (Kreeka usko) andse nidate tunnistust kui Johann Wunk om tunnistanu.
Tunnistaja Karl Thom (Kreeka usko) andse nidate tunnistust kui Johann Wunk om tunnistanu.
Tunnistaja Ado Elias (lutteri usko) andis nitade tunnistust kui Johann Wunk om tunnistanu.
Karl Treumuth (õiget usko) andis tunnistust, tema kulnu muud kui Karl Kornell ollew üttelnu, nipaljo hobbest Juk Hansil om, mes temma terrakese käest sanu, muud temma ei tija tunnistada.
Juk Hansi kaibas sel 19. Augustil s.a. sõitnu temma Werro lina, nink sel 21. augustil s.a. tulnu koddu siis sanu temma teada, et temma kõrb ruhn hobbone mes nüüd 10 aasta wannas sanu, haina ma päl ütte kurja innimese läbbi ütte kablaga ärra kakistatu olnu, nink arwab temma sedda kurja teggijat Karl Kornelli päle, selle et Karl Kornell ollew tedda mitme motu ähwardanu, selle et temma Juk Hansi, Kornelli naise wellje Jakob Kubbi warguse jälgile perra sanu, nink Jakob Kubbi nüüd wangin om.
Juk Hansi annab omma satu kahjo, hobbose eest 55 Rb. päle ülles.
Märt Wunk tunnist omma hobbost Jaanipaiwa aigo ostnut nink selle eest 25 Rb. masnu.
Kohtomees Andrus Püwwi tunnist, sel 20. Augustil s.a. (hommungul kella 8 aigo) tulnu Juk Hansi naine Ann temma maja, nink üttelnu, et temma mehhe hobbone ollew nende hainama ärra käkistedu nink kutsunu tedda sinna kaema, selle päle lännu temma siis Juk Hansi perrenaisega sinna, ent enne lännu temma Lusti Kolimaja sisse nink kutsunu Koolmeistrit Märt Lusti ka ütten, nink nisama Tõnnise tallo perremeest Karl Reiljan, nink läinuwa siis kolmekeisi sinna haina ma päle, nink löudnuwa nemma enne Märt Wunki hobbost mis ärra käkkistatu nink krawi tõugato olnu; tõmmanuwa sedda säält wälja, nink olnu kala päl kabla jone tunda, et ära käkkistadu; selle päle lännuwa Juk Hansi hobbose mannu, nink se olnu nitasammute heinama päl ärra poodu, nink löudnu hobbose lihhi seest ütte zuwa kabla otsa, mis ni kui tähhentuses jäänu, et selle kablaga hobbose lõõr kinni tõmmatu olnu.
Wallawannemb Märt Lüüs, tunnist, sel 21. augustil s.a. sõitnu temma Kohtomaja mannu, siis tulnu Juk Hansi perrenaise sinna nink kutsunu tedda omma ärra hukkatu hobbost ülle kaema; selle sõnna päle lännu temma, wöörmünder Peter Hinn ja abbikohtomehhe Samul Zimmeriga sinna pootu hobbose mannu, nink pannuwa siis sedda hobbost ütte ree päle ja weddanuwa siis seddasama sinna kuiwa päle wälja Märt Wunki hobbose mannu, nink siis sanuwa ne sama ärra hukkatu hobbose ärra nillutus nink ülles lahhastetud, nink ei olle neil sammadel minkisuggu wigga löuda, enne kui ütsinta mõllembile hobboste kalla ümber lihha sehen olnu üks sinnine joon kellest selgest tunda ja awwalik et ne mõllemba hobbose kurja innimese kätte läbbi ärra hukkatu, nink perrast selle ülle kaemise sanuwa ne hobbose rõipe warsti mahha mattetus.
Otsus: Se assi saab ühhes Karl Kornelliga Keiserlikko Werro Makohto kawwembas üllekullemises ja moistuses ette panto.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg tunnist, et Johann Zimmer ollew Annemoisan teepäl üttelnu (se olnu sel 22. Augustil s.a.) nende sõnnadega: "pandke minno welle Zamul Zimmer kinni nink siis saab se hobboste hukkaja wälja tullema." Sele man kulja olnu: Samul Thal, Jaan Hansi, Linnert Reiljan ja Peter Hinn.
Kohtomees Andrus Püwwi tunnist, kunna temma selle hobboste üllekaemise man Samul Zimmeriga olnu, sis ollew Johann Zimmer omma welle Samul Zimmerit ära kutsnu nink üttelnu: "tulle ärra lasse Andrus Püwwele moisti et temmal silma pahhepuli jääse; siis om temma Andrus Püwwi üttelnu nende wasta, kes sääl olnuwa, kas kulete mes Johan Zimmer üttel, kulja omma olnu: Märt Lust, Samul Zimmer ja Karl Reiljan.
Otsus:
Se assi saab ühhe Keiserliko Werro Makohtole kawwembas üllekullemises ja mõistuses ette pantud.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Andrus Püwwi XXX
" Juk Hansi XXX
Kae Protokoll No 168.
Ado Elias, Annemõisa poleteramees (Lutteri usko), tunnistas: "Pühhapäiwa õddakult lätsi minna rehhe manno aiksaste maggama nink es kuule enne kui Karl Kornell ja Samul Zimmer meid öösel ülles ajasi, ent se ülles tullemine rehhele sündis warrembast kui enne sedda. Samul Zimmer ütles, et kel ollewat 12. Arwata ütte tunni aja perrast läts Samul Zimmer jälle ärra, kohhe pole, es näe minna. Rehhele üllesajanu ei olle Samul Zimmer meid enne sedda mitte. Kui Märt Wunk omma hobbest otsma tulli kõnnelesi meije mittund henda keskel, et hobbene wahhest ärra warrastedu om nink Karl Kornell ütles Märt Wunkile: "Otsi sinna hobbest krawin, wahhest sääl om."
Karl Treumuth (kreeka usko), Annemõisa poleterramees, tunnistas nida sammute kui Ado Elias om tunnistanu, sõnna sõnnalt.
Jaan Sibbul (Lutteri usko), Annemõisa poleterramees, tunnistas sõnna sõnnani nidasammute kui Ado Elias om tunnistanu.
Johann Leppik (kreeka usko), Annemõisa poleterramees, tunnistas nidasammute kui Ado Elias on tunnistanu.
Juk Hansi andse ülles, et nüüd arwata katte näddala eest Karl Kornell hainamaa pääl üttelnu: "Minna Tõnnise Jukkale ei jätta, temma sedda (Juk henda) hobbest ei pea."
Tunnistaja Johann Wunk, Andrus Maisen ja Karl Thom.
Tunnistaja Johann Wunk (Lutteri usko) andse nidate tunnistust: "Kui minna arwata pari näddala eest haina teggin, kuuldse minna kui Karl Kornell ütles: "Minna Tõnnise Jukkale ei kinki, temma om keiki kinni (wangi) pandja, minna temmale sedda hobbest ei jätta, kül minna selle päitse pähha aja."
Tunnistaja Andrus Maisen (Kreeka usko) andse nidate tunnistust kui Johann Wunk om tunnistanu.
Tunnistaja Karl Thom (Kreeka usko) andse nidate tunnistust kui Johann Wunk om tunnistanu.
Tunnistaja Ado Elias (lutteri usko) andis nitade tunnistust kui Johann Wunk om tunnistanu.
Karl Treumuth (õiget usko) andis tunnistust, tema kulnu muud kui Karl Kornell ollew üttelnu, nipaljo hobbest Juk Hansil om, mes temma terrakese käest sanu, muud temma ei tija tunnistada.
Juk Hansi kaibas sel 19. Augustil s.a. sõitnu temma Werro lina, nink sel 21. augustil s.a. tulnu koddu siis sanu temma teada, et temma kõrb ruhn hobbone mes nüüd 10 aasta wannas sanu, haina ma päl ütte kurja innimese läbbi ütte kablaga ärra kakistatu olnu, nink arwab temma sedda kurja teggijat Karl Kornelli päle, selle et Karl Kornell ollew tedda mitme motu ähwardanu, selle et temma Juk Hansi, Kornelli naise wellje Jakob Kubbi warguse jälgile perra sanu, nink Jakob Kubbi nüüd wangin om.
Juk Hansi annab omma satu kahjo, hobbose eest 55 Rb. päle ülles.
Märt Wunk tunnist omma hobbost Jaanipaiwa aigo ostnut nink selle eest 25 Rb. masnu.
Kohtomees Andrus Püwwi tunnist, sel 20. Augustil s.a. (hommungul kella 8 aigo) tulnu Juk Hansi naine Ann temma maja, nink üttelnu, et temma mehhe hobbone ollew nende hainama ärra käkistedu nink kutsunu tedda sinna kaema, selle päle lännu temma siis Juk Hansi perrenaisega sinna, ent enne lännu temma Lusti Kolimaja sisse nink kutsunu Koolmeistrit Märt Lusti ka ütten, nink nisama Tõnnise tallo perremeest Karl Reiljan, nink läinuwa siis kolmekeisi sinna haina ma päle, nink löudnuwa nemma enne Märt Wunki hobbost mis ärra käkkistatu nink krawi tõugato olnu; tõmmanuwa sedda säält wälja, nink olnu kala päl kabla jone tunda, et ära käkkistadu; selle päle lännuwa Juk Hansi hobbose mannu, nink se olnu nitasammute heinama päl ärra poodu, nink löudnu hobbose lihhi seest ütte zuwa kabla otsa, mis ni kui tähhentuses jäänu, et selle kablaga hobbose lõõr kinni tõmmatu olnu.
Wallawannemb Märt Lüüs, tunnist, sel 21. augustil s.a. sõitnu temma Kohtomaja mannu, siis tulnu Juk Hansi perrenaise sinna nink kutsunu tedda omma ärra hukkatu hobbost ülle kaema; selle sõnna päle lännu temma, wöörmünder Peter Hinn ja abbikohtomehhe Samul Zimmeriga sinna pootu hobbose mannu, nink pannuwa siis sedda hobbost ütte ree päle ja weddanuwa siis seddasama sinna kuiwa päle wälja Märt Wunki hobbose mannu, nink siis sanuwa ne sama ärra hukkatu hobbose ärra nillutus nink ülles lahhastetud, nink ei olle neil sammadel minkisuggu wigga löuda, enne kui ütsinta mõllembile hobboste kalla ümber lihha sehen olnu üks sinnine joon kellest selgest tunda ja awwalik et ne mõllemba hobbose kurja innimese kätte läbbi ärra hukkatu, nink perrast selle ülle kaemise sanuwa ne hobbose rõipe warsti mahha mattetus.
Otsus: Se assi saab ühhes Karl Kornelliga Keiserlikko Werro Makohto kawwembas üllekullemises ja moistuses ette panto.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg tunnist, et Johann Zimmer ollew Annemoisan teepäl üttelnu (se olnu sel 22. Augustil s.a.) nende sõnnadega: "pandke minno welle Zamul Zimmer kinni nink siis saab se hobboste hukkaja wälja tullema." Sele man kulja olnu: Samul Thal, Jaan Hansi, Linnert Reiljan ja Peter Hinn.
Kohtomees Andrus Püwwi tunnist, kunna temma selle hobboste üllekaemise man Samul Zimmeriga olnu, sis ollew Johann Zimmer omma welle Samul Zimmerit ära kutsnu nink üttelnu: "tulle ärra lasse Andrus Püwwele moisti et temmal silma pahhepuli jääse; siis om temma Andrus Püwwi üttelnu nende wasta, kes sääl olnuwa, kas kulete mes Johan Zimmer üttel, kulja omma olnu: Märt Lust, Samul Zimmer ja Karl Reiljan.
Otsus:
Se assi saab ühhe Keiserliko Werro Makohtole kawwembas üllekullemises ja mõistuses ette pantud.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Andrus Püwwi XXX
" Juk Hansi XXX
