Astus kohtu ette kaebaja Ado Tislar ja rääkis wälja: sell kewadel 1880 kui nemad Karel Tislariga Putkaste moisa päris Herra Baron von Stakelbergi juures kauplenud et tema pidanud Karel Tislari käes rendi peal olewa olewa Liisto koha majadesse elama jääma on Karel temale lubanud selle koha maadest pruukida anda: 1 tünder maa pöldu igast kolmandikkust ja Tulimurru heinamaast 2 tiinu heinamaad, seda pollo jägu selle pole Karel temal aga nüüd mitte annud ja ütleb et ta talle rohkem põldu ei anna kui 1 wakamaa ja kui tema see Tulimurro heinamaa ära teinud, on Karel temale ütlend kis sind k. ... käskis senna minna ja salgab ära et ta teda pole lubanud seda heinamaad ära tehja. Pealeselle soimata Karel teda k. silmaks ja ütleda et k. ... teda tükkis peaks wõtma nii ta homme hommikud ei pea näha saama. Ka olla Karla poeg temal ühe põrsa ristluudest wigaseks löönud ja Karla wend Siim loonud tema omale üks hoop kasiwarre pihta. Ka olla nende maja ühisest kraamist 1 Kelder, ja laewa kettid ja ankur; kui ka toa usteraud hibged ja ahju raua kraam (mis mitte moisa wara ei ole jägamatta
Kohtu kutsumise peale astus Karl Tislar ette ja rääkis wälja, sell kewadel kui meie Adoga moisas Herra juures käisime siis lubasin mina temale 1/2 tündremaa põldo ühes jaus ja kaks tiinu heinamaad, (: 1 tiin soo maad ja 1 tiin maa heinamaad:) aga kust kohast, pole mina temale mitte ütlenud, kelle eest Ado minule 8 rubla aasta kohta renti pidi tasuma (:5 Rub. 40 kop selge rahaga ja 2 Rub 60 kop. tööpääwadega:) aga Ado ei taha minule seda tööd mitte tehja. Ka ei ole min Adod mitte wandunud ega temale sandiste rääkinud; - Et minu poeg Ado põrsast loi, on kül tõssi, sest see põrsas tuli rehealusesse wilja sisse; - Ük õhtu kui mina weel pöldus om töö juures olin oli Ado minu isaga riidlenud, ja kui mina kodu tulin ning teda keelasin tuli tema kuni kesk õuest minu järel ja nuga oli temal kaes, siis tuli minu wend Siim oma naisega senna ja pias tema käed kinni et tema minule ei woinud paha tehja, Keldrest ei arwa mina temal mitte oigus olewad osa saada, sest keldre jäu wastu antsin mina temale ühe kambri, Laewa ankru ja kettidest ei ole tema weel mitte osa saanud, sest need saawad ära müüdut ja see raha ära jägatAdoud, uste ja ahju raua kraamist ei woi mina enni temale mitte jägu anda, kuni need mulle on moisa poolest wälja makstud. Ka on Ado aitas käinudm kus meie kraam ühtlasi sees on, sääl minul kala astjatte peale kraami aeanud ja astjade pullo eest ära teinud,
Kohtu poolest said neid mõlemid suud suu wastu wõetud, kus juures nende mõlematte juttud ühte wiisi jähid ja Ado ära salgas et tema mitte noaga Karla peale pole läinud ega Karla kala astjadele aitas paha teinud. (:aga kumagil pole tunnistust kelle läbi oma wäljarääkimesi oleks wõinud tõeks tehja.;)
Kohus moistis otsuseks: Mis Karel ja Ado Tislari wahel maa asjade poolest öiendamist on, seda saab neile Putkaste moisa walitsuse poolest öientud.
2., Mis nemad teiste weikeste asjade pärast tulitsewad ja mis nemad mitte üks teise wahel tunnistustega ei woi tõeks tehja, saab tühjaks moistetud ja neid maanitsetud rahus ja kokkulepplikult elada, ja kumn neist jälle esmalt teisega tulisse laheb saab kohtu poolest kõwaste trahwitud.
3., Need asjad mis nendel weel jägamatta on peab talitaja ära öiendama.
Klaar
Astus kohtu ette kaebaja Ado Tislar ja rääkis wälja: sell kewadel 1880 kui nemad Karel Tislariga Putkaste moisa päris Herra Baron von Stakelbergi juures kauplenud et tema pidanud Karel Tislari käes rendi peal olewa olewa Liisto koha majadesse elama jääma on Karel temale lubanud selle koha maadest pruukida anda: 1 tünder maa pöldu igast kolmandikkust ja Tulimurru heinamaast 2 tiinu heinamaad, seda pollo jägu selle pole Karel temal aga nüüd mitte annud ja ütleb et ta talle rohkem põldu ei anna kui 1 wakamaa ja kui tema see Tulimurro heinamaa ära teinud, on Karel temale ütlend kis sind k. ... käskis senna minna ja salgab ära et ta teda pole lubanud seda heinamaad ära tehja. Pealeselle soimata Karel teda k. silmaks ja ütleda et k. ... teda tükkis peaks wõtma nii ta homme hommikud ei pea näha saama. Ka olla Karla poeg temal ühe põrsa ristluudest wigaseks löönud ja Karla wend Siim loonud tema omale üks hoop kasiwarre pihta. Ka olla nende maja ühisest kraamist 1 Kelder, ja laewa kettid ja ankur; kui ka toa usteraud hibged ja ahju raua kraam (mis mitte moisa wara ei ole jägamatta
Kohtu kutsumise peale astus Karl Tislar ette ja rääkis wälja, sell kewadel kui meie Adoga moisas Herra juures käisime siis lubasin mina temale 1/2 tündremaa põldo ühes jaus ja kaks tiinu heinamaad, (: 1 tiin soo maad ja 1 tiin maa heinamaad:) aga kust kohast, pole mina temale mitte ütlenud, kelle eest Ado minule 8 rubla aasta kohta renti pidi tasuma (:5 Rub. 40 kop selge rahaga ja 2 Rub 60 kop. tööpääwadega:) aga Ado ei taha minule seda tööd mitte tehja. Ka ei ole min Adod mitte wandunud ega temale sandiste rääkinud; - Et minu poeg Ado põrsast loi, on kül tõssi, sest see põrsas tuli rehealusesse wilja sisse; - Ük õhtu kui mina weel pöldus om töö juures olin oli Ado minu isaga riidlenud, ja kui mina kodu tulin ning teda keelasin tuli tema kuni kesk õuest minu järel ja nuga oli temal kaes, siis tuli minu wend Siim oma naisega senna ja pias tema käed kinni et tema minule ei woinud paha tehja, Keldrest ei arwa mina temal mitte oigus olewad osa saada, sest keldre jäu wastu antsin mina temale ühe kambri, Laewa ankru ja kettidest ei ole tema weel mitte osa saanud, sest need saawad ära müüdut ja see raha ära jägatAdoud, uste ja ahju raua kraamist ei woi mina enni temale mitte jägu anda, kuni need mulle on moisa poolest wälja makstud. Ka on Ado aitas käinudm kus meie kraam ühtlasi sees on, sääl minul kala astjatte peale kraami aeanud ja astjade pullo eest ära teinud,
Kohtu poolest said neid mõlemid suud suu wastu wõetud, kus juures nende mõlematte juttud ühte wiisi jähid ja Ado ära salgas et tema mitte noaga Karla peale pole läinud ega Karla kala astjadele aitas paha teinud. (:aga kumagil pole tunnistust kelle läbi oma wäljarääkimesi oleks wõinud tõeks tehja.;)
Kohus moistis otsuseks: Mis Karel ja Ado Tislari wahel maa asjade poolest öiendamist on, seda saab neile Putkaste moisa walitsuse poolest öientud.
2., Mis nemad teiste weikeste asjade pärast tulitsewad ja mis nemad mitte üks teise wahel tunnistustega ei woi tõeks tehja, saab tühjaks moistetud ja neid maanitsetud rahus ja kokkulepplikult elada, ja kumn neist jälle esmalt teisega tulisse laheb saab kohtu poolest kõwaste trahwitud.
3., Need asjad mis nendel weel jägamatta on peab talitaja ära öiendama.
Klaar
