Tulli Johan Kurre ja kaibas, et temma wõeras poeg Ado Kolmeister on tedda omma leiwast lahti teinud ja pealegi teddä ja temma naist (kes on Ado omma emma) peksnud.

Selle peale sai Ado Kolmeister ette kutsutud, ja temmal ärraragitud, mis ta ülle kaibatud, agga Ado tunnistas sedda keik walle ollewad, et ta ei olla tedda mitte leiwast lahti teind, egga tedda ka mitte lönud, nisammoti ka mitte omma emmale, kes Johan Kurre naine, ei mingi suggu pahha teind; ja weel ütles Ado et emma selle ülle keige parreminne nisugguse waindlemissele otsa woib tehja.

Siis jättis kohhus sedda nikauaks, kui teisel kohtopäwal Johani naine, kes Ado emma, tunnistust annab, kas se kaibtus tõssi ehk walle on.

Et ennam kohto asjo toimetada ei olnud, sai kohtopä lõppetud.

Kohtomees: Thom: Sakkius XXX

Abbimees: Mihk. Punnius XXX

Abbimees: Peter Martin XXX

Tallitaja: Jürri Punnius XXX

Kirjotaja M Redlich <allkiri>