2 Wõru Ülema Talurahwa Kohtu jaoskonna V walla kohus 15al aprillil 1892 aastal.

Juures olid kohtu eesistuja Johan Raudsep

                     kohtu liikmed: Jaan Lepasoon

                                                Kusta Seeba.

Ette tuli WanaKoiola Kroonu walla Käisi Nr 54 talu omanik Peeter Jaani poeg Plakk, kes üles andis, et tema nüüd oma wiimist soowi (testamenti) ära teha tahab, selle pärast palub ta kohut seda soowi protokolli üles wõtta ja tõeks tunnistada.

                                                                                            Wiimne soow

                                                                                                 § 1.

Mina Peeter Jaani poeg Plakk lub an oma wanema poea Jaanile ja tema perijatele minu päralt olewa Wana Koiola Kroonu walla talu Nr 54 maast kaks osa jäädwaks omandu-

seks, aga üks osa maad saab noorema poea Mihklile ja tema pärijatele jäädwaks omanduseks ilma rendi ja protsendi maksmiseta, sest et kolmanda osa maa eest jo 1876 aastal kõik raha 500 rbl 75 kop. Kroonule ära maksetud on saanud, dessätini ja muu walla maksud on Mihklil terwe maea maksudest kolmas osa maksa.

                                                                                              § 2

Tütred Mari ja Liisu ei saa enam minu warandusest osa, sest et ma neile jo ära andnud olen.

                                                                                              § 3.

Minu liikuwast warandusest saab poeg Jaan kaks osa ja poeg Mihkel üks osa, mis aga maeas pärast minu surma leitud saab.

                                                                                             § 4.

Jüri päew, see on 23al  aprillil 1892 aastal saab poeg Jaan terwe talu Nr 54 kõige liikuwa warandusega oma kätte pidamiseks, kes aga siis enese peale kohuseks wõtab oma wanemaid isa ja ema ausaste toita ja muidu üles pidada kuni nende surmani ja kuni noorem poeg Mihkel soldatist wälja tuleb, kes siis kolmanda osa maad omale pruukimi-

seks kättr saab.

                                                                                            § 5.

Peaks olema et mina poeg Jaaniga ühte elama ei sünni, siis saab kolmas jagu maad elajaid ja hoonist minu üles pidamise jaoks ilma mingi maksuta, mis siis ka pärast minu surma noorema poea Mihklile saab ja sellega Jaani käest nõudmise õiguse kaotab, sest et mina jo jaotuse ära teinud olin.

                                                                                           § 6.

Kui perast minu surma Jaan waest ehk ei taha anda kolmandat jagu maad Käiso talu Nr 54 maast hoonist ehk elajatest, oma welle Mihklile, siis peab Jaan Mihklile sula rahaga kohe kaks tuhat wiis sada rubla (2500 rbl) wälja maksma ühe kõrraga, nii et Mihklil siis peale selle raha enam Jaani käest midagi nõudmist ei ole.

                                                                                           § 7.

Jaanil ei ole luba maea kellelegi ära müia, kui ta pidada ei taha, siis langeb maea kõiki perijate heaks, niisama langeb ka Mihkli osa § 6. kõiki perijate kasuks, kui tema enne abielusse heitmist ära sureb.

Kui see wiimne soow Peeter Plakile kõwa häälega ette loetud sai ja tema kõige sellega rahul oli kirjutas oma nime ala.

                                                                                            Peter Plak

                                                  Otsustud.

Et Peeter Jaani poeg Plakk oma täwwe mõistuse juures oli, ise oma wiimse soowile oma käelikult ala kirjutas ja et ta selle kohtule tuttaw inimene on saab see (testament) wiimne soow tõeks tunnistatud.

                                              Kohtu eesistuja J Raudsep

                                              Kohtu liikmed  K. Seeba

                                                                         J. Plak

                                             Kirjutaja: K. Weske.