Innju mõisa päris herra H. v. Krause kaebas: Kaarel Didwig on oma karja maa pealt minu metsast oma woliga puid raiunud, nimelt: a) 2 remmelkat üks 5 werschokit, teine 5½ werschokit läbimõõta kannu pealt jäme, b) 4 kaske, üks 2 werschokit, teine 3½ werschok., kolmas 4½ werschok., neljas 5 werschokit kannu pealt jäme. d) 9 aaba. Nendest on: üks 3 wersch., kolm tükki 3½ werschokit, kaks tükki 4 werschokit ja kolm tükki 4½ wersch. kannu pealt jämedad.
Ette sai kutsutud kaebtuse alune Kaarel Didwig. Tema räägib: neli kaske ja kaks aaba kulusiwad äkke tarwis ära, mis härra isi mulle on lubanud, selle peale olen ma sedeli saanud ja metsa waht Jüri Larmile ära annud. Ühe remmelga on härra mulle ilma sedelita lubanud, teise remmelga ja seitse aaba, mis ära kuiwanud ja tõugu aukusi täis on olnud, nagu seda kaa mõisa walitseja Carl Gest ja metsawaht Jüri Larm, kes kandusid üle waatamas käisiwad, tunnistada wõiwad, on minu naene ja tüdruk maha raiunud ja riide pesemise juures paja aluse puudeks pruukinud.
Tunnismehed mõisawalitseja ja metsawaht ütlewad, et kaks aaba nagu kandudest näha oli, oliwad kül wäga tõuku aukusi täis ja kolmas oli täieste ära kuiwanud, neid ei wõinudki mujale kui põletamise tarwis pruukida, aga teistes kandudes oli wähemb tõugu aukusi. Nende nelja kase ja kahe aawa kohta ütleb metsawaht, et need täieste ühe äkke peale ära kulusiwad. Kui nad kaa kannu pealt mõõtes jämedad näitasiwad, aga nad ei olnud mitte pitkad. Üks remmelgas oli maha raiutud weel K. Didwi juures alles olnud, seda on metsawaht ära mõõtnud ja selle tüwi on 2½ arschinat pitk olnud.
Kohus mõistis: Ehk nende maha raiutud puude hulgas kaa kuiwanud ja kõlbmatasi oli, ei wabanda see mitte K. Didwit, tema on ikka üle härra lubamise metsa raiunud, Selle pärast maksab Kaarel Didwig 1 rubla 50 kop. mõisa härrale kahju tasumist ja 3 rubla walla laeka trahwi.
Kohtu otsus täidetud 10. Oktobril.
Innju mõisa päris herra H. v. Krause kaebas: Kaarel Didwig on oma karja maa pealt minu metsast oma woliga puid raiunud, nimelt: a) 2 remmelkat üks 5 werschokit, teine 5½ werschokit läbimõõta kannu pealt jäme, b) 4 kaske, üks 2 werschokit, teine 3½ werschok., kolmas 4½ werschok., neljas 5 werschokit kannu pealt jäme. d) 9 aaba. Nendest on: üks 3 wersch., kolm tükki 3½ werschokit, kaks tükki 4 werschokit ja kolm tükki 4½ wersch. kannu pealt jämedad.
Ette sai kutsutud kaebtuse alune Kaarel Didwig. Tema räägib: neli kaske ja kaks aaba kulusiwad äkke tarwis ära, mis härra isi mulle on lubanud, selle peale olen ma sedeli saanud ja metsa waht Jüri Larmile ära annud. Ühe remmelga on härra mulle ilma sedelita lubanud, teise remmelga ja seitse aaba, mis ära kuiwanud ja tõugu aukusi täis on olnud, nagu seda kaa mõisa walitseja Carl Gest ja metsawaht Jüri Larm, kes kandusid üle waatamas käisiwad, tunnistada wõiwad, on minu naene ja tüdruk maha raiunud ja riide pesemise juures paja aluse puudeks pruukinud.
Tunnismehed mõisawalitseja ja metsawaht ütlewad, et kaks aaba nagu kandudest näha oli, oliwad kül wäga tõuku aukusi täis ja kolmas oli täieste ära kuiwanud, neid ei wõinudki mujale kui põletamise tarwis pruukida, aga teistes kandudes oli wähemb tõugu aukusi. Nende nelja kase ja kahe aawa kohta ütleb metsawaht, et need täieste ühe äkke peale ära kulusiwad. Kui nad kaa kannu pealt mõõtes jämedad näitasiwad, aga nad ei olnud mitte pitkad. Üks remmelgas oli maha raiutud weel K. Didwi juures alles olnud, seda on metsawaht ära mõõtnud ja selle tüwi on 2½ arschinat pitk olnud.
Kohus mõistis: Ehk nende maha raiutud puude hulgas kaa kuiwanud ja kõlbmatasi oli, ei wabanda see mitte K. Didwit, tema on ikka üle härra lubamise metsa raiunud, Selle pärast maksab Kaarel Didwig 1 rubla 50 kop. mõisa härrale kahju tasumist ja 3 rubla walla laeka trahwi.
Kohtu otsus täidetud 10. Oktobril.
