Ette tuli kaebaja Jüri Mathiesen, Meriküla möisa moonamees ja kaebas: Minewal sügise wahetasime meie Jüri Leppaga tema soowimise pääle oma adrad seks korraks künda, et tema ütles oma adraga maad mitte kätte saawat, seepärast tahtis ta mulle proowida andada. Mina wötsin siis tema adra. See ei pöörand kül maad mitte heaste ümber ja oli temaga paha kündada, siiski kündsin ma sellega löuneni edasi. Pärast löunat saadeti mind teisele tööle, nenda jäigi see adra, kellega ma kündsin, wäljale. Teisel, kolmandamal pääwal oli töömeeste hulgas jutt wäljas, et üks adra on ärawarastatud. Ma läksin wäljale waatama ja leidsin oma adra, millega Lepp kündis alles olema ja wiisin siis teest kaugemale ühte kuristiku körwale. See Leppa adra, mis enne tähendatud pääwal minu käes künda oli, oligi kadund. Aga Lepp läks wöttis minu adra kuristikust ja wiis oma lakka selle nöuuga, et ta nüüd minu adra oma adra asemelle wöttab. 

Nüüd tuli ette Jüri Lepp, Meriküla möisa moonamees ja rääkis: Mathiesen jättis minu adra tee ääre, selle pärast ei olnud ime, et waras ta ära wiis.

Kaebaja Jüri Mathiesen wabandas ennast sellega, et ta ei teadnud adra säält mitte ära tuua, ta arwas, et pärast löunat jällegi kündma läheb. 

Ette tuli Kaarel Mennik, Meriküla möisa kubjas ja ütles: Mina ütlesin köigile töömeestele, kes pärast löunat teise töösse läksiwad: Koristage omad adrad ära, et pärast jälle leiate, kui tarwis tuleb. 

Kohus päris järele, kas see adra uus wöi wana oli, ja sai wastuse, et see adra juba mittu aastat pruugitud oli. 

Kohus möistis: et Mathiesen niihästi kui Lepp omad adrad körwale ei pannud, kui neid kästi seepärast maksawad kumbki kaks rubla möisa härrale kahju tasumiseks.

Kohtu otsus täidetud.