PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1863-1868)

LeidandmedEAA.3113.2.195
Kaader
44
45
Daatum08.04.1865
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Rebbane Hans Rebbane Peakohtumees
Johan Kolk Johan Kolk Kohtumees
Herrmann Juust Hermann Juust Kohtumees
Margus Jaanson Margus Jaanson Kohtumees

Pühhajerwe mõisapois Peter Müller kaibas et kui temma on kõnnelnu perisherra perreemmand Jakobson om temmale pttelnud: sinnul om jo 40 wakka Rükki Jenglasse Mihkli maa päle mahha pantu. Temma, Peter Müller pallub sedda asja selges tetta, muido arwatas et temma om ehk wilja Mõisa aidast warrastanud ja kuidas perreemmand sedda wõib üttelda, sest minnul ei olle mitte üks terra Jenglasse Mihkli käes ja muial ka mitte. 

Perrisherra von Schrenki perreemmand om üttelnud kui Kohtomehhed temma käest käisid küssimas kas ta sedda om räginud on üttelnud: et Peter on kurjaste wandunud ja üttelnud ma ei sa omma monaga läbbi ja ollen piddanut weel 6 wakka rükki mannu ostma, siis on temma, perreemmand üttelnud Petre wasta, miks perrast sa siis jure ostad, sul peab jo essi külland ollema. Sedda ta mitte ei olle üttelnud et 40 wakka. Kärner on temmale sedda kõnnelnud et Peter Mülleril peab wilja küllast ollema.

Pühhajerwemõisa Kärner wastut et temma perreemmandale on üttelnud: " miksperrast Peter siis wilja peab ostma, ma ollen kuulnud et temmal ommal peab jo wilja ollema woib olla et ta tahhap ommale mõnni koht wõtta ja ostap nüüd selle tarwis wilja walmis!" Sedda ta ei olle mitte üttelnud et mis Willi ehk kelle käes se willi on.

Karl Tõnnisson, kes ka jures olnud kui perreemmand Petre wasta sedda olli üttelnud, tunnistas et Emmand on üttelnud: " misperrast sa siis ostad kui sul Mihkli man peab jo 40 wakka rükki ollema".

Peter Müller ütles et Laose herra arwab et temma 40 wakka rükki om Mõisa hääst warrastanu ja temmal ei olle mitte üks terra kellegi käes.

Mihkli Müller, Jenglaselt, astus ette ja wastut et temma käen Peter Mülleri wilja mitte üts terra ei olle ja mis perrast tedda trotzitas ja temma au rikkutas.

Mõisteti: Se om üks tühhi lorri ja awwalikkus ei sa, nisamma ei tunnista ka kegi et se willi warrastadu om siis peawa keik rahhule jäma.

Pühhajerwe mõisapois Peter Müller kaibas et kui temma on kõnnelnu perisherra perreemmand Jakobson om temmale pttelnud: sinnul om jo 40 wakka Rükki Jenglasse Mihkli maa päle mahha pantu. Temma, Peter Müller pallub sedda asja selges tetta, muido arwatas et temma om ehk wilja Mõisa aidast warrastanud ja kuidas perreemmand sedda wõib üttelda, sest minnul ei olle mitte üks terra Jenglasse Mihkli käes ja muial ka mitte. 

Perrisherra von Schrenki perreemmand om üttelnud kui Kohtomehhed temma käest käisid küssimas kas ta sedda om räginud on üttelnud: et Peter on kurjaste wandunud ja üttelnud ma ei sa omma monaga läbbi ja ollen piddanut weel 6 wakka rükki mannu ostma, siis on temma, perreemmand üttelnud Petre wasta, miks perrast sa siis jure ostad, sul peab jo essi külland ollema. Sedda ta mitte ei olle üttelnud et 40 wakka. Kärner on temmale sedda kõnnelnud et Peter Mülleril peab wilja küllast ollema.

Pühhajerwemõisa Kärner wastut et temma perreemmandale on üttelnud: " miksperrast Peter siis wilja peab ostma, ma ollen kuulnud et temmal ommal peab jo wilja ollema woib olla et ta tahhap ommale mõnni koht wõtta ja ostap nüüd selle tarwis wilja walmis!" Sedda ta ei olle mitte üttelnud et mis Willi ehk kelle käes se willi on.

Karl Tõnnisson, kes ka jures olnud kui perreemmand Petre wasta sedda olli üttelnud, tunnistas et Emmand on üttelnud: " misperrast sa siis ostad kui sul Mihkli man peab jo 40 wakka rükki ollema".

Peter Müller ütles et Laose herra arwab et temma 40 wakka rükki om Mõisa hääst warrastanu ja temmal ei olle mitte üks terra kellegi käes.

Mihkli Müller, Jenglaselt, astus ette ja wastut et temma käen Peter Mülleri wilja mitte üts terra ei olle ja mis perrast tedda trotzitas ja temma au rikkutas.

Mõisteti: Se om üks tühhi lorri ja awwalikkus ei sa, nisamma ei tunnista ka kegi et se willi warrastadu om siis peawa keik rahhule jäma.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS