Küti: Inju-Meriküla vallakohtu protokolliraamat (12.02.1879-05.02.1890)
| Leidandmed | EAA.5004.1.869 |
|---|---|
| Kaader |  11  12 |
| Daatum | 01.02.1880 |
| Protokolli number | 1 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Maunus | Treibludt | Peakohtumees | |
| Mihkel | Willo | Abikohtumees | |
| Karel | Didwi | Abikohtumees | |
| O. | Weelmann | Kirjutaja | |
Kontraht 1880 aastal.
1. Igga wabbatkrundi piddaja prugib pöldo kuidas wanna seadus öppetab, kolmes jäus, kessa, rukid, suwwi wilja.
2 Külwab rukid omma seemnega ja ei tohhi külwamata jätta, egga suwi wilja suwi wilja järrel wötta kui ka kohta käest ärra annab.
3. Kes made eest päewad teeb, se wilja leikab maade pealt, aga kui teine teggi temmale rukid mahha omma semnega, siis peab temmale semet tassuma ja mahha teggemise eest walla wanema möistmise järrele kas pool semet jure wöi täis seme seme körwa, kui on tuggewaste sönnikud rukite alla pandud ja orraksed tuggewad.
4. Se sönnik mis pöhkudest korjab on made jäggo.
5. Wakkamade eest Injus /: se on üks wakkamaa iggas pöllus ja öuema:/ on möisa töö jure tehha suwwel üks pääw nädalas. Näddal enne Jürri päwa akkata ni kaua kui näddal pärrast Mihkli päwa, se on ülle pea 25. naeste rahwa päwa aastas, ja möisa leikust 1 wakkama rukkid, teine odre. Kedrust talvel 3 naela linno peneks löngaks wöi takko 6 wöi 8 naela kuidas antakse.
6. Tündrimaade eest
7. Kellel pölle täis mees tööle saata, on nörk /: wana wöi noor wöi naesterahwas:/ sel tulleb tündre maade eest suwwel 25 nädalad 2 päwa näddalas tehha, talwel 1 pääw nädalas ja leikus ja kedrus.
8. Igga päwa tegia peab sel päwal möisa tullema kui kästud ja sedda tööd holega tegema mis temal antud, kui tarwis on, ka nädala peale, kas karja korrale wöi seppa jure.
9. Wallamaksudest ja teesillutamisest kannab igga kohapidaja omma jäu seda modi kuidas temal maad käes on.
10. Heinama tükkid härra annab heina päwade wasto tehha ja haggo kardoli päwadewasto tehha, meile kellel maad on.
Maunus Treibludt
Mihkel Willo
Karel Didwi
Kontraht 1880 aastal.
1. Igga wabbatkrundi piddaja prugib pöldo kuidas wanna seadus öppetab, kolmes jäus, kessa, rukid, suwwi wilja.
2 Külwab rukid omma seemnega ja ei tohhi külwamata jätta, egga suwi wilja suwi wilja järrel wötta kui ka kohta käest ärra annab.
3. Kes made eest päewad teeb, se wilja leikab maade pealt, aga kui teine teggi temmale rukid mahha omma semnega, siis peab temmale semet tassuma ja mahha teggemise eest walla wanema möistmise järrele kas pool semet jure wöi täis seme seme körwa, kui on tuggewaste sönnikud rukite alla pandud ja orraksed tuggewad.
4. Se sönnik mis pöhkudest korjab on made jäggo.
5. Wakkamade eest Injus /: se on üks wakkamaa iggas pöllus ja öuema:/ on möisa töö jure tehha suwwel üks pääw nädalas. Näddal enne Jürri päwa akkata ni kaua kui näddal pärrast Mihkli päwa, se on ülle pea 25. naeste rahwa päwa aastas, ja möisa leikust 1 wakkama rukkid, teine odre. Kedrust talvel 3 naela linno peneks löngaks wöi takko 6 wöi 8 naela kuidas antakse.
6. Tündrimaade eest
7. Kellel pölle täis mees tööle saata, on nörk /: wana wöi noor wöi naesterahwas:/ sel tulleb tündre maade eest suwwel 25 nädalad 2 päwa näddalas tehha, talwel 1 pääw nädalas ja leikus ja kedrus.
8. Igga päwa tegia peab sel päwal möisa tullema kui kästud ja sedda tööd holega tegema mis temal antud, kui tarwis on, ka nädala peale, kas karja korrale wöi seppa jure.
9. Wallamaksudest ja teesillutamisest kannab igga kohapidaja omma jäu seda modi kuidas temal maad käes on.
10. Heinama tükkid härra annab heina päwade wasto tehha ja haggo kardoli päwadewasto tehha, meile kellel maad on.
Maunus Treibludt
Mihkel Willo
Karel Didwi