Kae Protokoll No 182, u. 186.
Johann Lüüs Lutt. us. tulli ette nink tunnist, temma ollew minnewa süggisel Orriko ladul Isak Mõttusega üttes lännu, nink olnu temma hobbone kellega ne sõitnuwa. Taggasi tullen ollew temma jälle nisamma Isak Mõttusega koddo tulnu, nink üttel, et Willem Upser ja Isak Mõttus mitte ütteki lehma temmale tol kõrral Krawi Kõrtzi man ei ollewa osta pakkunu nink ei olle neil ka mitte üttegi lehma olnu.
Märt Piir lut. usk. tulli ette ning tunnist, temma ei ollew sedda mitte Jaan Maritzele kõnnelenu, et Johann Lüüs ollew temmale Märt Piirile kõnnelenu, et Willem Upser ja Isak Mõttus, Johann Lüüsile lehma osta pakkunuwa.
Isak Latzarus (lut. usko) tunnist nisama kui Märt Piir wälja üttelnu.
Jaan Maritz tunnist, sel minnewal nelja päiwal ollew weel perrakõrd Isak Latsarus temmale Wanna Anzla jaon kõnnelenu, sedda samma kõnnelenu, ni kui temma Jaan Maritz jubba sel 27. Septbr. s.a. üllesandnu.
Sedda juttu ollew Isak Latzarus õkwa omma koddun konnelenu.
Isak Latzarus sai selle päle jälle küsitut ent temma salgas, et ei ollew Jaan Maritzele middagi kõnnelenu.
Ado Lüüs (lutteri usko) tulli ette nink tunnist, Willem Latzarus ollew temmale sel samal suwwel kõnnelenu, et Willem Upser ollew Orriko ladult ütte lehma toonu, Koraste jaost warrastetu, ja sanu se sama Andrus Mõttusele.
Jaan Maritz tunnist, et Ado Lüüs ollew temmale kõnnelenu, et se lehm mis minnewa aasta Orriko ladu aijal Koraste mehhe poolt Isak ja Willem Upseri läbbi warrastetu ja nüüd Andrus Mõttuse käen om, tahhab nüüd Andrus Mõttus Rõuge ladale wija ja ärra müwa, nink üttelnu Ado Lüüs, et temma Jaan Maritz nüüd selle Koraste mehhele sõnna wees et se lehm Andrus Mõttuse pool om, nink temma Jaan Maritz ollew siis ka se sõnna sinna wenu; nink se Koraste walla mees ollew omma warrastetu lehma kätte sanu.
Sedda asja ollew Jaan Kuiw Ado Lüüsile selletanu.
Isak Latzarus sai jälle ette kutsutus, nink salgas et temma Ado Lüüsile mitte middagi sest lehma asjast ei olle kõnnelenu.
Willem Upser tulli ette nink tunnist (tänna) koddust lännu temma omma perremehhe Ado Joakitega minnewa aasta Orriko Ladule, nink taggasi tullen jälle omma perremehega taggasi; selle päle üttel jälle Willem Upser Orriko ladult taggasi tullen jänu temma perremees Johann Joakit Hobboalla kõrtzi mannu, ning temma ollew Johann Lüüsiga ja Isak Mõttusega taggasi tulnu seni kunni Krawi kõrtzi mannu.
Jaan Kuiw (õiget usko) kes minnewa aasta seni kui kewajani 1879 Andrus Mõttuse man sullasen olli tulli ette nink tunnist, et temma ei ollew Ado Lüüsile mitte sest lehmast kõnnelenu, ent minnewa aasta kui temma omma perremehhega Mõnniste ladule sõitnu (hommungu warra) siis ollew temma perremees Andrus Mõttus temmale üttelnu, et temma Mottus ollew eila õddango ütte lehma ostnu Litzmõtzast, ent mis hinna eest, sedda temma ei olle teada sanu; sel samal õddangul agga kui temma Jaan Kuiw kundmast koddu tulnu, ei ollew temma perremees weel ilda mitte koddun olnu; ja sedda ei ollew temma mitte nännu kunnas se lehm Andrus Mõttuse maja toodu.
Andrus Mõttus tulli ette nink tunnist, ni kui temma sedda lehma Litzmõtza kõrtzi mant ostnu ni weenu temma sedda samma omma karja manu. nink temma sullane Jaan Kuiw ollew sedda waega hääste nännu, kui temma sedda lehma koddu toonu, se olnu kella nelja aig päle lõuna. kelle käest temma sedda lehma ostnu, ei olle temma mitte tunnu.
Otsus: Se assi saab Keiserliko Werro Makohtole kawembas selletuses ja moistuses allandlikult ette pantud.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Juk Hansi XXX
" Andrus Püwwi XXX
" Karl Koch XXX
Kae Protokoll No 182, u. 186.
Johann Lüüs Lutt. us. tulli ette nink tunnist, temma ollew minnewa süggisel Orriko ladul Isak Mõttusega üttes lännu, nink olnu temma hobbone kellega ne sõitnuwa. Taggasi tullen ollew temma jälle nisamma Isak Mõttusega koddo tulnu, nink üttel, et Willem Upser ja Isak Mõttus mitte ütteki lehma temmale tol kõrral Krawi Kõrtzi man ei ollewa osta pakkunu nink ei olle neil ka mitte üttegi lehma olnu.
Märt Piir lut. usk. tulli ette ning tunnist, temma ei ollew sedda mitte Jaan Maritzele kõnnelenu, et Johann Lüüs ollew temmale Märt Piirile kõnnelenu, et Willem Upser ja Isak Mõttus, Johann Lüüsile lehma osta pakkunuwa.
Isak Latzarus (lut. usko) tunnist nisama kui Märt Piir wälja üttelnu.
Jaan Maritz tunnist, sel minnewal nelja päiwal ollew weel perrakõrd Isak Latsarus temmale Wanna Anzla jaon kõnnelenu, sedda samma kõnnelenu, ni kui temma Jaan Maritz jubba sel 27. Septbr. s.a. üllesandnu.
Sedda juttu ollew Isak Latzarus õkwa omma koddun konnelenu.
Isak Latzarus sai selle päle jälle küsitut ent temma salgas, et ei ollew Jaan Maritzele middagi kõnnelenu.
Ado Lüüs (lutteri usko) tulli ette nink tunnist, Willem Latzarus ollew temmale sel samal suwwel kõnnelenu, et Willem Upser ollew Orriko ladult ütte lehma toonu, Koraste jaost warrastetu, ja sanu se sama Andrus Mõttusele.
Jaan Maritz tunnist, et Ado Lüüs ollew temmale kõnnelenu, et se lehm mis minnewa aasta Orriko ladu aijal Koraste mehhe poolt Isak ja Willem Upseri läbbi warrastetu ja nüüd Andrus Mõttuse käen om, tahhab nüüd Andrus Mõttus Rõuge ladale wija ja ärra müwa, nink üttelnu Ado Lüüs, et temma Jaan Maritz nüüd selle Koraste mehhele sõnna wees et se lehm Andrus Mõttuse pool om, nink temma Jaan Maritz ollew siis ka se sõnna sinna wenu; nink se Koraste walla mees ollew omma warrastetu lehma kätte sanu.
Sedda asja ollew Jaan Kuiw Ado Lüüsile selletanu.
Isak Latzarus sai jälle ette kutsutus, nink salgas et temma Ado Lüüsile mitte middagi sest lehma asjast ei olle kõnnelenu.
Willem Upser tulli ette nink tunnist (tänna) koddust lännu temma omma perremehhe Ado Joakitega minnewa aasta Orriko Ladule, nink taggasi tullen jälle omma perremehega taggasi; selle päle üttel jälle Willem Upser Orriko ladult taggasi tullen jänu temma perremees Johann Joakit Hobboalla kõrtzi mannu, ning temma ollew Johann Lüüsiga ja Isak Mõttusega taggasi tulnu seni kunni Krawi kõrtzi mannu.
Jaan Kuiw (õiget usko) kes minnewa aasta seni kui kewajani 1879 Andrus Mõttuse man sullasen olli tulli ette nink tunnist, et temma ei ollew Ado Lüüsile mitte sest lehmast kõnnelenu, ent minnewa aasta kui temma omma perremehhega Mõnniste ladule sõitnu (hommungu warra) siis ollew temma perremees Andrus Mõttus temmale üttelnu, et temma Mottus ollew eila õddango ütte lehma ostnu Litzmõtzast, ent mis hinna eest, sedda temma ei olle teada sanu; sel samal õddangul agga kui temma Jaan Kuiw kundmast koddu tulnu, ei ollew temma perremees weel ilda mitte koddun olnu; ja sedda ei ollew temma mitte nännu kunnas se lehm Andrus Mõttuse maja toodu.
Andrus Mõttus tulli ette nink tunnist, ni kui temma sedda lehma Litzmõtza kõrtzi mant ostnu ni weenu temma sedda samma omma karja manu. nink temma sullane Jaan Kuiw ollew sedda waega hääste nännu, kui temma sedda lehma koddu toonu, se olnu kella nelja aig päle lõuna. kelle käest temma sedda lehma ostnu, ei olle temma mitte tunnu.
Otsus: Se assi saab Keiserliko Werro Makohtole kawembas selletuses ja moistuses allandlikult ette pantud.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Juk Hansi XXX
" Andrus Püwwi XXX
" Karl Koch XXX
