Tulli kohtu ette walla wanema asemik Josep Kruuts ja andis ülese, et Keiserlik Tartu-maakona-Sillakohus sel 22 Aprilil c. sub, N: 3707 all Allatskiwwi-wallawalitsusele tääda andis, et Allatskiwwi-walla-liige Kristian Baumann, kess 70 aastad wana, jallade poolest päris sand, et ei wõi enam kõndida ja oma peatoidust ehk ülespidamist saada sedamaid Tartust Tschorsposchkina majast, kuss temal seeniaejani prii korter olli antud, ära peab saama toodut oma kogukonda, miss kaa sedamaid tehtud ja Kristian Baumann Tartust Allatskiwwile sai toodut ja walla-kulu pääle wallamajase kasaka juure toitmisele sai antud. Selle Kristian Baumannist täädsiwat kõigse wähem Allatskiwwi rahwast ja leiti ümberkirjutus, et Kristian Baumann oma naese Anne ja poeja Augustiga 1865 aastal Ellistwere-Mäe mõisast Allatskiwwil olli ümberkirjutud ja tulli wälja, et selle Kristian Baumanni poeg August 1865 aastal Allatskiwwi-walla-mehe Gustaw Kusiku eest (raha eest) olli kroonu-teenistuse läinud. Et nüüd Gustaw Kusiku läbi see wana inimene Kristian Baumann, kess päris sand Allatskiwwi walda olli üleswõetud ja et isi ennast kudagi wiisi toimetada ei saa, wait temal ülespanija waja on, Gustaw Kusik kui August Baumanni omale assemikuks kroonu-teenistuse palkas wõi ostis, midagi raha Kristian Baumanni-ülespidamiseks ei ole deponiirinud, siis wallale see wäga ränk tuleb ühe inimese eest, kess soldati-põlwest wallale pääsis ja kelle läbi üks armetu-sand wallarewisioni sai, tõist inimest walla-kulu pääle toita ja andis nõumeeste-selts oma koos-olemises sel 16 Juulil c. otsuseks, et wallawanem Kogukona-kohtule peab ette pannema, et mõistaks, et Gustaw Kusik sedamaid peab Kristian Baumanni walla-majast ärawiima oma juure, teda sääl toitma ja kõik kulud, miss senniaejani walla poolt Kristian Baumanni pärast on olnud tagasi maksma. Seda nõumeeste-otsust panneb nüüd wallawanema-asemik Josep Kruuts kohtule ette ja palun otsuse.
Wana sand Kristian Baumann selle pääle ettekutsutud, ütles, tema ei ole sell aejal kogunist kodu olnud, kui 1865 aastal tema poeg August ennast ära-müünud, seda olla poeg ja tema naene - kess nüüd 3 aasta eest ärasurnud - ilma tema teadmatta teinud, pärast saanud kuulda, et tema Allatskiwwile ümberkirjutud ilma tema tahtmatta, et wana inimene, ei ole temale pea- ega passi-raha tulnud maksa, on tõekstunnistusekirjad, et Tartus wõib elada, wiimaks ühe Allatskiwwi-walla-kirjutaja käest, kess poismees ja kellel üks tüdruk olnud, ilma-rahata saanud, teinud linnas puuseppa tööd ja toidnud ennast ni.kaua kui on jõudnud, ei ole kellegile ristiks ja waewaks olnud, aga nüüd wiimsel aejal jäänud tema jallade poolest otsa, ei ole wõinud enam tööd teha, ja oleks pea-aegu nälga wõinud ära-surra, kui mitte Tartu-linna-naesterahwa-hoolekandmise-selts ja praos Willigerode tema pääle armu ei oleks heidnud ja temale ülespidamist annud, aga, et tema mitte linna-inimene, ei ole see kaua wõinud kesta ja nenda on tema nüüd sija saanud ja tehku wald temaga, miss tahab. Gustaw Kusikut ei ole tema ilmas näinud, ei tea kaa, kelle eest poeg August enast ära müünud, üks tõine poeg Aleksander, kess Tartu-linna all ülewal on olnud peab Peterburris olema, aga see on nisama kui kadunud, sest juba mittu ja mittu aastad ei tea team temast midagi; poeg August olla billeti pääle nüüd wälja tulnud ja olla tema teda Tartus näinud, peab ühe kingseppa juures olema, peab üks lakku kauss olema, see August.
Gustaw Kusik, talu-sulane, sai selle pääle ettekutsutud, ja ütles tema, kui tema 1865 aastal August Baumanni omale asemikuks wäeteenistuse pääle 400 rubla eest ostnud, ööldut temale, et August Baumanni isa olla ammu juba ärasurnud, ei ole tema kaa ijal enne seda Kristian Baumanni näinud, kui nüüd siin, tema arwates saanud aga ema ja poeg sija rewisioni üleswõetud ja lubanud Gustaw Kusik August Baumanni ema nenda kaua toita kui elab, miss tema kaa teinud ja iga aasta moona emale linna wiinud, seda on tema 7 aastad, nikaua, kui ema elas teinud, isast ei ole keegi temale enne midagi lausunud, sest isa pidi ju surnud olema, tema küll ei wõi wõtta Kristian Baumanni toita, temal warandust ei ole, peab wõlad weelgi ärateenima, miss nekruti-ostmise tarwis laenanud.
1865 aasta-peakohtumees Jaan Kusik, kelle aejal Kristian Baumann sija sai üleswõetud, on praegu surma pääl haige maas, kohus käis tema juures ja sai tema käest küsitud, kuidas tema Kristian Baumanni sija reiwisioni on wasta wõtnud ja kostis tema, et sell aejal olla mõisa-politsei käsk teinud, mõisa ja wallakirjutaja olli üks, tema ei mäleta ennam midagi.
Selle-aegne Allatskiwwi-mõisa-walitseja Redlich peab Tallinna-maal olema ja selleaegne kirjutaja Grosch, kess sest aejast kõigse-parem teaks on 1868 aastal ära surnud.
Tartu-politsei walitsusele on kirjutud ja palutud August Baumanni asja-selletamiseks sija saata, aga ei ole tulnud.
Otsus:
Selleaegse kogukonna-kohtu liikmetel, kess siis kaa wallawalitsuse asjad toimetasiwad oleks kõigse-enam süüd, miks eilma sissemakstud kautsioni wana sandi sija walda ülese-wõtsiwad, endine peakohtumees Jaan Kusik on suremas haige, selle aegne kirjutaga Grosch surnud, kõik tõised sellaegsed kohtumehed ei tea sest asjast midagi, teada on, et Gustaw Kusik oma wenna juures sulane on, tõsi kaa ehk wõib olla, et temal weel wõlgasi maksa on, siis mõistis kohus, et küll wallale raske on, aga miss sääl parrata peab Kristian Baumann wallapoolt ülespeedut saama.
See otsus sai T. S. R: §: §: 772 ja 773 põhja järele ettekuulutud, kelle otsusega Josep Kruuts mitte rahul ei olnud ja protokolli palus, miss temale kaa lubati.
Peakohtumees: J. Moor xxx
Kohtumees: A. Saul [allkiri]
Kohtumees: Mihkel Kook [allkiri]
Tulli kohtu ette walla wanema asemik Josep Kruuts ja andis ülese, et Keiserlik Tartu-maakona-Sillakohus sel 22 Aprilil c. sub, N: 3707 all Allatskiwwi-wallawalitsusele tääda andis, et Allatskiwwi-walla-liige Kristian Baumann, kess 70 aastad wana, jallade poolest päris sand, et ei wõi enam kõndida ja oma peatoidust ehk ülespidamist saada sedamaid Tartust Tschorsposchkina majast, kuss temal seeniaejani prii korter olli antud, ära peab saama toodut oma kogukonda, miss kaa sedamaid tehtud ja Kristian Baumann Tartust Allatskiwwile sai toodut ja walla-kulu pääle wallamajase kasaka juure toitmisele sai antud. Selle Kristian Baumannist täädsiwat kõigse wähem Allatskiwwi rahwast ja leiti ümberkirjutus, et Kristian Baumann oma naese Anne ja poeja Augustiga 1865 aastal Ellistwere-Mäe mõisast Allatskiwwil olli ümberkirjutud ja tulli wälja, et selle Kristian Baumanni poeg August 1865 aastal Allatskiwwi-walla-mehe Gustaw Kusiku eest (raha eest) olli kroonu-teenistuse läinud. Et nüüd Gustaw Kusiku läbi see wana inimene Kristian Baumann, kess päris sand Allatskiwwi walda olli üleswõetud ja et isi ennast kudagi wiisi toimetada ei saa, wait temal ülespanija waja on, Gustaw Kusik kui August Baumanni omale assemikuks kroonu-teenistuse palkas wõi ostis, midagi raha Kristian Baumanni-ülespidamiseks ei ole deponiirinud, siis wallale see wäga ränk tuleb ühe inimese eest, kess soldati-põlwest wallale pääsis ja kelle läbi üks armetu-sand wallarewisioni sai, tõist inimest walla-kulu pääle toita ja andis nõumeeste-selts oma koos-olemises sel 16 Juulil c. otsuseks, et wallawanem Kogukona-kohtule peab ette pannema, et mõistaks, et Gustaw Kusik sedamaid peab Kristian Baumanni walla-majast ärawiima oma juure, teda sääl toitma ja kõik kulud, miss senniaejani walla poolt Kristian Baumanni pärast on olnud tagasi maksma. Seda nõumeeste-otsust panneb nüüd wallawanema-asemik Josep Kruuts kohtule ette ja palun otsuse.
Wana sand Kristian Baumann selle pääle ettekutsutud, ütles, tema ei ole sell aejal kogunist kodu olnud, kui 1865 aastal tema poeg August ennast ära-müünud, seda olla poeg ja tema naene - kess nüüd 3 aasta eest ärasurnud - ilma tema teadmatta teinud, pärast saanud kuulda, et tema Allatskiwwile ümberkirjutud ilma tema tahtmatta, et wana inimene, ei ole temale pea- ega passi-raha tulnud maksa, on tõekstunnistusekirjad, et Tartus wõib elada, wiimaks ühe Allatskiwwi-walla-kirjutaja käest, kess poismees ja kellel üks tüdruk olnud, ilma-rahata saanud, teinud linnas puuseppa tööd ja toidnud ennast ni.kaua kui on jõudnud, ei ole kellegile ristiks ja waewaks olnud, aga nüüd wiimsel aejal jäänud tema jallade poolest otsa, ei ole wõinud enam tööd teha, ja oleks pea-aegu nälga wõinud ära-surra, kui mitte Tartu-linna-naesterahwa-hoolekandmise-selts ja praos Willigerode tema pääle armu ei oleks heidnud ja temale ülespidamist annud, aga, et tema mitte linna-inimene, ei ole see kaua wõinud kesta ja nenda on tema nüüd sija saanud ja tehku wald temaga, miss tahab. Gustaw Kusikut ei ole tema ilmas näinud, ei tea kaa, kelle eest poeg August enast ära müünud, üks tõine poeg Aleksander, kess Tartu-linna all ülewal on olnud peab Peterburris olema, aga see on nisama kui kadunud, sest juba mittu ja mittu aastad ei tea team temast midagi; poeg August olla billeti pääle nüüd wälja tulnud ja olla tema teda Tartus näinud, peab ühe kingseppa juures olema, peab üks lakku kauss olema, see August.
Gustaw Kusik, talu-sulane, sai selle pääle ettekutsutud, ja ütles tema, kui tema 1865 aastal August Baumanni omale asemikuks wäeteenistuse pääle 400 rubla eest ostnud, ööldut temale, et August Baumanni isa olla ammu juba ärasurnud, ei ole tema kaa ijal enne seda Kristian Baumanni näinud, kui nüüd siin, tema arwates saanud aga ema ja poeg sija rewisioni üleswõetud ja lubanud Gustaw Kusik August Baumanni ema nenda kaua toita kui elab, miss tema kaa teinud ja iga aasta moona emale linna wiinud, seda on tema 7 aastad, nikaua, kui ema elas teinud, isast ei ole keegi temale enne midagi lausunud, sest isa pidi ju surnud olema, tema küll ei wõi wõtta Kristian Baumanni toita, temal warandust ei ole, peab wõlad weelgi ärateenima, miss nekruti-ostmise tarwis laenanud.
1865 aasta-peakohtumees Jaan Kusik, kelle aejal Kristian Baumann sija sai üleswõetud, on praegu surma pääl haige maas, kohus käis tema juures ja sai tema käest küsitud, kuidas tema Kristian Baumanni sija reiwisioni on wasta wõtnud ja kostis tema, et sell aejal olla mõisa-politsei käsk teinud, mõisa ja wallakirjutaja olli üks, tema ei mäleta ennam midagi.
Selle-aegne Allatskiwwi-mõisa-walitseja Redlich peab Tallinna-maal olema ja selleaegne kirjutaja Grosch, kess sest aejast kõigse-parem teaks on 1868 aastal ära surnud.
Tartu-politsei walitsusele on kirjutud ja palutud August Baumanni asja-selletamiseks sija saata, aga ei ole tulnud.
Otsus:
Selleaegse kogukonna-kohtu liikmetel, kess siis kaa wallawalitsuse asjad toimetasiwad oleks kõigse-enam süüd, miks eilma sissemakstud kautsioni wana sandi sija walda ülese-wõtsiwad, endine peakohtumees Jaan Kusik on suremas haige, selle aegne kirjutaga Grosch surnud, kõik tõised sellaegsed kohtumehed ei tea sest asjast midagi, teada on, et Gustaw Kusik oma wenna juures sulane on, tõsi kaa ehk wõib olla, et temal weel wõlgasi maksa on, siis mõistis kohus, et küll wallale raske on, aga miss sääl parrata peab Kristian Baumann wallapoolt ülespeedut saama.
See otsus sai T. S. R: §: §: 772 ja 773 põhja järele ettekuulutud, kelle otsusega Josep Kruuts mitte rahul ei olnud ja protokolli palus, miss temale kaa lubati.
Peakohtumees: J. Moor xxx
Kohtumees: A. Saul [allkiri]
Kohtumees: Mihkel Kook [allkiri]
