Astus kohtu ette kaebaja lesk Marri Kinksep ja rääkis wälja, nelja aasta eest 1875 aastal kui minu poead Peeter ja Mihkel Kinksep õhes ära lahkusid ja minu poeg Peeter Kinksep senna koha peale elama jähi, siis sai selle aegse talitaja Jaan Mets ja tallitaja abimees Thomas Paulus läbi meite wara ja kraam ära jägatud, mina sain kõigest toidu kraamist 2/4 jägu ja mino poead Peeter ja Mihkel said kumbki 1/4 jagu nenda et minule igast asjast pool osa rohkem tuli kui minu poegadele, ja nenda jähi minu jäuks
26. külimitto Rukid wilja
10. külimitto Ruki jahu
2. külimitto Nisso jahu
6 külimitto Odra wilja
2 külimitto Nisso wilja
3 külimitto Ubbe
6 toopi Ernid
10 tünd. 2 waka Kartuhwlid
Hobuse raha 15 Rubla
wankre raha 5 Rubla
Katla raha 1 Rubla
üks Sigga, üks wana kirst ja üks toober.
See kraam jähi kõik minu poea Peeter Kinksepa kätte ja mina jähin ka tema korwa elama ja ta pidi mind selle wara jäu eest minu wanaduses toitma. Kui mina nüüd 4 aastad oma poea Peetre juures olnud olin ja igal pool maja toodest osa wõtsin laks mino elu seal mino poea ja tema perekonna hulkas nenda sandiks et ma seda enam wälja kannatada ei wõinud, seepärast tulin menewa kewade sealt ära ja läksin oma wäimehe pilleti soldat Karel Hannuse juure elama kis mind ka edaspidi oma juures lubab pidada. Nüüd olen mina oma wara jagu oma poea P. Kenksepa kaest kätte noudnud, mis see aga minule mitte kätte anda ei luba. Seeparast palun kohut seda asja minu ja mo poea Peetere wahel õiendada et mina oma kraam tema kätte saada ja Karel Hannuse juure wiia wõiksin
Kohtu poolest sai Peeter Kinksep ette kutsutud ja kui temale tema ema kaebtus ette räägitud. Peeter Kinksep astus ette ja raakis et seda kraami ja warra mis tema ema ütleb tema kätte jäänud mitte ei ole nenda palju olnud kui siin eespool ules antud - ja et tema mitte oma emad oma juurest ära saatud ega talle sandiste teinud ei ole, waid tema ema on oma tütre -"Karel Hannuse naise meelitamise peale tema juurest ära läinud, ega taha ka seda kraami mitte oma emale wälja anda.- Sest see wara jägu saab K. Hannuse juures ara pillatud ja kis siis parast seda jälle tema ema toidab
Kohtu poolest sai Mari Kinksepalt küsitud kas tema ei taha koguni ennam poea Peetre juure tagasi elama minna, mis peale M. Kinksep kostis et ta mitte enam senna tagasi ei taha minna, saagu tema kus saab aga tagasi senna ei lähe.
Kohtupoolest sai Marri Kinksepa teine poeg Mihkel Kinksep ette kutsutud ja temalt päritud kas tema lubab oma emad edaspidi oma juures pidada ja sest ülemal nemetud kraami jäust toita.
Mihkel Kinksep astus ette ja rääkis wälja, mina luban oma ema kül edaspidi oma juure elama wõtta, aga sest kraami jäust ei luba mina teda mitte kauem toita kui see sek ette lööb, on see otsa saanud siis peab Peeter tema ulespidamiseks jälle abi andma, sest kui mina soldati leisku wotsin siis sai mind emast lahti moistetud ja ooltud et mull ema toitmisega mitte asja ei ole.
Kohtu otsus:
Et see Mari Kinksepa waimees kelle juure tema elama tahab minna pilleti soldat on, kedast iga tahes tagasi weel kroonu teenistusesse tagasi wõib kutsutud saada, seeparast ei woi Marri Kinksep mitte oma poea Peetre kaes olew wara jägu tema juure wiia ja temaga koku elama jääda, sest see kraam woib seal pea ara raisatud saada ja nemetud M. Kinksep jälle oma poea Peetre toita jääda.
Kui Marri Kinksep oma poea Mehkle ehk keegi teisega kaupa saab kis teda selle ülemal nimetud warraga mis tal oma poea Peetre kaest saada on kuni tema surmani toita lubab siis saab see kraami assi mis P. Kenksep ara salgab et seda nii palju ei ole olnud, tunnistuse labi ära õientud ja mis oigus temal saada on, P. Kinksepa kaest siis wälja woetud. kui M. Kinksep omale aga kedagid ei sa kis teda selle waraga oma juure wõttab, siis peab tema tagasi oma poea Peeter Kinksepa juure tagasi minema ja P. Kinksep peab teda nenda kaua kui ta elab toitma
Mari Kinksep ei ole selle otsusega rahul selle üle suuremad kohut et ta oma kraami jägu mitte Karel Hannuse juure wiia ei woi. Suurema kohtu noudmise kirri on talla Mesiv No 157 al antud.
Astus kohtu ette kaebaja lesk Marri Kinksep ja rääkis wälja, nelja aasta eest 1875 aastal kui minu poead Peeter ja Mihkel Kinksep õhes ära lahkusid ja minu poeg Peeter Kinksep senna koha peale elama jähi, siis sai selle aegse talitaja Jaan Mets ja tallitaja abimees Thomas Paulus läbi meite wara ja kraam ära jägatud, mina sain kõigest toidu kraamist 2/4 jägu ja mino poead Peeter ja Mihkel said kumbki 1/4 jagu nenda et minule igast asjast pool osa rohkem tuli kui minu poegadele, ja nenda jähi minu jäuks
26. külimitto Rukid wilja
10. külimitto Ruki jahu
2. külimitto Nisso jahu
6 külimitto Odra wilja
2 külimitto Nisso wilja
3 külimitto Ubbe
6 toopi Ernid
10 tünd. 2 waka Kartuhwlid
Hobuse raha 15 Rubla
wankre raha 5 Rubla
Katla raha 1 Rubla
üks Sigga, üks wana kirst ja üks toober.
See kraam jähi kõik minu poea Peeter Kinksepa kätte ja mina jähin ka tema korwa elama ja ta pidi mind selle wara jäu eest minu wanaduses toitma. Kui mina nüüd 4 aastad oma poea Peetre juures olnud olin ja igal pool maja toodest osa wõtsin laks mino elu seal mino poea ja tema perekonna hulkas nenda sandiks et ma seda enam wälja kannatada ei wõinud, seepärast tulin menewa kewade sealt ära ja läksin oma wäimehe pilleti soldat Karel Hannuse juure elama kis mind ka edaspidi oma juures lubab pidada. Nüüd olen mina oma wara jagu oma poea P. Kenksepa kaest kätte noudnud, mis see aga minule mitte kätte anda ei luba. Seeparast palun kohut seda asja minu ja mo poea Peetere wahel õiendada et mina oma kraam tema kätte saada ja Karel Hannuse juure wiia wõiksin
Kohtu poolest sai Peeter Kinksep ette kutsutud ja kui temale tema ema kaebtus ette räägitud. Peeter Kinksep astus ette ja raakis et seda kraami ja warra mis tema ema ütleb tema kätte jäänud mitte ei ole nenda palju olnud kui siin eespool ules antud - ja et tema mitte oma emad oma juurest ära saatud ega talle sandiste teinud ei ole, waid tema ema on oma tütre -"Karel Hannuse naise meelitamise peale tema juurest ära läinud, ega taha ka seda kraami mitte oma emale wälja anda.- Sest see wara jägu saab K. Hannuse juures ara pillatud ja kis siis parast seda jälle tema ema toidab
Kohtu poolest sai Mari Kinksepalt küsitud kas tema ei taha koguni ennam poea Peetre juure tagasi elama minna, mis peale M. Kinksep kostis et ta mitte enam senna tagasi ei taha minna, saagu tema kus saab aga tagasi senna ei lähe.
Kohtupoolest sai Marri Kinksepa teine poeg Mihkel Kinksep ette kutsutud ja temalt päritud kas tema lubab oma emad edaspidi oma juures pidada ja sest ülemal nemetud kraami jäust toita.
Mihkel Kinksep astus ette ja rääkis wälja, mina luban oma ema kül edaspidi oma juure elama wõtta, aga sest kraami jäust ei luba mina teda mitte kauem toita kui see sek ette lööb, on see otsa saanud siis peab Peeter tema ulespidamiseks jälle abi andma, sest kui mina soldati leisku wotsin siis sai mind emast lahti moistetud ja ooltud et mull ema toitmisega mitte asja ei ole.
Kohtu otsus:
Et see Mari Kinksepa waimees kelle juure tema elama tahab minna pilleti soldat on, kedast iga tahes tagasi weel kroonu teenistusesse tagasi wõib kutsutud saada, seeparast ei woi Marri Kinksep mitte oma poea Peetre kaes olew wara jägu tema juure wiia ja temaga koku elama jääda, sest see kraam woib seal pea ara raisatud saada ja nemetud M. Kinksep jälle oma poea Peetre toita jääda.
Kui Marri Kinksep oma poea Mehkle ehk keegi teisega kaupa saab kis teda selle ülemal nimetud warraga mis tal oma poea Peetre kaest saada on kuni tema surmani toita lubab siis saab see kraami assi mis P. Kenksep ara salgab et seda nii palju ei ole olnud, tunnistuse labi ära õientud ja mis oigus temal saada on, P. Kinksepa kaest siis wälja woetud. kui M. Kinksep omale aga kedagid ei sa kis teda selle waraga oma juure wõttab, siis peab tema tagasi oma poea Peeter Kinksepa juure tagasi minema ja P. Kinksep peab teda nenda kaua kui ta elab toitma
Mari Kinksep ei ole selle otsusega rahul selle üle suuremad kohut et ta oma kraami jägu mitte Karel Hannuse juure wiia ei woi. Suurema kohtu noudmise kirri on talla Mesiv No 157 al antud.
