Pääkohtomees Hiskias Tamberg tunnist: sel 18. Novembril s.a. ollew Ann Püwwi temma pole tulnu, nink tedda hendaga ütten kutsunu, temma weikest last, kes witrioli õlli läbbi ärra pallotud, kaema, nink ollew Ann Püwwi üttelnu, et Rein Leinus ollew sedda tennu. Selle kutsmise päle ollew temma walla wöörmündret Jakob Hermlini ütten wõtnu nink lännuwa siis Ann Püwwi pole sedda last üllekaema; Sääl om Rein Leinus ja tütrik Liisa Daniel tunnistanu, et kellelgil majan witriolli õllit ei olle, kui ütsinta Ann Püwwel, kes suwwel selle õlliga ommi lamba jaljo märinu.
Selle päle ollew temma Pääkohtomees Ann Püwwilt selle õlli perra nõudnu, middas ka Ann Püwwi mitte sallanu, enge üttelnu, et temmal seddasama weel allale nink omman kappin paigale pantud seisab.
Nüüd üttelnu temma Pääkohtomees, et Ann Püwwi kappi ust lahti wõttab nink neile sedda õlli näitab, agga nitade et temma Ann Püwwi käe mitte selle klasi külge ei putuwa. Selle päle tennu Ann Püwwi kappi lahti nink äkki selle klasist kinni wõtnu, ent wöörmünder Jakob Hermlin om Ann Püwwi kät kinni sanu ja sedda klasi temma käest ärra wõtnu, nink selle man ollew Ann Püwwi käe wäega wärrisenu. Kui nüüd sedda klasiga (puddeliga) õllit häste perra urinuwa, siis olles tutta olnu, et sest klasist ilda aigo sedda õllit prugitu (walleto) olnu, sest pol ossa jaggo olnu sellest õllist wälja walleto, ni kui se weddelik puddeli külge jänu piiri tunnistanu, nink nisama ollew ka se puddeli kork weel likke olnu, ent kes selle weikese latsele sedda õllit suute wallanu, ei olle mitte awwalik teada.
Werdi Leinuse poig Jaan, kes 6 aastat wanna (sel 30. Decembril 1873 sündinu) ollew üttelnu, temma selgeste nännu, kui Ann Püwwi ommale weikese latsele sedda õllit wallanu.
Otsus:
Se assi saab Keiserlikko Werro Makohtole kawwembas üllekullemises ja selletuses sisse satetus.
Sel 13. Dezembril s.a. om se assi sisse satetus sanu.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Juk Hansi XXX
" Andrus Püwwi XXX
Pääkohtomees Hiskias Tamberg tunnist: sel 18. Novembril s.a. ollew Ann Püwwi temma pole tulnu, nink tedda hendaga ütten kutsunu, temma weikest last, kes witrioli õlli läbbi ärra pallotud, kaema, nink ollew Ann Püwwi üttelnu, et Rein Leinus ollew sedda tennu. Selle kutsmise päle ollew temma walla wöörmündret Jakob Hermlini ütten wõtnu nink lännuwa siis Ann Püwwi pole sedda last üllekaema; Sääl om Rein Leinus ja tütrik Liisa Daniel tunnistanu, et kellelgil majan witriolli õllit ei olle, kui ütsinta Ann Püwwel, kes suwwel selle õlliga ommi lamba jaljo märinu.
Selle päle ollew temma Pääkohtomees Ann Püwwilt selle õlli perra nõudnu, middas ka Ann Püwwi mitte sallanu, enge üttelnu, et temmal seddasama weel allale nink omman kappin paigale pantud seisab.
Nüüd üttelnu temma Pääkohtomees, et Ann Püwwi kappi ust lahti wõttab nink neile sedda õlli näitab, agga nitade et temma Ann Püwwi käe mitte selle klasi külge ei putuwa. Selle päle tennu Ann Püwwi kappi lahti nink äkki selle klasist kinni wõtnu, ent wöörmünder Jakob Hermlin om Ann Püwwi kät kinni sanu ja sedda klasi temma käest ärra wõtnu, nink selle man ollew Ann Püwwi käe wäega wärrisenu. Kui nüüd sedda klasiga (puddeliga) õllit häste perra urinuwa, siis olles tutta olnu, et sest klasist ilda aigo sedda õllit prugitu (walleto) olnu, sest pol ossa jaggo olnu sellest õllist wälja walleto, ni kui se weddelik puddeli külge jänu piiri tunnistanu, nink nisama ollew ka se puddeli kork weel likke olnu, ent kes selle weikese latsele sedda õllit suute wallanu, ei olle mitte awwalik teada.
Werdi Leinuse poig Jaan, kes 6 aastat wanna (sel 30. Decembril 1873 sündinu) ollew üttelnu, temma selgeste nännu, kui Ann Püwwi ommale weikese latsele sedda õllit wallanu.
Otsus:
Se assi saab Keiserlikko Werro Makohtole kawwembas üllekullemises ja selletuses sisse satetus.
Sel 13. Dezembril s.a. om se assi sisse satetus sanu.
Pääkohtomees Hiskias Tamberg XXX
Kohtomees Juk Hansi XXX
" Andrus Püwwi XXX
