PROTOKOLL

Putkaste: Kohtuistungite protokollid (1866-1871)

LeidandmedEAA.2782.1.1
Kaader
34
Daatum12.11.1869
Protokolli numberXI_5
Protokolli teema11. Vallamagas
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Punnius Kohtumees
Thomas Sakkius Peakohtumees
Ado Punnius Kohtumees
Maddis Redlich Kirjutaja
Jürri Punnius Vallavanem

Kaibas Tallitaja kohto ees, et need allamal seiswad Magasini wöllanikud ei tahha omma wöllad maksta:

a, Hans Hamann 2 män. Rukkit;
b, Karel Tisler 2 män. Rukkit;
d, Peter Kinkisep 1 män. Rukkit;
e, Hans Kuse 2 män. Odri;
g, Tõnnis Saarna 1 män. Odri;
h, Siim Mälsemees 2 män. Rukkit;
i, Hans Treialt 2 män. Odri; ja
k, Johan Peterson 1 män Odri.

Sellepeale kutsus kohhus Hans Hamanni ette ja pärris temma käest, miks ta mitte omma wõlga ärra ei maksa?

a, Hans Hamann wastas selle peäle, et temmal on rohkem wölga ülles kirjotud, kui temma wilja winud on.

Siis pärris kohhus Tallitaja ja Magasini aidameeste käest, mis nemmad siis rohkem on kirjotand, kui kegi lainand on?

Tallitaja ja aidamehhed ütlesid nenda: et se ei peaks woimalik ollema, et rohkem on ülles kirjotud, kui widud. Sest siis on se, kes wilja laenab, ka isse ju seal jures, kui ööldud saab, kui paljo kegi laenab; miks se innimenne siis kohhe mitte ei ütleks, et temmal rohkem on ööldud, kui just antud sanud,? siis olleks kerge se assi klarida, kui willi alles keikide silma nähja on; ja sedda innimest polle koggoni ette tulnud, kes laino aial olleks sedda tunnistand; sest kui kegi lainab, ütleb Tallitaja walho haelega, kes lainab ja kui paljo kegi lainab; ja sedda ei woind Hans Hamann egga ükski neist üllemal nimmetud wõlgnikkud ärrasalgada, et se mitte nenda ei olle.

Siis moistis kohhus, et Hans Hamannn, kui ka teised üllemal ööldud wõlgnikkus, kelle waindleminne sedda samma wisi olli kui Hansul, makswad Laupä 15mal Nowembril 1869. sisse; kui siis makstud ei olle, woib Tallitaja nede warrandussest nipaljo wõtta ja oksjoni peale panna kui wõlg tassutud saab.

b, Kohhus pärris ka Karel Tisleri käest, mis ta omma Maggasini wõlga ärra ei maksa?

Karel wastas selle peale, et temmal on rohkem ülleskirjotud, kui temma wilja winud on.

Siis pärris Kohhus Tallitaja ja Aidameeste käest sedda samma wisi, miks nemmad siis rohkem kirjotand on, kui kegi lainand on?

Talliaja ja Aidamehhed wastasid seddasamma, mis nemmad jubba selle a, tähhel al esmalt wastasid.

Agga kui Karel sedda pärris, kus ned sured pulgad on, kus peale wälja andmise aial peab ülles leigatud sama?

Siis wastasid Aidamehhed, et nemmad on neid mahha leikand, kui ramatoga on kokko wadatud sanud.

Selle peale sai kohtopolest keik need teised wõlgnikkud järgemöda ette kutsutud, mis sellesamma kohtopäwa No 5 al, d, e, g, h, i ja k tähtede al seiswad. Agga et nende waindleminne peaego ühte wisi olli.

Siis moistis kohhus, et Hans HamannKarel TislerPeter KinkisepHans KuseTõnnis SaarnaSiim MälsemeesHans Treialt ja Johan Peterson, makswad Laupä 15 Nowembril 1869 ommad wõllad Magasini ramato järrel sisse; kui siis makstud ei olle, woib Tallitaja nende warrandussest nipaljo wõtta ja okjsoni peale panna, kui wõlg tassutud saab.

Kaibas Tallitaja kohto ees, et need allamal seiswad Magasini wöllanikud ei tahha omma wöllad maksta:

a, Hans Hamann 2 män. Rukkit;
b, Karel Tisler 2 män. Rukkit;
d, Peter Kinkisep 1 män. Rukkit;
e, Hans Kuse 2 män. Odri;
g, Tõnnis Saarna 1 män. Odri;
h, Siim Mälsemees 2 män. Rukkit;
i, Hans Treialt 2 män. Odri; ja
k, Johan Peterson 1 män Odri.

Sellepeale kutsus kohhus Hans Hamanni ette ja pärris temma käest, miks ta mitte omma wõlga ärra ei maksa?

a, Hans Hamann wastas selle peäle, et temmal on rohkem wölga ülles kirjotud, kui temma wilja winud on.

Siis pärris kohhus Tallitaja ja Magasini aidameeste käest, mis nemmad siis rohkem on kirjotand, kui kegi lainand on?

Tallitaja ja aidamehhed ütlesid nenda: et se ei peaks woimalik ollema, et rohkem on ülles kirjotud, kui widud. Sest siis on se, kes wilja laenab, ka isse ju seal jures, kui ööldud saab, kui paljo kegi laenab; miks se innimenne siis kohhe mitte ei ütleks, et temmal rohkem on ööldud, kui just antud sanud,? siis olleks kerge se assi klarida, kui willi alles keikide silma nähja on; ja sedda innimest polle koggoni ette tulnud, kes laino aial olleks sedda tunnistand; sest kui kegi lainab, ütleb Tallitaja walho haelega, kes lainab ja kui paljo kegi lainab; ja sedda ei woind Hans Hamann egga ükski neist üllemal nimmetud wõlgnikkud ärrasalgada, et se mitte nenda ei olle.

Siis moistis kohhus, et Hans Hamannn, kui ka teised üllemal ööldud wõlgnikkus, kelle waindleminne sedda samma wisi olli kui Hansul, makswad Laupä 15mal Nowembril 1869. sisse; kui siis makstud ei olle, woib Tallitaja nede warrandussest nipaljo wõtta ja oksjoni peale panna kui wõlg tassutud saab.

b, Kohhus pärris ka Karel Tisleri käest, mis ta omma Maggasini wõlga ärra ei maksa?

Karel wastas selle peale, et temmal on rohkem ülleskirjotud, kui temma wilja winud on.

Siis pärris Kohhus Tallitaja ja Aidameeste käest sedda samma wisi, miks nemmad siis rohkem kirjotand on, kui kegi lainand on?

Talliaja ja Aidamehhed wastasid seddasamma, mis nemmad jubba selle a, tähhel al esmalt wastasid.

Agga kui Karel sedda pärris, kus ned sured pulgad on, kus peale wälja andmise aial peab ülles leigatud sama?

Siis wastasid Aidamehhed, et nemmad on neid mahha leikand, kui ramatoga on kokko wadatud sanud.

Selle peale sai kohtopolest keik need teised wõlgnikkud järgemöda ette kutsutud, mis sellesamma kohtopäwa No 5 al, d, e, g, h, i ja k tähtede al seiswad. Agga et nende waindleminne peaego ühte wisi olli.

Siis moistis kohhus, et Hans HamannKarel TislerPeter KinkisepHans KuseTõnnis SaarnaSiim MälsemeesHans Treialt ja Johan Peterson, makswad Laupä 15 Nowembril 1869 ommad wõllad Magasini ramato järrel sisse; kui siis makstud ei olle, woib Tallitaja nende warrandussest nipaljo wõtta ja okjsoni peale panna, kui wõlg tassutud saab.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS