Emmaste koggokonna kohto polest sai kaebatud kirja läbbi, sub No 71. al 21mal Junis 1874. et Emmaste koggokonna liige endine Orjako kubjas Andros Pik on siin kohto ees kaebanud et temma omma rahha 20 Rubla mitte weel ei olle kätte sanud mis temma mönne aasta eest Pulaido körtsmikko naesterahwa Lisa Simsonile laenanud on, et se kül Jürri päwaks 1874. on lubbatud walja maksta.
Nüüd on se Tallorahwa Seadose ramat §812 järrel oigos Putkaste koggokonna kohtos ärra toimetada
Sai kohto polest se ulemel nemmetud körtsmikko naesterahwas Liso Simson ette kutsotud ja temmalt pärritud, kas temma A. Pikka käest rahha laenanud on?
wastas L. Simson: Ei ma polle Andrus Pikka käest mitte uks koppikas laenanud -
"Kusimene: kuddas Andrus Pik siis sedda seia sisse kaebanud on
wastos: - Mina ei olle Andrus Pikka kaest mitte rahha laenanud, agga minno tüttar Wilhelmine kis potisep Jakob Andersoni naeseks on, tulli üks kord minno jure ja pallos mind et minna piddin temmale rahha laenama; Et agga mul sel korral woimalik ei olnud, utlesin temmale ei polle mitte woimalik anda
Se peale tulli Orjako kubjas Andros Pik meile sisse, ja menno tüttar pallos temmalt 20 Rubla rahha laenata, mis A Pik ka kohhe lubbas - ja utles minno tütrele et se piddi nenna kaua seal kortsos otama, ja minno tüttar otas Pulaidus nenna kaua kui Andrus jälle senna taggasi jõudis ja andis se nemmetud 20 Rubla minno türtol kätte kelle peale minno tüttar Andrus Pikkale ka uks Kwitung olli annod Minna agga naggin sedda keik pealt ja woin seda tunnistada et minno tuttar Wilhelmine Andreson Andro Pikka kaest 20 Rubla rahha laenas, agga minna polle selle jures Andros Pikkale mitte keige wahhemad sönna ütlenud ehk Androst pallonud omma tütrele rahha laenata
Selle peale sai nimmetud endine Orjako kubjas Andros Pik kohto ette kutsotud, ja temmale se nemmetud Liso Simsoni tunnistus ärra rägitud ja sedda temmalt pärritud?
Wastas A Pik: Et se olla keik üsna walle mis Lisa Simson tunnistanud, sest sel korral olnud se ullemal nimmetud Lisa tüttar just prut, ja Liso pallonud sedda kakskummend rubla omma tütre pulmade tarwis temma kaest laenata; se parras ei olle temmal sedda rahha mitte tütre, waid emma kaest pärrida
Sai kohto polest Andros Pikkalt pärritud, mis aastal temma sedda rahha laenanud ja kas temmal selle ülle ka üks Kwitung on;
wastas A Pik sedda rahha 1869mal Aastal laenanud, ja temmal sell ülle ka uk Kwitung antud on, agga kui se nemmetud Wilhelmine omma mehhega Hiomalt ärra läinod, on A Pik omma wölla Waemla moisa von Gerneti herrale (kis sel korral Kehhelkonna kohto herra olnud) üllese anud ja se nemmetud von Gerneti herraon se Kwitungi temma kaest arra wotnod.
Et se assi ni seggane pealt walja naitas ollewad, se parrast ei woinud kohhus selle keddagi otsost moista, enne kui se Kwitung Waemla herralt järrel kulatud saab.
Siis sai kohhe sel sammal pawal parrast kohto aega sedda Waimla moisast von Gerneti herralt parritud. - Mis peale von Gernet herra utlenud, et potsep Jacob Andreson on ommad wollad ja ühtlase ka Andrus Pikka wõlg Kihhelkonna kohtose üllese annod, mis on sanud Kihhelkonna kohtoramatose üllese woetud, ning uhtlase ka se Kwitung on Kihelkonna kohtos.
Se pärrast pallob Putkaste koggokonna kohhos, Keiserlikko kohot sedda asja omma ramatude seest järele wadata Andrus Pikka ja Liso Simsoni wahhel otsost moista.
Et sel pawal muud kohto asjo toimetada polnud, siis sai se kohtupäw sellega loppetud.
Putkaste koggokonna kohto peawannem Hans Tislar XXX
abbimehhed Hans Kuse XXX Simmo Uskar XXX
Kehhelkonna kohto mees T. Jurman XXX
Tallitaja Jaan Mets XXX
Kirjotaja Juh Simson <allkiri>
Emmaste koggokonna kohto polest sai kaebatud kirja läbbi, sub No 71. al 21mal Junis 1874. et Emmaste koggokonna liige endine Orjako kubjas Andros Pik on siin kohto ees kaebanud et temma omma rahha 20 Rubla mitte weel ei olle kätte sanud mis temma mönne aasta eest Pulaido körtsmikko naesterahwa Lisa Simsonile laenanud on, et se kül Jürri päwaks 1874. on lubbatud walja maksta.
Nüüd on se Tallorahwa Seadose ramat §812 järrel oigos Putkaste koggokonna kohtos ärra toimetada
Sai kohto polest se ulemel nemmetud körtsmikko naesterahwas Liso Simson ette kutsotud ja temmalt pärritud, kas temma A. Pikka käest rahha laenanud on?
wastas L. Simson: Ei ma polle Andrus Pikka käest mitte uks koppikas laenanud -
"Kusimene: kuddas Andrus Pik siis sedda seia sisse kaebanud on
wastos: - Mina ei olle Andrus Pikka kaest mitte rahha laenanud, agga minno tüttar Wilhelmine kis potisep Jakob Andersoni naeseks on, tulli üks kord minno jure ja pallos mind et minna piddin temmale rahha laenama; Et agga mul sel korral woimalik ei olnud, utlesin temmale ei polle mitte woimalik anda
Se peale tulli Orjako kubjas Andros Pik meile sisse, ja menno tüttar pallos temmalt 20 Rubla rahha laenata, mis A Pik ka kohhe lubbas - ja utles minno tütrele et se piddi nenna kaua seal kortsos otama, ja minno tüttar otas Pulaidus nenna kaua kui Andrus jälle senna taggasi jõudis ja andis se nemmetud 20 Rubla minno türtol kätte kelle peale minno tüttar Andrus Pikkale ka uks Kwitung olli annod Minna agga naggin sedda keik pealt ja woin seda tunnistada et minno tuttar Wilhelmine Andreson Andro Pikka kaest 20 Rubla rahha laenas, agga minna polle selle jures Andros Pikkale mitte keige wahhemad sönna ütlenud ehk Androst pallonud omma tütrele rahha laenata
Selle peale sai nimmetud endine Orjako kubjas Andros Pik kohto ette kutsotud, ja temmale se nemmetud Liso Simsoni tunnistus ärra rägitud ja sedda temmalt pärritud?
Wastas A Pik: Et se olla keik üsna walle mis Lisa Simson tunnistanud, sest sel korral olnud se ullemal nimmetud Lisa tüttar just prut, ja Liso pallonud sedda kakskummend rubla omma tütre pulmade tarwis temma kaest laenata; se parras ei olle temmal sedda rahha mitte tütre, waid emma kaest pärrida
Sai kohto polest Andros Pikkalt pärritud, mis aastal temma sedda rahha laenanud ja kas temmal selle ülle ka üks Kwitung on;
wastas A Pik sedda rahha 1869mal Aastal laenanud, ja temmal sell ülle ka uk Kwitung antud on, agga kui se nemmetud Wilhelmine omma mehhega Hiomalt ärra läinod, on A Pik omma wölla Waemla moisa von Gerneti herrale (kis sel korral Kehhelkonna kohto herra olnud) üllese anud ja se nemmetud von Gerneti herraon se Kwitungi temma kaest arra wotnod.
Et se assi ni seggane pealt walja naitas ollewad, se parrast ei woinud kohhus selle keddagi otsost moista, enne kui se Kwitung Waemla herralt järrel kulatud saab.
Siis sai kohhe sel sammal pawal parrast kohto aega sedda Waimla moisast von Gerneti herralt parritud. - Mis peale von Gernet herra utlenud, et potsep Jacob Andreson on ommad wollad ja ühtlase ka Andrus Pikka wõlg Kihhelkonna kohtose üllese annod, mis on sanud Kihhelkonna kohtoramatose üllese woetud, ning uhtlase ka se Kwitung on Kihelkonna kohtos.
Se pärrast pallob Putkaste koggokonna kohhos, Keiserlikko kohot sedda asja omma ramatude seest järele wadata Andrus Pikka ja Liso Simsoni wahhel otsost moista.
Et sel pawal muud kohto asjo toimetada polnud, siis sai se kohtupäw sellega loppetud.
Putkaste koggokonna kohto peawannem Hans Tislar XXX
abbimehhed Hans Kuse XXX Simmo Uskar XXX
Kehhelkonna kohto mees T. Jurman XXX
Tallitaja Jaan Mets XXX
Kirjotaja Juh Simson <allkiri>
