Sel pääwal olid köik kohtuliikmed koos:
Peakohtumees: Toomas Hoja
korwasmehed: Jaan Tamm Toomas Paulus
Astus kohtu ette kaebaja Simmo Leemet ja rääkis wälja möödaläinud sügisel Kadri pääwal olid loomad minul minu heina kuhjast Tihu metsas, kus aid ümber oli, ühe kokka osa heinu ära raiskanud, kui mina seda nägin, läksin mina Tihu metsawahi Juhan Ulpmanni juure seda asja järele kuulama, kas ehk tema loomad seda paha minule teinud on, aga et J. Ulpmann ise mitte pole kodu olnud, rääkis tema naine minule, et nende loomad mitte seda paha tego teinud ei ole, waid seda on ühed wöerad loomad teinud. Selle peale tuli Juhan Ulpmanni wend Mihkel Ulpmann kodu ja rääkis, et tema arwab et Kaigutsi küla Mäe koha peremehe Mihkel Mäehans loomad olla seda kahju teinud sest need loomad olnud üks pääw karjatse käest ära kadunud. Pärast kui mina talitaja abimees Mihkel Sakeusega seda heina kuhja waatamas käisin, rääkis Mihkel Ulpmann minule, et Mihkel Mäehans poeg Jaan Mäehans olla teda palunud seda mitte wälja rääkida, et tema loomad on kadunud olnud, seda M. Ulpmanni juttu kuulis ka M. Sakkeus pealt. Selle pärast arwan mina seda nimetud kahju Mihkel Mäehans loomade tööks.
Kohtu poolest sai Jaan Mäehans ette kutsutud ja temalt eespool nimetud Simmo Leemeti kaibtust päritud.
Jaan Mäehans tuli ette ja rääkis: et minu weised waega olid ja mina neid otsisin, seepärast arwab Simmo Leemet seda paha tego minu weiste tööks, aga seda pole ometi kedagi näinud et minu weised sääl kuhja juures oleks olnud; ka ei ole minu weised sel aeal kui mina neid üles löitsin, mitte sääl Simmo Leemeti kuhja juures olnud, waid mina löitsin omade weistest 5 tükki pärast löunat Tihu nöme pealt ja 6 tükki öhtu widewiku aeal Tihu nömme otsast,- nende wiimaste loomade löidmise aegas oli Siim Laasberg ka minu seltsis ja aitas mind neid ära aeada
Ka ei ole see mitte Kadri pääwal olnud kui minu weised waega olid, waid sel laupääwal enni Kadri pääwa see on 21sel Nowembril 1881. a. Pealegi on Simmo Leemet metsawaht Juha Ulpmanni wastu rääkinud et tema kuhi ka juba enni seda kaks korda laiali aeatud.
Kohus ütles: et sest asjast mitte selged aru saada ei woi, siis jääb see asi nenda kauaks poolele kuni tulewa kohtu pääwal Juhan Ulpmann ja tema wend Mihkel Ulpmann ka on üle kuulatud saanud.
waata Prot. No II, 4. 1882. a
Sel pääwal olid köik kohtuliikmed koos:
Peakohtumees: Toomas Hoja
korwasmehed: Jaan Tamm Toomas Paulus
Astus kohtu ette kaebaja Simmo Leemet ja rääkis wälja möödaläinud sügisel Kadri pääwal olid loomad minul minu heina kuhjast Tihu metsas, kus aid ümber oli, ühe kokka osa heinu ära raiskanud, kui mina seda nägin, läksin mina Tihu metsawahi Juhan Ulpmanni juure seda asja järele kuulama, kas ehk tema loomad seda paha minule teinud on, aga et J. Ulpmann ise mitte pole kodu olnud, rääkis tema naine minule, et nende loomad mitte seda paha tego teinud ei ole, waid seda on ühed wöerad loomad teinud. Selle peale tuli Juhan Ulpmanni wend Mihkel Ulpmann kodu ja rääkis, et tema arwab et Kaigutsi küla Mäe koha peremehe Mihkel Mäehans loomad olla seda kahju teinud sest need loomad olnud üks pääw karjatse käest ära kadunud. Pärast kui mina talitaja abimees Mihkel Sakeusega seda heina kuhja waatamas käisin, rääkis Mihkel Ulpmann minule, et Mihkel Mäehans poeg Jaan Mäehans olla teda palunud seda mitte wälja rääkida, et tema loomad on kadunud olnud, seda M. Ulpmanni juttu kuulis ka M. Sakkeus pealt. Selle pärast arwan mina seda nimetud kahju Mihkel Mäehans loomade tööks.
Kohtu poolest sai Jaan Mäehans ette kutsutud ja temalt eespool nimetud Simmo Leemeti kaibtust päritud.
Jaan Mäehans tuli ette ja rääkis: et minu weised waega olid ja mina neid otsisin, seepärast arwab Simmo Leemet seda paha tego minu weiste tööks, aga seda pole ometi kedagi näinud et minu weised sääl kuhja juures oleks olnud; ka ei ole minu weised sel aeal kui mina neid üles löitsin, mitte sääl Simmo Leemeti kuhja juures olnud, waid mina löitsin omade weistest 5 tükki pärast löunat Tihu nöme pealt ja 6 tükki öhtu widewiku aeal Tihu nömme otsast,- nende wiimaste loomade löidmise aegas oli Siim Laasberg ka minu seltsis ja aitas mind neid ära aeada
Ka ei ole see mitte Kadri pääwal olnud kui minu weised waega olid, waid sel laupääwal enni Kadri pääwa see on 21sel Nowembril 1881. a. Pealegi on Simmo Leemet metsawaht Juha Ulpmanni wastu rääkinud et tema kuhi ka juba enni seda kaks korda laiali aeatud.
Kohus ütles: et sest asjast mitte selged aru saada ei woi, siis jääb see asi nenda kauaks poolele kuni tulewa kohtu pääwal Juhan Ulpmann ja tema wend Mihkel Ulpmann ka on üle kuulatud saanud.
waata Prot. No II, 4. 1882. a
