Sel 17mal Novembril pooles jäenut asjas andis peakohtomees Hans Rimmel üllese. Need kännud mis Jaan Tiits üllese otsinut kui nemmad kännud otsmas käinud — on küll samlatega maetud olnud. Jaan Tiets on ühhe känno jurest teise jure läinud ilma et temmal suurt otsmest on olnud. Need kännud on keik saegitud olnud ja ni maddalaste ja ni heasti maettud, et üks kellel need teädmatta ollid, neid mitte leidnud ei olles ja et neid kül maetud ollid, ei olle Jaan Tiets mitte ühte näitnud ja otsinut mis warrem kui tämmo kewwadi raiotud olles olnud.

Need kännud on kul mustad olnud, se tulleb agga sellest et se sui wihmane olli. Et parremmast tunda sai mis tämmo ja mis warrem raijotud känd on, wotsit kohto mehed need kännud mis tämmo kewwadi Sürgawerre metsas ollid raijotud ja läks nende wäljanõudmenne ühte nendega mis Jaan Tiets üllesotsinut. Nende saare kändudest on üks tores olnud. Saare kändude otsmesse jures läks rohkem aega kui kasse kändude jures. Leitud on kännod 

Jennesse Gusta Laurson tulli ette ja nimmetas et temma omma wimasel kohto päiwal tehtud tunnistussel weel jure panna on ja et temma tunnistus ni on: Kui temma jure tulnud on Jaan Tiets ja Jaan Janold ühte saare saginud, teisest tükkit on jures olnud. Kui paljo temma ei olle luggenut. 

Sado metsawahhi küssimesse peal kui paljo kändo temma näinut, on temma wastotanud, ühhe näggin. Karl Kasik wastotanud siis pea kinni.

Sado metsawaht Karl Kasik ütleb küssimesse peale mis pärrast ta ütlenut "pea kinni" — et on talle pärrast ütlenut et Gusta Laurson meeles peab piddama.

Jaan Tiets ütleb kui Gusta Laurson jure tulnud on nemmad Saare poles saginud. Need mis Gusta teisel tükkidel mis jures olnud nimmetab on teiset terwet saaret olnud.

Marri Koest on ka need Saaret näinud.

Jaan Janold salgab et rohkem saaret, kui ühhe raijonud on. Uhhe männa on ka kojo wieno kau jaos raijonut ja 1 kask heinaango jaos, rohkem mitte.

Sai kästod:

Teises koraks Marri Köst ette kutsuda.

Hans Rimmel XXX Hans Kuuse XXX Jaak Wannakessa XXX