Tõstamaa: Tõstamaa kogukonnakohtu protokolliraamat (1859-1884)
| Leidandmed | EAA.1150.1.5 |
|---|---|
| Kaader | 5 |
| Daatum | 19.04.1860 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Hindrik | Ruiss | Kohtumees | |
| Jakob | Sutt | Kohtumees | |
| Mart | Jarke | Kohtumees | |
Testama mõisavallitsusse ja Andres Murro vahhel sai tännasel päval se kaup tehtud, et Andres Murro rendib Allo Ado tallo, mis 14 talert ja 47 krossi suur on kue aasta peale omma kätte ja maksab aastas kahheksa kümmend seitse /87/ rubla renti, mis ta pole aasta kaupa 1ks Aprilli ja 1ks Oktobriku päval peab ette ärra maksma.
Andres Murro võttab ennesse peäle:
1. 9 vakkamaad leikust aastas leikada ja saab vakka pealt 80 kop hõbb.
2. 80 hobbose päva aastas tehha, 30 kop. päva pealt
3. 80 jalla päva aastas tehha, 20 kop. päva pealt
4. Wõlgo jänud renti, mis piddi ette ärra maksma, peab rentnik mõisavallitsusse pärrimisse järrele pävadega ärra tassuma ja saab hobbuse päva eest 30 kop.h. ja jalla päva eest 20 kop hõbb.
5. Rentnik peab igga aastast tallo majade ehhitamist, mis temma peale tulleb, kandma, nenda kuida se ennegi kontrahti sees kinnitud olli, ilma et selle eest middagi tasumist võib pärrida, kui ommast tallust ära lähheb.
6. Rentnik ei sa mõisa metsast mitte puid, egga tohhi ka omma ma peält raiuda, kui mõisavallitsus pole lubbanud.
7. Need teopäevad, mis mõisavallitsus ei tahha prukida, ei pea rentniku polest mitte sama tehtud.
8. Kui rentnik sedda, mis siin /lubbanud/ kontrahtis on tõotanud ja ennesse peale võtnud ei täida, siis on mõisavallitsussel se õigus, ilma ette kulutamatta tedda omma kohast lahti lasta.
Se kontraht on 1se Aprilli ku pävast 1860 kuni 1se Aprilli ku pävani 1866 tehtud.
Andres Murro
Mõisavallitsus
Testama mõisavallitsusse ja Andres Murro vahhel sai tännasel päval se kaup tehtud, et Andres Murro rendib Allo Ado tallo, mis 14 talert ja 47 krossi suur on kue aasta peale omma kätte ja maksab aastas kahheksa kümmend seitse /87/ rubla renti, mis ta pole aasta kaupa 1ks Aprilli ja 1ks Oktobriku päval peab ette ärra maksma.
Andres Murro võttab ennesse peäle:
1. 9 vakkamaad leikust aastas leikada ja saab vakka pealt 80 kop hõbb.
2. 80 hobbose päva aastas tehha, 30 kop. päva pealt
3. 80 jalla päva aastas tehha, 20 kop. päva pealt
4. Wõlgo jänud renti, mis piddi ette ärra maksma, peab rentnik mõisavallitsusse pärrimisse järrele pävadega ärra tassuma ja saab hobbuse päva eest 30 kop.h. ja jalla päva eest 20 kop hõbb.
5. Rentnik peab igga aastast tallo majade ehhitamist, mis temma peale tulleb, kandma, nenda kuida se ennegi kontrahti sees kinnitud olli, ilma et selle eest middagi tasumist võib pärrida, kui ommast tallust ära lähheb.
6. Rentnik ei sa mõisa metsast mitte puid, egga tohhi ka omma ma peält raiuda, kui mõisavallitsus pole lubbanud.
7. Need teopäevad, mis mõisavallitsus ei tahha prukida, ei pea rentniku polest mitte sama tehtud.
8. Kui rentnik sedda, mis siin /lubbanud/ kontrahtis on tõotanud ja ennesse peale võtnud ei täida, siis on mõisavallitsussel se õigus, ilma ette kulutamatta tedda omma kohast lahti lasta.
Se kontraht on 1se Aprilli ku pävast 1860 kuni 1se Aprilli ku pävani 1866 tehtud.
Andres Murro
Mõisavallitsus