Sest päewast peale hakkates onwad kõik siin raamatus üleswõetud kohtu asjad actidesse sisse kirjutatud. [allkiri Kullik slaavi tähtedega]
Ette tuli kaebaja Mihkel Pihlakas, tema räägib: Möödaläinud kewade kaera külwamise ajal nägin ma Mereküla mõisa talli ees Joosep Mäekiwi wankri peal ühe kulise kotti täie heinu, mis tema mõisast oli warastanud, aga seda ma ei ole näinud, millal ta warastas. Jüri Lepp ja Jüri Saar teadwad kaa sest asjast,
Jüri Saar on kaebaja ligidalt sugulane.
Kaebtuse alune Joosep Mäekiwi räägib: Minu 15 aastane poeg Martin rääkis mulle, et tänawo kewade kaera külwamise ajal, kui ta mulle toidust kaasa tuli tooma, on Mihkel Pihlakas temale nõuu annud minu palga kaerad mõisast wälja paluda ja siis M. Pihlaka palga kaerad kaa ühtlase koju wiia. Pois oli wastanud, et ta seekord kaeru ei saa wiia, sest ta ei teadnud kodunt selle tarwis kotti kaasa wõttada ega hobust tuua. M. Pihlakas oli poisile omast käest kotti annud ja nenda oli pois ikka kaerad mõisa aidast wälja wõtnud. Ma isi kül seda kaerte wälja wõtmist, ega koju wiimist ei näinud, sest ma olin päewa ajal alati lammastega wäljal.
Ette sai kutsutud Mereküla mõisa kubjas Kusto Pau, tema räägib: Kewade kui J. Mäekiwile palga kaerad saiwad aidast wälja antud, ei olnud teda ennast seal. M. Pihlakas ja J. Mäekiwi poeg wõtsiwad kaerad wasto. Kui mõõdetud sai, tõsteti kottid aidast wälja ja pandi ukse taha maha, kuhu nad sealt saiwad, seda ma ei tea. Kaera külwamise ajal enamb lamba karjatselle lammaste tarwis heinu ei saanud wälja antud, lambad saiwad sell ajal juba wäljalt süüa, aga lojuste karjatselle sai kül weel sell ajal lehmade tarwis heino antud.
Tunnistaja Jüri Lepp räägib: Ma ei tea seda mitte, et Joosep Mäekiwi Mereküla mõisast heino on warastanud.
Joosepi p. Martin Mäekiwi. kes kohtu teendri läbi kohtu ette sai kutsutud, räägib: Mihkel Pihlakas andis mulle kewade nõuu isa palgakaerad mõisast wälja paluda, et ma siis kaatema kaerad omadega ühes koju wiiksin, aga mul ei olnud kotti kaasas. M. Pihlakas andis mulle omast käest kotti ja meie wõtsime aidast kaerad wälja. Mul ei olnud hobust kaa kaasas, selle pärast wiisime M. Pihlakaga mõisa hobusega kaera kottid mõisa põhu latto. Teisel hommikul tulin ma hobusega kodunt kaera kottide järele, Mih. Pihlakas aitas mulle kaera kottid peale tõstada ja tõi weel ühe kottiga heinu minu wankrile. Ma wiisin kaerad ja heinad koju, aga M. Pihlaka palga kaerad andsin ma Jüri Saare kätte, kes mulle tee peal wasto tuli.
Kohus mõistis: Mihkel Pihlakas maksab kulise kotti täie heinte eest /umbes üks puud heinu/ mõisa herrale wiiskümmend kop. hõb. kahju tasumist ja warguse pärast üks rubla walla laeka trahwi.
Joosep Mäekiwi annab oma pojale selle pärast, et see warastatud heino wasto wõttis ja koju wiis, kohtumõistjate silma alla witsa hirmo.
Kohtu otsus täidetud.
Sest päewast peale hakkates onwad kõik siin raamatus üleswõetud kohtu asjad actidesse sisse kirjutatud. [allkiri Kullik slaavi tähtedega]
Ette tuli kaebaja Mihkel Pihlakas, tema räägib: Möödaläinud kewade kaera külwamise ajal nägin ma Mereküla mõisa talli ees Joosep Mäekiwi wankri peal ühe kulise kotti täie heinu, mis tema mõisast oli warastanud, aga seda ma ei ole näinud, millal ta warastas. Jüri Lepp ja Jüri Saar teadwad kaa sest asjast,
Jüri Saar on kaebaja ligidalt sugulane.
Kaebtuse alune Joosep Mäekiwi räägib: Minu 15 aastane poeg Martin rääkis mulle, et tänawo kewade kaera külwamise ajal, kui ta mulle toidust kaasa tuli tooma, on Mihkel Pihlakas temale nõuu annud minu palga kaerad mõisast wälja paluda ja siis M. Pihlaka palga kaerad kaa ühtlase koju wiia. Pois oli wastanud, et ta seekord kaeru ei saa wiia, sest ta ei teadnud kodunt selle tarwis kotti kaasa wõttada ega hobust tuua. M. Pihlakas oli poisile omast käest kotti annud ja nenda oli pois ikka kaerad mõisa aidast wälja wõtnud. Ma isi kül seda kaerte wälja wõtmist, ega koju wiimist ei näinud, sest ma olin päewa ajal alati lammastega wäljal.
Ette sai kutsutud Mereküla mõisa kubjas Kusto Pau, tema räägib: Kewade kui J. Mäekiwile palga kaerad saiwad aidast wälja antud, ei olnud teda ennast seal. M. Pihlakas ja J. Mäekiwi poeg wõtsiwad kaerad wasto. Kui mõõdetud sai, tõsteti kottid aidast wälja ja pandi ukse taha maha, kuhu nad sealt saiwad, seda ma ei tea. Kaera külwamise ajal enamb lamba karjatselle lammaste tarwis heinu ei saanud wälja antud, lambad saiwad sell ajal juba wäljalt süüa, aga lojuste karjatselle sai kül weel sell ajal lehmade tarwis heino antud.
Tunnistaja Jüri Lepp räägib: Ma ei tea seda mitte, et Joosep Mäekiwi Mereküla mõisast heino on warastanud.
Joosepi p. Martin Mäekiwi. kes kohtu teendri läbi kohtu ette sai kutsutud, räägib: Mihkel Pihlakas andis mulle kewade nõuu isa palgakaerad mõisast wälja paluda, et ma siis kaatema kaerad omadega ühes koju wiiksin, aga mul ei olnud kotti kaasas. M. Pihlakas andis mulle omast käest kotti ja meie wõtsime aidast kaerad wälja. Mul ei olnud hobust kaa kaasas, selle pärast wiisime M. Pihlakaga mõisa hobusega kaera kottid mõisa põhu latto. Teisel hommikul tulin ma hobusega kodunt kaera kottide järele, Mih. Pihlakas aitas mulle kaera kottid peale tõstada ja tõi weel ühe kottiga heinu minu wankrile. Ma wiisin kaerad ja heinad koju, aga M. Pihlaka palga kaerad andsin ma Jüri Saare kätte, kes mulle tee peal wasto tuli.
Kohus mõistis: Mihkel Pihlakas maksab kulise kotti täie heinte eest /umbes üks puud heinu/ mõisa herrale wiiskümmend kop. hõb. kahju tasumist ja warguse pärast üks rubla walla laeka trahwi.
Joosep Mäekiwi annab oma pojale selle pärast, et see warastatud heino wasto wõttis ja koju wiis, kohtumõistjate silma alla witsa hirmo.
Kohtu otsus täidetud.
