PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1879-1881)

LeidandmedEAA.3113.2.7
Kaader
18
19
Daatum02.05.1878
Protokolli number79
Protokolli teema5. Kahjutasu; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jakob Andreson Jakob Andreson Kohtumees
Johan Kõiw Johan Kõiw Peakohtumees
Hans Willemson Hans Willemson Kohtumees

Adam Kolk tulli ette ja näitsiwa omma rechnungi raamat ette kus temma ütte willa kraatsmisse massing ostnu ja raha masnu ja nenda sammoti om temma ommast boodist se tarwis rauda ja müido kraami andnu, sest Gusta Päiw om olnu tol korral temma kaupa müija ja Gusta Päiw om essi rechnungi raamatun sisse kirjotanu et boodis om kaupa wälja antu massinga tarwis, aga nüid ollewad Päiw ösel temma Massing wälja warrastanu, ollewad honel ukse ärralautanud ja Massing ärrawiinu ja ka kog. kohhus om sel 4. Aprilil mõistnu et Päiw piddi massing taggasi tooma aga seni päiwani es olle toonud, kaebaja Adam Kolk nõuap et temma omma massing kätte peas saama, sest temmal ollewa tarwis Massingaga tööd tetta ja leiba teenita, sest se kahjo läwad iga päiwa suuremb se läbbi et temmal Massing ärrawiidu ja rikkutu ollewad.  

Gusta Päiw tulli ette ja wastap, Massinga eest raha om kül Adam Kolk wälja masnu ja minna ollen ka omma käega rechnungi raamatun sisse kirjotanu rauda ja müido kraami mis Kolka boodist Massinga tarwis wälja antus saie, aga se olli minno raha mis minna Adam Kolka kassan olli pandnu, sest rahast saije Massing nink ka kraami massinga tarwis ostetu.

Adam Kolk ütlep Päiwal es olle üttegi raha olnu ja ka ta ei olle üttegi kopikod minno kassan raha pandnu, sest Gusta Päiw olle ärra oksito innimene kui ta Walgesoo weskis minno manu tulli, minna andi tal kortena ja üllespiddamist aga nüid om ta minno keike wiisiga warrastanu. Massing ollen minna ostnu raha sele eest wälja masnu, rauda omma poolt andnu, se perrast nõuan minna omma Massing kätte saada.

Gusta Päiw ütlep minna ollen selle willo kraatsmisse massinge mano tööd tennu ja waewa nännu se perrast se massing om minnol perris ja Adam Kolk ei saha mitte massinga taggasi. 

Mõistus: sele et Gusta Päiw essi om wälja üttelnu et Adam Kolk om massinga eest raha masnu ja ka Kolka boodist om rauda nink müid materiali massinga tarwis antus ja Gusta Päiwal es olle üttegi tunnistus et temma se willakraatsmisse massing olles ostnu ehk müid wiisil endele perris saanu, mõisteti, se massing jääp Adam Kolgale perris ja Gusta Päiwale selle massinga mano middagi õigus ei ka nõudminne ei olle. Aga seperrast et Gusta Päiw kog. kohto mõistmist sest 4 Aprilist 1878 N50 senni päiwani täitmatta jätnud ja ei olle kohto mõistmisse perras Massing Ruusale taggasi toonu, ei ka se ülle Suurembale kohtole kaebanud, sele wast pannemisse eest saap Gusta Päiw 30 witsa löökiga trahwitus.

Mõistus saije kuulutedus §773 selletamissega ja oppuse kirri kätte antus. 

Adam Kolk tulli ette ja näitsiwa omma rechnungi raamat ette kus temma ütte willa kraatsmisse massing ostnu ja raha masnu ja nenda sammoti om temma ommast boodist se tarwis rauda ja müido kraami andnu, sest Gusta Päiw om olnu tol korral temma kaupa müija ja Gusta Päiw om essi rechnungi raamatun sisse kirjotanu et boodis om kaupa wälja antu massinga tarwis, aga nüid ollewad Päiw ösel temma Massing wälja warrastanu, ollewad honel ukse ärralautanud ja Massing ärrawiinu ja ka kog. kohhus om sel 4. Aprilil mõistnu et Päiw piddi massing taggasi tooma aga seni päiwani es olle toonud, kaebaja Adam Kolk nõuap et temma omma massing kätte peas saama, sest temmal ollewa tarwis Massingaga tööd tetta ja leiba teenita, sest se kahjo läwad iga päiwa suuremb se läbbi et temmal Massing ärrawiidu ja rikkutu ollewad.  

Gusta Päiw tulli ette ja wastap, Massinga eest raha om kül Adam Kolk wälja masnu ja minna ollen ka omma käega rechnungi raamatun sisse kirjotanu rauda ja müido kraami mis Kolka boodist Massinga tarwis wälja antus saie, aga se olli minno raha mis minna Adam Kolka kassan olli pandnu, sest rahast saije Massing nink ka kraami massinga tarwis ostetu.

Adam Kolk ütlep Päiwal es olle üttegi raha olnu ja ka ta ei olle üttegi kopikod minno kassan raha pandnu, sest Gusta Päiw olle ärra oksito innimene kui ta Walgesoo weskis minno manu tulli, minna andi tal kortena ja üllespiddamist aga nüid om ta minno keike wiisiga warrastanu. Massing ollen minna ostnu raha sele eest wälja masnu, rauda omma poolt andnu, se perrast nõuan minna omma Massing kätte saada.

Gusta Päiw ütlep minna ollen selle willo kraatsmisse massinge mano tööd tennu ja waewa nännu se perrast se massing om minnol perris ja Adam Kolk ei saha mitte massinga taggasi. 

Mõistus: sele et Gusta Päiw essi om wälja üttelnu et Adam Kolk om massinga eest raha masnu ja ka Kolka boodist om rauda nink müid materiali massinga tarwis antus ja Gusta Päiwal es olle üttegi tunnistus et temma se willakraatsmisse massing olles ostnu ehk müid wiisil endele perris saanu, mõisteti, se massing jääp Adam Kolgale perris ja Gusta Päiwale selle massinga mano middagi õigus ei ka nõudminne ei olle. Aga seperrast et Gusta Päiw kog. kohto mõistmist sest 4 Aprilist 1878 N50 senni päiwani täitmatta jätnud ja ei olle kohto mõistmisse perras Massing Ruusale taggasi toonu, ei ka se ülle Suurembale kohtole kaebanud, sele wast pannemisse eest saap Gusta Päiw 30 witsa löökiga trahwitus.

Mõistus saije kuulutedus §773 selletamissega ja oppuse kirri kätte antus. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS