PROTOKOLL

Putkaste: Kohtuistungite protokollid (1877-1882)

LeidandmedEAA.2782.1.3
Kaader
99
100
Daatum07.09.1879
Protokolli numberVIII_27
Protokolli teema3. Laenusuhted; 4. Perekonna- ja pärimisasjad; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Siim Aunapuu Kohtumees
Willem Holzman Kohtumees
Mihkel Kiwimaker Peakohtumehe abi

Astus kohtu ette Peeter Amann ja rääkis wälja: tema wend Hans kellega nemad uhtlasi Kristjani tallu koha peal ellawad on teda loonud, kapaga kalja tema kaela wiskanud ja tema sooled taka wälja pigistada ähwardanud. Tema (P. Amann) olla kontrakti järel perremees ja ei taha oma wenna Hansuga edaspidi mitte ennam ühes koos elada ja nouab et kohus nendele wahet teeks.

Kohtu poolest sai Hans Amann ette kutsutud, temale tema wenna Peetre kaebtus ära räägitud ja seda temalt päritud?

Hans Amann astus ette ja rääkis wälja: Peeter ütles üks kord minule et ta ei taha mitte enam minu lapsi toita kui mina selle peale temale wastasin et lapsed peawad toidetud saama, siis hakkas tema minnu rindo kinni, mis peale mina tema pähe kinni hakasin, siis jooksis tema wälja tõi weski tagumise pika ja tahtis seega minu peale tulla mis minu naine tema käest ärra wõttis Teine kord rääkis tema minu peale jüttu et mina olen piima püttisid koorinud, mis mitte tõssi pole olnud, selle üle pahandasin mina ennast ja wiskasin taale üks kapa täis mäda kalja üle pea, ja kolmt kord, mõne nadala eest tulasime nisso, et Peeter juba enne rääkis et tahtis kraami ära jägada, siis ütlesin paneneme nüüd nissod pooleks, kui Peeter kaks külimitto oli kotti pannud, wõtsin mina kotti selga, ja tahtsin seega ära minna, aga Peeter tuli taka järel nimetas mind wargaks, hakas kotti otsa kinni ja lükas mind maha, siis ütlesin taale "ma wõiksin sind praegu peeneks teha"- aga löönud ei ole mina teda mitte.

Kohtu poolest said mölemid suud suu wastu wöetud, ja üle kuulatud, aga nende wälja rääkimistest paistis wälja et mölemad teine teise wastu sudlased olid. Ka antsid molemad kohtu ees üles neil mõlemil tahtmine teine teisest ära lahkuda on.

Kohtu poolest sai nendelt weel päritud kudas nende maja wara ja kraami seisus on ja kas neil on ka maja raha.

Selle küsimise peale tunnistasid mõlemad et neil muud iseäranis wara ei ole kui raudwara ja Hansu naise kaasa toodut lehm, muu kraam on kõik ühtlasi muretsetud. Raha ei ole, ja 1879, aasta II poole rent on teadmatta kust seda saab. Ka olla sulase palk maksmatta

Kohtu otsus:

Kui see moisa walitsuse poolest õigeks arwatakse et naad lahkuda wõiwad, siis peab talitaja ja tema abimeeste poolest see kraam ja wara järel nimetud kombel ara jagatud saama; kõige pealt saab loomade ja muu maja kraamist Raudwara, Hanso naise kaasa toodut lehm, poole aastane rendi raha jägu ja sulase palga jägu maha woetud saama, ja mis üle selle on saab Hanso ja Peetre wahel pooleks jägatud. Willi ja toido kraam saawad töödegiatte hingede peale ära jägatud.

Astus kohtu ette Peeter Amann ja rääkis wälja: tema wend Hans kellega nemad uhtlasi Kristjani tallu koha peal ellawad on teda loonud, kapaga kalja tema kaela wiskanud ja tema sooled taka wälja pigistada ähwardanud. Tema (P. Amann) olla kontrakti järel perremees ja ei taha oma wenna Hansuga edaspidi mitte ennam ühes koos elada ja nouab et kohus nendele wahet teeks.

Kohtu poolest sai Hans Amann ette kutsutud, temale tema wenna Peetre kaebtus ära räägitud ja seda temalt päritud?

Hans Amann astus ette ja rääkis wälja: Peeter ütles üks kord minule et ta ei taha mitte enam minu lapsi toita kui mina selle peale temale wastasin et lapsed peawad toidetud saama, siis hakkas tema minnu rindo kinni, mis peale mina tema pähe kinni hakasin, siis jooksis tema wälja tõi weski tagumise pika ja tahtis seega minu peale tulla mis minu naine tema käest ärra wõttis Teine kord rääkis tema minu peale jüttu et mina olen piima püttisid koorinud, mis mitte tõssi pole olnud, selle üle pahandasin mina ennast ja wiskasin taale üks kapa täis mäda kalja üle pea, ja kolmt kord, mõne nadala eest tulasime nisso, et Peeter juba enne rääkis et tahtis kraami ära jägada, siis ütlesin paneneme nüüd nissod pooleks, kui Peeter kaks külimitto oli kotti pannud, wõtsin mina kotti selga, ja tahtsin seega ära minna, aga Peeter tuli taka järel nimetas mind wargaks, hakas kotti otsa kinni ja lükas mind maha, siis ütlesin taale "ma wõiksin sind praegu peeneks teha"- aga löönud ei ole mina teda mitte.

Kohtu poolest said mölemid suud suu wastu wöetud, ja üle kuulatud, aga nende wälja rääkimistest paistis wälja et mölemad teine teise wastu sudlased olid. Ka antsid molemad kohtu ees üles neil mõlemil tahtmine teine teisest ära lahkuda on.

Kohtu poolest sai nendelt weel päritud kudas nende maja wara ja kraami seisus on ja kas neil on ka maja raha.

Selle küsimise peale tunnistasid mõlemad et neil muud iseäranis wara ei ole kui raudwara ja Hansu naise kaasa toodut lehm, muu kraam on kõik ühtlasi muretsetud. Raha ei ole, ja 1879, aasta II poole rent on teadmatta kust seda saab. Ka olla sulase palk maksmatta

Kohtu otsus:

Kui see moisa walitsuse poolest õigeks arwatakse et naad lahkuda wõiwad, siis peab talitaja ja tema abimeeste poolest see kraam ja wara järel nimetud kombel ara jagatud saama; kõige pealt saab loomade ja muu maja kraamist Raudwara, Hanso naise kaasa toodut lehm, poole aastane rendi raha jägu ja sulase palga jägu maha woetud saama, ja mis üle selle on saab Hanso ja Peetre wahel pooleks jägatud. Willi ja toido kraam saawad töödegiatte hingede peale ära jägatud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS