Schulz kaibas siin kohto een et temma Tischler Mülleri maad om ärra rentnu ja peab nüüd ka kiik Sit temmale jäma. Agga Müller weab kiik Haina ja puddi Õlle säält ärra, mis temma suggugi ei tohhi tetta. Üttel hommungul, kui Müller jälle koomra päle pandnu, om Shulz tahtnu hobbest tee päält taggasi tuwwa ja olnu ree pääl 10 punda Hainu ja puddi Õlgi, siis o Müller tedda hobbese mant ärra lükkanud ja sõimanud.
1. Müller wastut et ta sedda mitte ei salga, agga ni paljo ei olle mitte Hainu olnu kui Schulz ütleb, waid kiges arwata ehk 2 punda ja peab temma jo ommetegi kui ta kiges päwas koddust ärra sõitab, omma hobboselle Haina liggi wõtma ja ükskord om ta 3 wai 4 kubbo Pikki õlgi liggi wõtnud, sedda ta mitte ei salga ja om ne Pikka Õlle temma essi ostnu ja ei olle mitte neist Õlgist wõtnu mis säält maast om sanu.
Widirk Kõrresaar tunnist et kui Müller omma Krami weddanu siis om ta, et (Asja) rikkutus ei sa õlgi wahhele pandnu ja ni wisi om mõnni kubbo sanu ärrawidus, agga mitte koorma wisi ni kui Schulz ütleb ja om ne Õlle Tiisler Mülleril essi ostetu olnu.
Jürri Luik tunnist et kui Schulz tulno kinni wõtwa ja hobbest ümbrre käändma, siis olle Mülleri ree pääl mitte ennamb olnu kui 2 punda Hainu ja ½ punda puddi Õlgi ree põhjan. Sõimamise perrast ei mõista ta middagi üttelda om mõllembalt poolt Sõnnatellenu.
Karl Daufeldt Schulzi Sell tunnistas et Schulz om Mülleri hobbuse ümbre käändnu ja om Mülleri ree pääl wast olnu 5 wai 6 punda Haino ütten Õlgiga, Sõimaminne om mõllembilt poolt olnu.
Schulz ütles et Mülleri ree pääl olnu 10 punda Hainu ja 5 punda Õlgi mis Müller ärra winu.
Mõisteti: Et Mülleri om enda ostetussi Õlgist ommale liggi winu, siis ei sa Schulz middagi ja peab rahhule jäma. Ja neist Hainust ei sa Schulz ka middagi sest Mülleri wõib kui ta kiges päwas koddust ärra sõitab hobbeselle toit liggi wõtta.
Schulz ei olle rahhul ja palleb Protokolli wälja mis ka lubbati.
Kohtokäijadelle awaldadi Sääduse ram. §773 ärra ja selletati mis waja melel piddada. Kui surembat kohhut käiakse ja mis kahjo sest sünnib kui sedda ärra unnustakse.
Schulz kaibas siin kohto een et temma Tischler Mülleri maad om ärra rentnu ja peab nüüd ka kiik Sit temmale jäma. Agga Müller weab kiik Haina ja puddi Õlle säält ärra, mis temma suggugi ei tohhi tetta. Üttel hommungul, kui Müller jälle koomra päle pandnu, om Shulz tahtnu hobbest tee päält taggasi tuwwa ja olnu ree pääl 10 punda Hainu ja puddi Õlgi, siis o Müller tedda hobbese mant ärra lükkanud ja sõimanud.
1. Müller wastut et ta sedda mitte ei salga, agga ni paljo ei olle mitte Hainu olnu kui Schulz ütleb, waid kiges arwata ehk 2 punda ja peab temma jo ommetegi kui ta kiges päwas koddust ärra sõitab, omma hobboselle Haina liggi wõtma ja ükskord om ta 3 wai 4 kubbo Pikki õlgi liggi wõtnud, sedda ta mitte ei salga ja om ne Pikka Õlle temma essi ostnu ja ei olle mitte neist Õlgist wõtnu mis säält maast om sanu.
Widirk Kõrresaar tunnist et kui Müller omma Krami weddanu siis om ta, et (Asja) rikkutus ei sa õlgi wahhele pandnu ja ni wisi om mõnni kubbo sanu ärrawidus, agga mitte koorma wisi ni kui Schulz ütleb ja om ne Õlle Tiisler Mülleril essi ostetu olnu.
Jürri Luik tunnist et kui Schulz tulno kinni wõtwa ja hobbest ümbrre käändma, siis olle Mülleri ree pääl mitte ennamb olnu kui 2 punda Hainu ja ½ punda puddi Õlgi ree põhjan. Sõimamise perrast ei mõista ta middagi üttelda om mõllembalt poolt Sõnnatellenu.
Karl Daufeldt Schulzi Sell tunnistas et Schulz om Mülleri hobbuse ümbre käändnu ja om Mülleri ree pääl wast olnu 5 wai 6 punda Haino ütten Õlgiga, Sõimaminne om mõllembilt poolt olnu.
Schulz ütles et Mülleri ree pääl olnu 10 punda Hainu ja 5 punda Õlgi mis Müller ärra winu.
Mõisteti: Et Mülleri om enda ostetussi Õlgist ommale liggi winu, siis ei sa Schulz middagi ja peab rahhule jäma. Ja neist Hainust ei sa Schulz ka middagi sest Mülleri wõib kui ta kiges päwas koddust ärra sõitab hobbeselle toit liggi wõtta.
Schulz ei olle rahhul ja palleb Protokolli wälja mis ka lubbati.
Kohtokäijadelle awaldadi Sääduse ram. §773 ärra ja selletati mis waja melel piddada. Kui surembat kohhut käiakse ja mis kahjo sest sünnib kui sedda ärra unnustakse.
