Hindriki n. Ann Seim kaebab kohtusse, et peremees Jaan Willo koer on tema lapse kallale kippunud, ja tema on koera läinud ära keelama seal on aga Jaan Willo teda söimanud wäga sandi sönadega, ja sepärast ei taha tema sellega mitte rahul olla. Et aga nüüd Hakenrihtri kohtu poolt see köwa käsk on et iga koeral peawad päitsed peas olema, siis sai Ann Seimi käest küsitud, kas Jaan Willo koeral olid päitsed peas, siis ütles tema et päitsed olid kül peas aga ta haukus muido wäga tigedaste lapse peale, ja hüppas lapse naiale, nönda et laps on wäga ehmatand. Ann Seim ei kurda kül mitte selle üle et koer lapse peale on haukunud, sest lapsel ei ole mingisugust kahjo sündinud aga et Jaan on temale öölnud sa wöid mino koera omale süldiks keeta, seepärast ei ole tema mitte rahul.

Jaan Willo ütleb et tema koeral on alati päitsed peas, ja on kül tema lapse peale sekord natuke haukunud, aga mitte lapse najale hüppanud. Pealegi on Ann Seim teda söimanud, et sina närid ise inimesi, ja koer sööb lapsi küla wahel.

Nüüd sai küsitud Ann Seimi käest kas laps häda pidi saama, siis tunnistas tema et lapsel kül häda pöle aga söimamise pärast olla tema kaebanud. Ei olla ka neil selget tunnistuse meest seal juures olnud. 

Et nende riio juures öiget tunnistust ei ole, kes oleks näinud ja kuulnud kuida see asi öieti oli, ja Jaan Willo koeral käso järel päitsed peas olid, siis ei wöinud kohus muud teha kui pakkus neile leppitust. Ann Seim ja Jaan Willo leppisid teine teisega ära.