PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1856-1863)

LeidandmedEAA.3113.2.5
Kaader
10
Daatum24.07.1856
Protokolli number2
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johan Kõiw Johan Kõiw Peakohtumees
Adam Eichenfeldt Adam Eichenfeldt Kohtumees
Hans Michelson Hans Michelson Kohtumees

Se tüdruk Marri Nuggin kaebas et temma Essa Johann Nuggin minnewa süggise omma surma wodipeal se aastne sõnnik ühhe wakka külli, temmal on lubbanud, temma wennad Hans ja Jaan Nuggin nüüd agga sedda sõnnikumaad ennesel kiusawad.

Johann Jürgensohn kelle tallid se Johann Nuggin ellanud ning ka ärra surnud, tunnistab wande assemel kus temma jures olnud ning omma kõrwega kuulnud et Johann Nuggin  omma surma wodi peal se aastne sõnnik on omma Tütre Marril lubbanud.

Hans ning Jaan Nuggin, kes sedda sõnnikumaad kui Essapojad, nimmelt sepärrast, et nemmad temmal rahha on lainanud ennesele perriwad, ei wõi agga ühtegid selle lainatu rahha pärrast tunnistust anda ning on Koggokonna Kohto mõistusse järel sest 25. Oktobri kuuust 1856 se Essast mahha jänud hobbene ennesel kokko sanud; sepärrast arwab Kohhus omma mõistussega surnom wiimse sõnnade järrel ning

mõistab: 

et se sõnnikuma Rükkid Marri Nuggil ühhes põhhu ning terradega saab, peab agga sest rükkist, se lainanut semen ni kui ka Bernhard Grünbergil Essast mahha jänud wõlgo 15 punda õlgi, ning omma perremehhel nisammo 15 punda willaõlgi ärra maksma. 

Se tüdruk Marri Nuggin kaebas et temma Essa Johann Nuggin minnewa süggise omma surma wodipeal se aastne sõnnik ühhe wakka külli, temmal on lubbanud, temma wennad Hans ja Jaan Nuggin nüüd agga sedda sõnnikumaad ennesel kiusawad.

Johann Jürgensohn kelle tallid se Johann Nuggin ellanud ning ka ärra surnud, tunnistab wande assemel kus temma jures olnud ning omma kõrwega kuulnud et Johann Nuggin  omma surma wodi peal se aastne sõnnik on omma Tütre Marril lubbanud.

Hans ning Jaan Nuggin, kes sedda sõnnikumaad kui Essapojad, nimmelt sepärrast, et nemmad temmal rahha on lainanud ennesele perriwad, ei wõi agga ühtegid selle lainatu rahha pärrast tunnistust anda ning on Koggokonna Kohto mõistusse järel sest 25. Oktobri kuuust 1856 se Essast mahha jänud hobbene ennesel kokko sanud; sepärrast arwab Kohhus omma mõistussega surnom wiimse sõnnade järrel ning

mõistab: 

et se sõnnikuma Rükkid Marri Nuggil ühhes põhhu ning terradega saab, peab agga sest rükkist, se lainanut semen ni kui ka Bernhard Grünbergil Essast mahha jänud wõlgo 15 punda õlgi, ning omma perremehhel nisammo 15 punda willaõlgi ärra maksma. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS