PROTOKOLL

Putkaste: Kohtuistungite protokollid (1877-1882)

LeidandmedEAA.2782.1.3
Kaader
170
Daatum29.01.1882
Protokolli numberII_4
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Toomas Hoja Peakohtumees
Jaan Tamm Kohtumees
Toomas Paulus Kohtumees

Kohtupääw I No 1. al 1882 a. poolele jäänud kohtu asja pärast, sai Keina walla Tihu metsawaht Juhan Ulpmann ette kutsutud ja temalt selle Simmo Leemet heina kuhja söötmise üle tunnistust päritud.

Juhan Ulpmannn kis 36 a. w. ja sugisel 1881 a. altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis nenda: mina seda üsna selgesti ei tea, kas Mihkel Mäehans loomad Simmo Leemeti kuhja juures käinud on. Aga kui Jaan Mäehans oma loomi otsis ja minu majas käis, küsisin mina, kas tema on ka Simmo Leemeti kuhja juurest oma loomi otsimas käinud, mis peale tema wastas, et tema mitte sääl kuhja juures käinud ei ole. Selle peale läks tema, Siim Laasbergiga oma loomi otsima, ja löidis neid sel sammal öhtul üles, ja ütles, et loomad on Tihu nömme otsas olnud. Et Jaan Mäehans need loomad minu juhatust mööda, need loomad, üles lõidis, seepärast arwan mina ka, et see kahju nende loomade töö on. Ka on Waimla metsawaht Andrus Pummerants loomade jälgi näinud mis seal kuhja juures käinud.

Waimla metsawaht Andrus Pommerants kis 32 a. w. ja sügisel 1881. altari sakramenti saanud, tuli kohtu kutsumist mööda ette ja rääkis: kui mina seda kuulsin et need loomad oli waega olnud ja et need loomad enni ka minu wahi piiris paha olid teinud, kartsin mina et need loomad jälle on minu piiris paha tegemas käinud ja läksin oma piiri ümberwaatama, ja nägin, et ühed eksinud loomade jäljed pidanud, minu piiris seiswa, Lülle Juhani kuhja juure tulema, aga et jää ees oli, on need loomad tagasi ja Simmo Leemeti kuhja juure läinud, ja seal arwata ühe sui kokka osa heinu ära raiskanud. Siis tahtsin seda nenda karjastele teada anda, aga need olid juba kodu läinud.

Siim Laasberg kis 22 a. w. ja 9 kuu eeest alt. sakr. saanud, tuli kohtu küsimise peale ette ja rääkis wälja: mina olin Jaan Mäehans seltsis neid loomu otsimas ja saime need loomad Tihu nõmme otsast Waimla maa seest kätte. Kui meie neid loomi otsima läksime, pole mina mitte kuulnud et Juhan Ulpmann sest Simmo Leemeti kuhjast midagi rääkis. Teise pääwa enni seda loomade otsimist, käisin mina selle Simmo Leemeti kuhja ligidal omale keppi puid otsimas ja nägin, et see kuhi ja kuhja aid terwd olid. Ka ei ole mina oma loomadega mitte sääl kuhja juures käinud, ja Metsawahtide loomade karjane oli sel pääwal oma loomadega ruuba paus.

Taitaja abimees Mihkel Sakkeus saatis oma tunnistuse kirjalikkult kohtule sisse ja tunnistas et tema seda Simo Leemeti heinade kahju ühe sui kokka wääriliseks arwab.

Simo Leemet andis kohtule teada et M. Mäehans on eile sel 28m, Januaril tema juures käinud ja temale poole sest kahjust tasuda lubanud, kellega aga tema (:S. Leemet:) leppinud ei ole.

Jaan Mäehans tuli weel ette ja ütles et tema mitte seda kahju oma loomade tööks ei wõi tunnistada sest tema ei ole mitte näinud et tema loomad sääl kuhja juures on olnud.

Kohtu otsus:

"Et köige nende eespool nimetud tunnistusmeeste wälja rääkimistest selgesti wälja paistab, et Mihkel Mäehans loomad selle kahju Simo Leemeti kuhja juures teinud on, ja talitaja abimees M. Sakkeus selle kahju ühe sui kokka suuruseks tunnistab, mis arwata 20 leisikat kaalub, seepärast peab Mihkel MäehansSimo Leemetile maksma: 20 leisikad peenid maa heinama heinu ehk nende hind 25 (:kakskümmend wiis:) kop aä leisik 5 (:wiis:) rubla." See otsus peab kahe nädala sees ära täidetud saama."

Klaar

Kohtupääw I No 1. al 1882 a. poolele jäänud kohtu asja pärast, sai Keina walla Tihu metsawaht Juhan Ulpmann ette kutsutud ja temalt selle Simmo Leemet heina kuhja söötmise üle tunnistust päritud.

Juhan Ulpmannn kis 36 a. w. ja sugisel 1881 a. altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis nenda: mina seda üsna selgesti ei tea, kas Mihkel Mäehans loomad Simmo Leemeti kuhja juures käinud on. Aga kui Jaan Mäehans oma loomi otsis ja minu majas käis, küsisin mina, kas tema on ka Simmo Leemeti kuhja juurest oma loomi otsimas käinud, mis peale tema wastas, et tema mitte sääl kuhja juures käinud ei ole. Selle peale läks tema, Siim Laasbergiga oma loomi otsima, ja löidis neid sel sammal öhtul üles, ja ütles, et loomad on Tihu nömme otsas olnud. Et Jaan Mäehans need loomad minu juhatust mööda, need loomad, üles lõidis, seepärast arwan mina ka, et see kahju nende loomade töö on. Ka on Waimla metsawaht Andrus Pummerants loomade jälgi näinud mis seal kuhja juures käinud.

Waimla metsawaht Andrus Pommerants kis 32 a. w. ja sügisel 1881. altari sakramenti saanud, tuli kohtu kutsumist mööda ette ja rääkis: kui mina seda kuulsin et need loomad oli waega olnud ja et need loomad enni ka minu wahi piiris paha olid teinud, kartsin mina et need loomad jälle on minu piiris paha tegemas käinud ja läksin oma piiri ümberwaatama, ja nägin, et ühed eksinud loomade jäljed pidanud, minu piiris seiswa, Lülle Juhani kuhja juure tulema, aga et jää ees oli, on need loomad tagasi ja Simmo Leemeti kuhja juure läinud, ja seal arwata ühe sui kokka osa heinu ära raiskanud. Siis tahtsin seda nenda karjastele teada anda, aga need olid juba kodu läinud.

Siim Laasberg kis 22 a. w. ja 9 kuu eeest alt. sakr. saanud, tuli kohtu küsimise peale ette ja rääkis wälja: mina olin Jaan Mäehans seltsis neid loomu otsimas ja saime need loomad Tihu nõmme otsast Waimla maa seest kätte. Kui meie neid loomi otsima läksime, pole mina mitte kuulnud et Juhan Ulpmann sest Simmo Leemeti kuhjast midagi rääkis. Teise pääwa enni seda loomade otsimist, käisin mina selle Simmo Leemeti kuhja ligidal omale keppi puid otsimas ja nägin, et see kuhi ja kuhja aid terwd olid. Ka ei ole mina oma loomadega mitte sääl kuhja juures käinud, ja Metsawahtide loomade karjane oli sel pääwal oma loomadega ruuba paus.

Taitaja abimees Mihkel Sakkeus saatis oma tunnistuse kirjalikkult kohtule sisse ja tunnistas et tema seda Simo Leemeti heinade kahju ühe sui kokka wääriliseks arwab.

Simo Leemet andis kohtule teada et M. Mäehans on eile sel 28m, Januaril tema juures käinud ja temale poole sest kahjust tasuda lubanud, kellega aga tema (:S. Leemet:) leppinud ei ole.

Jaan Mäehans tuli weel ette ja ütles et tema mitte seda kahju oma loomade tööks ei wõi tunnistada sest tema ei ole mitte näinud et tema loomad sääl kuhja juures on olnud.

Kohtu otsus:

"Et köige nende eespool nimetud tunnistusmeeste wälja rääkimistest selgesti wälja paistab, et Mihkel Mäehans loomad selle kahju Simo Leemeti kuhja juures teinud on, ja talitaja abimees M. Sakkeus selle kahju ühe sui kokka suuruseks tunnistab, mis arwata 20 leisikat kaalub, seepärast peab Mihkel MäehansSimo Leemetile maksma: 20 leisikad peenid maa heinama heinu ehk nende hind 25 (:kakskümmend wiis:) kop aä leisik 5 (:wiis:) rubla." See otsus peab kahe nädala sees ära täidetud saama."

Klaar


TAGASI KUVA MÄRGENDUS