Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)
| Leidandmed | EAA.3388.1.14 |
|---|---|
| Kaader |  11  12  13 |
| Daatum | 18.03.1892 |
| Protokolli number | 9 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
II Wõru Ülema Talu rahwa kohtu jaosk. V Walla kohus 18al märtsil 1892 aastal
Juures oli kohtu eesistuja: Johan Raudsep.
Ette tulid Erastwere walla liige August Sikk ja Wana Koiola walla liige Leena Andreiman oma mehe Joosepiga ja palusid järel seiswad lepingut protokolli wõtta ja tõeks tunistada.
Lepping
Leena Andreiman oma mehe Joosep Andreimaniga, annab oma Soone mäe talo, Nr 70, mis Kroonu Kähri wallan ja Karilaste küla nime alla seisab August Sikkale ütte aasta peale alon tulewide tingimistega rendi peale. Rendi aeg alostab 1892 aastal 23al aprillil, ja August Sikk massab see Soone mäe talo koha eest ette 1sel aprillil 1892 a. kõik rent kaks sada wiis kümmend rubla (250 rbl) üle kõrraga wälja.
1. Leena Andreiman oma mehe Joosepiga annab selle nimetatud rendi eest selle nimetatud rendi eest August Sikka hääks pruuki:
13 1/2 wakkamaad sittaga tetu rüka, kost rendile andja ütte wakka maa rükka kodu pooltsest Kurmu nurme tükkist hendale wõttab.
2. Kui rentnik 1893 aastal 23al aprillil ära lähab, peab tema nii sama palju sittaga rükka perra jätma.
3. Rentnik wõib kuus wakkamaad linna keswa kõrre pääle külwa.
4. Kuus wakkamaad kartolid tetta; kolm rüa kõrte sittata, ja kolm wakamaad sittaga kohe ennegi kolm kümmend koormad sitta wõib panda. Muud wilja wõib pääle see tetta, nii palju kui esi soowib.
5. Ristik haina saab rentnik 12 kümmend wakka maad; kuus wakkamaad wanna ja wastset nii palju kui minewa aasta külwetu on. mõlemba saiswa rüa korren, ning peab jälle nii sama palju wastu külwama kui wastset külwi kätte on saanud.
6. Puid palotada rentnik ei saa, ent selle asemel saab 4 sülda hakko, mes heina ja karjamaa pealt esi peab raguma.
7. Kui rentnik jälle ära lähab, siis peab nii sama palju maad sügise üles kündma kui nüüd künnetud kätte on saanud.
8. Karja elajaid wõib rentnik nii palju pidada, kui toit kannab, ent haino ja põhku ei tohi wälja müwwa.
9. Rentnik saab kõik hoone henda kätte pruuki; muid kui üks eral seiswa ait, wäikene laut, wäikene küün ja tall nink wäikene kambre jääwa rendile andja pruuki.
10. Rehe kappi wõib rentnik hendale hobuse tallis tarwitada, kohe rendile andja kõrralise usse hengiga peab ette pandma.
11. Hoone ja aia, peab rentnik parandama, ja niisama käest andma, kui henda kätte on saanu.
12. Walla orjuse ja tallituse, nii kui on tee säädmine kiudu käimine ja mõnda muud, peab rentnik täitma, ent rahaga maksmine ei puttu talle.
13. Kui rentnik haino pead sisse tooma; wõib tulewa Liiwi päewal jälle nii palju majast wälja wiia.
14. Rendile andja wõttab sest maja maast hendale, pääle nimitetu wakka maa rüa, weel kümne wakkamaa pruukida kolmest paigast, nimelt Leppistu piirist rüa kõrre nirme otsast kolme wakkama, alt poolt Piigaste teed kahest paigast kokku seitsme wakkamaa.
15. Hainamaast oja pera niit kõige künniga, Piigaste mõisa teest saadik mis kahel pool jõke seisab; ning pera mõtsast karja maa weerest wäikene tükikene. Nink niida ka sama een seiswa puhmastik; ent muidu kõik hainamaa jääb rentniku pruuki.
16. Uibo aid elo tare otsan ja kuwwendik aia maad mis lauda takkan, jääb ka rendile andja pruuki.
Leen Andreiman ei oska kirjutada siis kirjutas tema palwe peale Johann Kurg
rendile andja: August Sikk.
Otsustud: Et lepingu tegijad kohtule tutawad inimesed on ning lepingus maha kirjutud tingimistega rahul on, sai see leping II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna 5da walla kohtu akti raamatusse 18nel märtsil 1892 aastal sisse kirjutud ja tõeks tunistatud.
Kohtu eesistuja: J Raudsep
Kirjutaja: K. Weike.
II Wõru Ülema Talu rahwa kohtu jaosk. V Walla kohus 18al märtsil 1892 aastal
Juures oli kohtu eesistuja: Johan Raudsep.
Ette tulid Erastwere walla liige August Sikk ja Wana Koiola walla liige Leena Andreiman oma mehe Joosepiga ja palusid järel seiswad lepingut protokolli wõtta ja tõeks tunistada.
Lepping
Leena Andreiman oma mehe Joosep Andreimaniga, annab oma Soone mäe talo, Nr 70, mis Kroonu Kähri wallan ja Karilaste küla nime alla seisab August Sikkale ütte aasta peale alon tulewide tingimistega rendi peale. Rendi aeg alostab 1892 aastal 23al aprillil, ja August Sikk massab see Soone mäe talo koha eest ette 1sel aprillil 1892 a. kõik rent kaks sada wiis kümmend rubla (250 rbl) üle kõrraga wälja.
1. Leena Andreiman oma mehe Joosepiga annab selle nimetatud rendi eest selle nimetatud rendi eest August Sikka hääks pruuki:
13 1/2 wakkamaad sittaga tetu rüka, kost rendile andja ütte wakka maa rükka kodu pooltsest Kurmu nurme tükkist hendale wõttab.
2. Kui rentnik 1893 aastal 23al aprillil ära lähab, peab tema nii sama palju sittaga rükka perra jätma.
3. Rentnik wõib kuus wakkamaad linna keswa kõrre pääle külwa.
4. Kuus wakkamaad kartolid tetta; kolm rüa kõrte sittata, ja kolm wakamaad sittaga kohe ennegi kolm kümmend koormad sitta wõib panda. Muud wilja wõib pääle see tetta, nii palju kui esi soowib.
5. Ristik haina saab rentnik 12 kümmend wakka maad; kuus wakkamaad wanna ja wastset nii palju kui minewa aasta külwetu on. mõlemba saiswa rüa korren, ning peab jälle nii sama palju wastu külwama kui wastset külwi kätte on saanud.
6. Puid palotada rentnik ei saa, ent selle asemel saab 4 sülda hakko, mes heina ja karjamaa pealt esi peab raguma.
7. Kui rentnik jälle ära lähab, siis peab nii sama palju maad sügise üles kündma kui nüüd künnetud kätte on saanud.
8. Karja elajaid wõib rentnik nii palju pidada, kui toit kannab, ent haino ja põhku ei tohi wälja müwwa.
9. Rentnik saab kõik hoone henda kätte pruuki; muid kui üks eral seiswa ait, wäikene laut, wäikene küün ja tall nink wäikene kambre jääwa rendile andja pruuki.
10. Rehe kappi wõib rentnik hendale hobuse tallis tarwitada, kohe rendile andja kõrralise usse hengiga peab ette pandma.
11. Hoone ja aia, peab rentnik parandama, ja niisama käest andma, kui henda kätte on saanu.
12. Walla orjuse ja tallituse, nii kui on tee säädmine kiudu käimine ja mõnda muud, peab rentnik täitma, ent rahaga maksmine ei puttu talle.
13. Kui rentnik haino pead sisse tooma; wõib tulewa Liiwi päewal jälle nii palju majast wälja wiia.
14. Rendile andja wõttab sest maja maast hendale, pääle nimitetu wakka maa rüa, weel kümne wakkamaa pruukida kolmest paigast, nimelt Leppistu piirist rüa kõrre nirme otsast kolme wakkama, alt poolt Piigaste teed kahest paigast kokku seitsme wakkamaa.
15. Hainamaast oja pera niit kõige künniga, Piigaste mõisa teest saadik mis kahel pool jõke seisab; ning pera mõtsast karja maa weerest wäikene tükikene. Nink niida ka sama een seiswa puhmastik; ent muidu kõik hainamaa jääb rentniku pruuki.
16. Uibo aid elo tare otsan ja kuwwendik aia maad mis lauda takkan, jääb ka rendile andja pruuki.
Leen Andreiman ei oska kirjutada siis kirjutas tema palwe peale Johann Kurg
rendile andja: August Sikk.
Otsustud: Et lepingu tegijad kohtule tutawad inimesed on ning lepingus maha kirjutud tingimistega rahul on, sai see leping II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna 5da walla kohtu akti raamatusse 18nel märtsil 1892 aastal sisse kirjutud ja tõeks tunistatud.
Kohtu eesistuja: J Raudsep
Kirjutaja: K. Weike.