PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1856-1863)

LeidandmedEAA.3113.2.5
Kaader
8
9
Daatum26.06.1856
Protokolli number2
Protokolli teema12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johan Kõiw Johan Kõiw Peakohtumees
Peter Kuus Peter Kuus Kohtumees
Adam Eichenfeldt Adam Eichenfeldt Kohtumees

Astis Kohto ette se Pühhajärwe walla waene Jaan Johansohn nink nõudis omma Essä warrandust, mis 20 aasta eest oktioni wisil ärra mütud nink walla-ladikus on pantud. Auktsioni peal on selle se ülle ladikus lõitud tähha järrel 310 Rubla 29 Kop. Banko sissi tulnud. Wõlla maksmisse ning temma toitmisse tarwis on 172 Rubla 43 Kop. Banko wälja läinud ning peaksid selle järrel 135 Rubla 86 Kop. Banko weel ollema.

Need sinnatsed ued Kohtomehhde on se asja ülle kül üks Kirri walla-ladikus, ladiku wastowõtmisse jures lõidnud, agga sedda rahha ei olle ühtegid olnud, sepärrast said need Kohtomehhde 20 aasta eest kes sedda Oktioni piddanud, ette nõutud nink küssitud, mis nemmad selle asja pärrast teadwad? Ütlesid nemmad kui Jaan Juus, Jürri Grossberg ning Jaan Luik, et selle oktioni läbbi sisse tulnud 310 Rubla 29 Kop. Banko ning et nemmad mis waja, sest rahhast kui wõlga maksa ning lapse, selle kaibaja Jaan Johansohni kaswatamiseks wälja makstud ning se üllejänud rahha 133 Rubla 85 Kp. Banko walla-ladikus pandnud ja ka se rahha kui Kohtoammetist lahti sanud ühhes ladikuga täielikkult ennese käest ärra annud.

Sest agga et 11 aasta eest walla-ladik on ärrawarrastud, saiwad need Kohtomehhed, kes se kõrd ammetis ollid ning sedda warrastud rahha piddid taggasi maksma, ette kutsutud ning nende käest kästud, mis rahha nimmelt se olli mis nemmad piddid maksma, kostsid nemmad, nimmelt Peter Aloe, Ewert Luik, Jaan Rebbane ning Hans Paddak, et naad ühtegid ei tea, mis jaggo rahha nemmad on maksnud agga iggal ühhel tulnud 9 Rubla 32 Kop. hõbbedad maksa.

Mõistus: Kui nüüd kül walla-ladikun nähtaw on, et se kõrd kui ladik sai warrastud, neist Kohtomeestest ning Mõisawallitsusse polest aastal 1849 ning 1850 Keiserlikku Kihhelkonna Kohto mõistusse järrel 103 Rubla 12½ Kop. hõbbed, on sisse maksetud sanud, ei tea ommentiggi nink ei leia ühtegi kirjast, kas selle rahha jakku sees ka se waeste rahha on wõi mitte? Ei wõi Koggokonna-Kohhus se asja ülle ühtegid mõista, sest et ladiku wargusse assi Keiserlikku Kihelkonna-Kohto polest sai selletud waid annab se assi Keiserlikku-Kihelkonna Kohto hoolde se palwessega, et aulik Kohhus sedda asja wõttaks selletada. 

Astis Kohto ette se Pühhajärwe walla waene Jaan Johansohn nink nõudis omma Essä warrandust, mis 20 aasta eest oktioni wisil ärra mütud nink walla-ladikus on pantud. Auktsioni peal on selle se ülle ladikus lõitud tähha järrel 310 Rubla 29 Kop. Banko sissi tulnud. Wõlla maksmisse ning temma toitmisse tarwis on 172 Rubla 43 Kop. Banko wälja läinud ning peaksid selle järrel 135 Rubla 86 Kop. Banko weel ollema.

Need sinnatsed ued Kohtomehhde on se asja ülle kül üks Kirri walla-ladikus, ladiku wastowõtmisse jures lõidnud, agga sedda rahha ei olle ühtegid olnud, sepärrast said need Kohtomehhde 20 aasta eest kes sedda Oktioni piddanud, ette nõutud nink küssitud, mis nemmad selle asja pärrast teadwad? Ütlesid nemmad kui Jaan Juus, Jürri Grossberg ning Jaan Luik, et selle oktioni läbbi sisse tulnud 310 Rubla 29 Kop. Banko ning et nemmad mis waja, sest rahhast kui wõlga maksa ning lapse, selle kaibaja Jaan Johansohni kaswatamiseks wälja makstud ning se üllejänud rahha 133 Rubla 85 Kp. Banko walla-ladikus pandnud ja ka se rahha kui Kohtoammetist lahti sanud ühhes ladikuga täielikkult ennese käest ärra annud.

Sest agga et 11 aasta eest walla-ladik on ärrawarrastud, saiwad need Kohtomehhed, kes se kõrd ammetis ollid ning sedda warrastud rahha piddid taggasi maksma, ette kutsutud ning nende käest kästud, mis rahha nimmelt se olli mis nemmad piddid maksma, kostsid nemmad, nimmelt Peter Aloe, Ewert Luik, Jaan Rebbane ning Hans Paddak, et naad ühtegid ei tea, mis jaggo rahha nemmad on maksnud agga iggal ühhel tulnud 9 Rubla 32 Kop. hõbbedad maksa.

Mõistus: Kui nüüd kül walla-ladikun nähtaw on, et se kõrd kui ladik sai warrastud, neist Kohtomeestest ning Mõisawallitsusse polest aastal 1849 ning 1850 Keiserlikku Kihhelkonna Kohto mõistusse järrel 103 Rubla 12½ Kop. hõbbed, on sisse maksetud sanud, ei tea ommentiggi nink ei leia ühtegi kirjast, kas selle rahha jakku sees ka se waeste rahha on wõi mitte? Ei wõi Koggokonna-Kohhus se asja ülle ühtegid mõista, sest et ladiku wargusse assi Keiserlikku Kihelkonna-Kohto polest sai selletud waid annab se assi Keiserlikku-Kihelkonna Kohto hoolde se palwessega, et aulik Kohhus sedda asja wõttaks selletada. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS