Tulli ette Hans Järw ja kaebas, et Rautsepa talu peremees Andres Wähi olla temale tema rendi õigus üle kohtusel wiisil üles ütelnud, et tema pidada oma rendi koha päält äraminema Jüri päiwal 1885. Tema ei wõida seda üles ütlemist mitte wastu wõtta, et temal weel 8 aastat kontrahti aega olla.
Tema olla seda kohta joonde säädinud, nurmed säädinud, kraawid leikanud, hooned ehitanud oma kuluga, mis kõik summa see töö kulu wäärt olla 680 Rubla. Kui temale see kätte makstud saada, siis tema minna wälja.
Kutsuti ette Andres Wähi. Tema ütles küsimise pääle, et tema murda oma rentniku Hans Järwe rendi õigus, mis weel 8 aasta olla, sellepärast, et rentnik Hans Järw, renti pro I pool 1884, 24 Rubla 82½ Kopkat wõlgu olla ja üht hoonet, mille tarwis tema palgid andnud, mitte walmis ei tegewat ja ära ei katwad. Kui esimeses Oktoobris s.a. seda rendi wõlga äramaksab ja hoonet walmis teep, siis wõiwat weel rentnik sisse jääda.
Hans Järw ütles, et olla küll nii palju renti wõlgu ja ka hoone olla poolele ehitada, aga rendi wõlga tema sellepärast mitte maksa, et tema olla pääle kirjutatud kontrahti üks suu sõnaline leping teinud, et tema see rent ennegi aasta jooksul äramaskab, hooned sellepärast mitte walmis ei teewat, et selle hoone materiali, 28 palki Andres Wähja kätte andnud ja see neid mitte äratoonus. Ka Wähi katusse õlgi ei andwat.
Andres Wähi ütles, et mitte suu sõnaga lepitud olnud, et renti ennegi aasta jooksul massap, waid pidanud Järw Kontrahti järele renti maksma 1. Oktoobril ja 1. Märtsil igal aastal ette ära, palgid olla küll toodut ja olla tagasi wiimata. Katusse õlgi ei olla temal mitte õigus anda.
Hans Järw ütles, et pääl nimetatud suu sõnalist lepingut olla tema sellepärast teinud, et tema olla omast rendi maast ära andnud rampe soo heinamaa ja ka karja maad.
Andres Wähi ütles, et see rampesoo heinamaa olla temal Hans Järwele ja tõisele rentinikule pooleks teha antud.
Mõistus: Andres Wähi on lubanud rendi wõla, 26 Rubla 82½ Kopikuga kunni 1. Oktoobrini s.a. kannatada, siis peab ka Hans Järw see rendi wõlg 1. Oktoobris s.a. äramaksma, suusõnaga tehtud leping, rendi maksu tärmiinide üle, niisama ka rampe soo andmise üle, ei saa mitte awalikuks. See poolele ehitatud hoone tarwis peab Andres Wähi need 28 palgid ärawiima ja katusse material andma ja peap siis Hans Järw see hoone 1. Oktoobris s.a. walmis tegema, et Kohtrahtis mitte ei seisa, et rentnik material ka omast käest andma peaks. Selle põhja pääl jääb see Andres Wähja ülesandmine tühjaks. Mõistus kuulutedi §773 seletamisega.
Hans Järw sai õpetuse leht suuremat kohut käia.
Tulli ette Hans Järw ja kaebas, et Rautsepa talu peremees Andres Wähi olla temale tema rendi õigus üle kohtusel wiisil üles ütelnud, et tema pidada oma rendi koha päält äraminema Jüri päiwal 1885. Tema ei wõida seda üles ütlemist mitte wastu wõtta, et temal weel 8 aastat kontrahti aega olla.
Tema olla seda kohta joonde säädinud, nurmed säädinud, kraawid leikanud, hooned ehitanud oma kuluga, mis kõik summa see töö kulu wäärt olla 680 Rubla. Kui temale see kätte makstud saada, siis tema minna wälja.
Kutsuti ette Andres Wähi. Tema ütles küsimise pääle, et tema murda oma rentniku Hans Järwe rendi õigus, mis weel 8 aasta olla, sellepärast, et rentnik Hans Järw, renti pro I pool 1884, 24 Rubla 82½ Kopkat wõlgu olla ja üht hoonet, mille tarwis tema palgid andnud, mitte walmis ei tegewat ja ära ei katwad. Kui esimeses Oktoobris s.a. seda rendi wõlga äramaksab ja hoonet walmis teep, siis wõiwat weel rentnik sisse jääda.
Hans Järw ütles, et olla küll nii palju renti wõlgu ja ka hoone olla poolele ehitada, aga rendi wõlga tema sellepärast mitte maksa, et tema olla pääle kirjutatud kontrahti üks suu sõnaline leping teinud, et tema see rent ennegi aasta jooksul äramaskab, hooned sellepärast mitte walmis ei teewat, et selle hoone materiali, 28 palki Andres Wähja kätte andnud ja see neid mitte äratoonus. Ka Wähi katusse õlgi ei andwat.
Andres Wähi ütles, et mitte suu sõnaga lepitud olnud, et renti ennegi aasta jooksul massap, waid pidanud Järw Kontrahti järele renti maksma 1. Oktoobril ja 1. Märtsil igal aastal ette ära, palgid olla küll toodut ja olla tagasi wiimata. Katusse õlgi ei olla temal mitte õigus anda.
Hans Järw ütles, et pääl nimetatud suu sõnalist lepingut olla tema sellepärast teinud, et tema olla omast rendi maast ära andnud rampe soo heinamaa ja ka karja maad.
Andres Wähi ütles, et see rampesoo heinamaa olla temal Hans Järwele ja tõisele rentinikule pooleks teha antud.
Mõistus: Andres Wähi on lubanud rendi wõla, 26 Rubla 82½ Kopikuga kunni 1. Oktoobrini s.a. kannatada, siis peab ka Hans Järw see rendi wõlg 1. Oktoobris s.a. äramaksma, suusõnaga tehtud leping, rendi maksu tärmiinide üle, niisama ka rampe soo andmise üle, ei saa mitte awalikuks. See poolele ehitatud hoone tarwis peab Andres Wähi need 28 palgid ärawiima ja katusse material andma ja peap siis Hans Järw see hoone 1. Oktoobris s.a. walmis tegema, et Kohtrahtis mitte ei seisa, et rentnik material ka omast käest andma peaks. Selle põhja pääl jääb see Andres Wähja ülesandmine tühjaks. Mõistus kuulutedi §773 seletamisega.
Hans Järw sai õpetuse leht suuremat kohut käia.
