Kohtupääw I, 5 al, 1878 aastal oli siin kohtu ees üks Putkaste walla Aaa koha rentnik ühe sisse kutsutud pileti soldat Jaakup Steinbergi naise Liiso Steinbergi käest ühe hobuse raha 9 rubla pärinud mis kohus nenda kauaks poolele jättis kuni Jakup Steinberg ise teenistusest pidi tagasi tulema. Et nüüd nimetud Jakup Steinberg teenistusest tagasi tulnud on, siis tuli nimetud Aaa koha rentnik Johan Nömmerga kohtu ette ja nöudis et Jakup Steinberg nüüd temale tema hobuse raha 9 rubla wälja maksma.
Jakop Steinberg astus ette ja räkis wälja, kui mina Johan Nömmerga käest selle hobuse wotsin tahtis tema selle hobuse eest 18 rubla saada siis sätsin selle pärast et see hobyne wäga wäeti oli 9 rubla maksmatta ja 9 rubla maksin temale wälja; selle 9 rubla pidin mina siis wälja maksma kui see hobune pidi olema enam rammu wötnud, ka oli see meite kauba sees: Kui mind pidi saama teenistusese tagasi kutsud saama siis pidi Johan Nömerga see hobuse jälle tagasi wötma;- aga kui mind teenistusese sai tagasi kutsutud, oli mino naine seda hobust Johann Nömergase tagasi pakunud, aga tema pole wötnud ja kaskinud minu naist nenda kaua seda hobust pidada kuni kewadeni siis oleks ta selle hobuse suuremaa meeste kätte ära müünud, et aga minu naisel seda hobust woimalik pidada polnud ja heinad ka wäga kallid olid siis oli minu naine selle hobuse 10 rubla eest ära müinud. Et Johan Nommerga oma söna pole pidanud ja seda hobust pole tagasi wötnud Kui mina teenistusese laksin, ja mino naene selle läbi see hobuse poole hinnaga pidi ära muima seepärast ei taha mina Johann Nömmergale seda 9 rubla nüid mitte täiesti wälja maksa
Johan Nömmerga ette ja räkis wälja, et nendel seda kaupa kogun pole olnud et tema piddanud selle hobuse tagasi wõtma, ka pole tema selle raha 9 rubla mitte Jakup Steinbergile wölgu jätnud et see hobune pedanud enne ramo wotma koigest nende jüttudest mis J. Steinberg siin walja räkinud;- Kui J Steinberg soldateks läinud ja tema naine seda hobust temale tagasi pakunud, on ta ka lubanud seda hobust tagasi wötta aga käskinud seda weel üks paar nädalad pedanud siis oleks tema selle hobuse ara kauplenud ja sest head hinda saanud, aga see naine pole mitte nenda kaua kannatanud ja on selle hobuse (poole) hinnaga ühe Keina kiriku walla mehe Mihkel Elbagile 10 rubla eest ära müinud.
Kohtu poolest sai nendelt paritud kas nendel selle kauba juures ka on tunnistust olnud kelle läbi nemad oma kaupa wõiksid töeks tehja? - Selle küsimise peale wastasid nemad et nendel selle hobuse kauba juures kedagi tunnistust pole juures olnud
Kohtu otsus: Et Jakup Steinberg mitte tunnistuse läbi ei woi töeks tehja kas nende kauba sees on seda jütto olnud: et J Nommerga peab hobuse siis tagasi wotma kui tema soldatiks lähheb, seepärast arwas kohus öigeks et Jakup Steinberg peab see hobuse raha 9 rubla nüüd kohe Johann Nömmergale wälja maksma
Kohtupääw I, 5 al, 1878 aastal oli siin kohtu ees üks Putkaste walla Aaa koha rentnik ühe sisse kutsutud pileti soldat Jaakup Steinbergi naise Liiso Steinbergi käest ühe hobuse raha 9 rubla pärinud mis kohus nenda kauaks poolele jättis kuni Jakup Steinberg ise teenistusest pidi tagasi tulema. Et nüüd nimetud Jakup Steinberg teenistusest tagasi tulnud on, siis tuli nimetud Aaa koha rentnik Johan Nömmerga kohtu ette ja nöudis et Jakup Steinberg nüüd temale tema hobuse raha 9 rubla wälja maksma.
Jakop Steinberg astus ette ja räkis wälja, kui mina Johan Nömmerga käest selle hobuse wotsin tahtis tema selle hobuse eest 18 rubla saada siis sätsin selle pärast et see hobyne wäga wäeti oli 9 rubla maksmatta ja 9 rubla maksin temale wälja; selle 9 rubla pidin mina siis wälja maksma kui see hobune pidi olema enam rammu wötnud, ka oli see meite kauba sees: Kui mind pidi saama teenistusese tagasi kutsud saama siis pidi Johan Nömerga see hobuse jälle tagasi wötma;- aga kui mind teenistusese sai tagasi kutsutud, oli mino naine seda hobust Johann Nömergase tagasi pakunud, aga tema pole wötnud ja kaskinud minu naist nenda kaua seda hobust pidada kuni kewadeni siis oleks ta selle hobuse suuremaa meeste kätte ära müünud, et aga minu naisel seda hobust woimalik pidada polnud ja heinad ka wäga kallid olid siis oli minu naine selle hobuse 10 rubla eest ära müinud. Et Johan Nommerga oma söna pole pidanud ja seda hobust pole tagasi wötnud Kui mina teenistusese laksin, ja mino naene selle läbi see hobuse poole hinnaga pidi ära muima seepärast ei taha mina Johann Nömmergale seda 9 rubla nüid mitte täiesti wälja maksa
Johan Nömmerga ette ja räkis wälja, et nendel seda kaupa kogun pole olnud et tema piddanud selle hobuse tagasi wõtma, ka pole tema selle raha 9 rubla mitte Jakup Steinbergile wölgu jätnud et see hobune pedanud enne ramo wotma koigest nende jüttudest mis J. Steinberg siin walja räkinud;- Kui J Steinberg soldateks läinud ja tema naine seda hobust temale tagasi pakunud, on ta ka lubanud seda hobust tagasi wötta aga käskinud seda weel üks paar nädalad pedanud siis oleks tema selle hobuse ara kauplenud ja sest head hinda saanud, aga see naine pole mitte nenda kaua kannatanud ja on selle hobuse (poole) hinnaga ühe Keina kiriku walla mehe Mihkel Elbagile 10 rubla eest ära müinud.
Kohtu poolest sai nendelt paritud kas nendel selle kauba juures ka on tunnistust olnud kelle läbi nemad oma kaupa wõiksid töeks tehja? - Selle küsimise peale wastasid nemad et nendel selle hobuse kauba juures kedagi tunnistust pole juures olnud
Kohtu otsus: Et Jakup Steinberg mitte tunnistuse läbi ei woi töeks tehja kas nende kauba sees on seda jütto olnud: et J Nommerga peab hobuse siis tagasi wotma kui tema soldatiks lähheb, seepärast arwas kohus öigeks et Jakup Steinberg peab see hobuse raha 9 rubla nüüd kohe Johann Nömmergale wälja maksma
