PROTOKOLL

Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)

LeidandmedEAA.3388.1.14
Kaader
52
53
54
Daatum17.03.1893
Protokolli number8
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

2se Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskona Ves walla kohus 17al märtsil 1893 aastal

Juures olid kohtu eesistuja Johan Raudsep

                     kohtu liikmed   Jaan Leppasson 

                                                 Jaan  Black

Ette tulid Kähri walla talu Nr 31 peremees (omanik) Johan Johani p. Porila ja Lanemetsa walla liige Jaan Mihkli p. Pettai ja palusid kohtu ackti raamatusse sisse kirjutada ja tõeks tunistada.

                                                                                                Leping

Kähri kroonu walla Talu Nr 31 omanik Johan Porila annab oma maea Nr 31 üheks aastaks Jaan Mihkli p. Pedajale rendi peale järgmiste tingimistega

                                                                                                      § 1.

Rentnik Jaan Pettai saab  Kähri kroonu walla Joosepi talu Nr 31, 23al aprillil 1893 a. kuni 23ma aprillini 1894 aastani oma pruukimiseks ja maksab aastas üks sada kümme rubla renti ette ära /:110 rbl/ 23al aprillil 1893 aastal.

                                                                                                      § 2.

Selle talu maast jääb aga omaniku oma pruukimiseks, mis kuni seie seanigi tema käes oli s.o. Kaswandu werest üks suurem umbes wiie wakkamaa ja aia maast aita ja tare wahel olew aia maa ning tõisel pool tare uibo aia mäelmisest weerest poppi silla poolne ots ja haina maast Hanka niidust mäe poolne ots umbes 1 1/2 wakka maa niisama ka Hanka niidu tagan olew kolme nurgeline nurme tükk 2 wakamaa ning Kunni mäe weerest Leppa pooline nurm arwata nelja wakkmaa suur.

Pops Jaan Troon ja Peep Leega käes olnud maa tükid jääwad ka Johan Porila päralt. (Peter Paid) pääle neide ees pool nimetud maa tükide saab Jaan Pettai selle talu koha päralt olewad maad ja heina maad kõik omapruukimiseks aga weel sauna tagune kaswandus otsas olew hainamaa wõi kopli jääb ka omaniku pruukida.

                                                                                                      § 3.

Rentnik maksab ka maea peal olewad toodne wilja maksud ja käib kõiksugused maea peal olewa kiudud ning säeb teed aga wallawalitsuse maea eest raha maksud ei puutu rentnikule.

                                                                                                    § 4.

Selle talu hoonetest saab rentnik enese tarwis pruukida kaks aita ühe kattusse all kaks küüni ühe katusse all, üks laut, saun ja koda on rentnikul omanikuga ühes pruukida elu maeast rehe tarega on rentnikul pool ja ühte pool olewad kaks kambred.

                                                                                                   § 5.

Põllu pruukimine on rentnikule järgmiselt lubatud, 2 nurme rüas 2 kesa ala ristik heina alla ristik heina külwab rentnik oma seemnega rüa ala, kartohwli wõib rentnik üks nurm teha ristikheina sööti ilma sõnnikuta ja lina wõib nii sama ühe nurme teha.

                                                                                                    § 6.

Heinu ja põhku rentnik maeast wälja wiia ei tohi, ja peab 6 kari elajad üle talwe.

                                                                                                    § 7.

Omaniku lehmad ja lambad käiwad rentniku karjas ja omanik maksab neide hoidmise eest üks rbl. pops Jaan Trooni lehm käib ka selles samas karjas hoidmise eest peab aga rentnikule tasu maksma.

                                                                                                  § 8.

Aia maa peale pantawa kartohwlidele wõib rentnik sõnniku panda.

                                                                                                   § 9.

Hooned ja aiad peab rentnik selles samas korras käest andma kuis tema wastu wõttab.

Rüad teeb rentnik 18ma augustini aga mitte hiljem, ja künnab nii sama palju maad kui palju ta nüüd künnetult wastu wõttab.

                                                               rendile andaja: Johann Porila

                                                               rendile wõtja: Jaan Pettai

Otsustatud: et lepingu tegijad kohtule tutawad inimesed on ning lepingu peran neile seda kõwa häälega ette lugemist rahul olemist awaldades ala kirjutasid oma käeliselt saab neide leping selle kohtu akti raamatusse 1893 aastal 17al märtsil Nr 7 all sise kirjutud ja tõeks tunistatud.

                                         Kohtu eesistuja: J Raudsep

                                         Kohtu liikmed     J Plak

                                                                       J Leppason

                                          Kirjutaja: /allkiri/

2se Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskona Ves walla kohus 17al märtsil 1893 aastal

Juures olid kohtu eesistuja Johan Raudsep

                     kohtu liikmed   Jaan Leppasson 

                                                 Jaan  Black

Ette tulid Kähri walla talu Nr 31 peremees (omanik) Johan Johani p. Porila ja Lanemetsa walla liige Jaan Mihkli p. Pettai ja palusid kohtu ackti raamatusse sisse kirjutada ja tõeks tunistada.

                                                                                                Leping

Kähri kroonu walla Talu Nr 31 omanik Johan Porila annab oma maea Nr 31 üheks aastaks Jaan Mihkli p. Pedajale rendi peale järgmiste tingimistega

                                                                                                      § 1.

Rentnik Jaan Pettai saab  Kähri kroonu walla Joosepi talu Nr 31, 23al aprillil 1893 a. kuni 23ma aprillini 1894 aastani oma pruukimiseks ja maksab aastas üks sada kümme rubla renti ette ära /:110 rbl/ 23al aprillil 1893 aastal.

                                                                                                      § 2.

Selle talu maast jääb aga omaniku oma pruukimiseks, mis kuni seie seanigi tema käes oli s.o. Kaswandu werest üks suurem umbes wiie wakkamaa ja aia maast aita ja tare wahel olew aia maa ning tõisel pool tare uibo aia mäelmisest weerest poppi silla poolne ots ja haina maast Hanka niidust mäe poolne ots umbes 1 1/2 wakka maa niisama ka Hanka niidu tagan olew kolme nurgeline nurme tükk 2 wakamaa ning Kunni mäe weerest Leppa pooline nurm arwata nelja wakkmaa suur.

Pops Jaan Troon ja Peep Leega käes olnud maa tükid jääwad ka Johan Porila päralt. (Peter Paid) pääle neide ees pool nimetud maa tükide saab Jaan Pettai selle talu koha päralt olewad maad ja heina maad kõik omapruukimiseks aga weel sauna tagune kaswandus otsas olew hainamaa wõi kopli jääb ka omaniku pruukida.

                                                                                                      § 3.

Rentnik maksab ka maea peal olewad toodne wilja maksud ja käib kõiksugused maea peal olewa kiudud ning säeb teed aga wallawalitsuse maea eest raha maksud ei puutu rentnikule.

                                                                                                    § 4.

Selle talu hoonetest saab rentnik enese tarwis pruukida kaks aita ühe kattusse all kaks küüni ühe katusse all, üks laut, saun ja koda on rentnikul omanikuga ühes pruukida elu maeast rehe tarega on rentnikul pool ja ühte pool olewad kaks kambred.

                                                                                                   § 5.

Põllu pruukimine on rentnikule järgmiselt lubatud, 2 nurme rüas 2 kesa ala ristik heina alla ristik heina külwab rentnik oma seemnega rüa ala, kartohwli wõib rentnik üks nurm teha ristikheina sööti ilma sõnnikuta ja lina wõib nii sama ühe nurme teha.

                                                                                                    § 6.

Heinu ja põhku rentnik maeast wälja wiia ei tohi, ja peab 6 kari elajad üle talwe.

                                                                                                    § 7.

Omaniku lehmad ja lambad käiwad rentniku karjas ja omanik maksab neide hoidmise eest üks rbl. pops Jaan Trooni lehm käib ka selles samas karjas hoidmise eest peab aga rentnikule tasu maksma.

                                                                                                  § 8.

Aia maa peale pantawa kartohwlidele wõib rentnik sõnniku panda.

                                                                                                   § 9.

Hooned ja aiad peab rentnik selles samas korras käest andma kuis tema wastu wõttab.

Rüad teeb rentnik 18ma augustini aga mitte hiljem, ja künnab nii sama palju maad kui palju ta nüüd künnetult wastu wõttab.

                                                               rendile andaja: Johann Porila

                                                               rendile wõtja: Jaan Pettai

Otsustatud: et lepingu tegijad kohtule tutawad inimesed on ning lepingu peran neile seda kõwa häälega ette lugemist rahul olemist awaldades ala kirjutasid oma käeliselt saab neide leping selle kohtu akti raamatusse 1893 aastal 17al märtsil Nr 7 all sise kirjutud ja tõeks tunistatud.

                                         Kohtu eesistuja: J Raudsep

                                         Kohtu liikmed     J Plak

                                                                       J Leppason

                                          Kirjutaja: /allkiri/