Kaibas Gustav Trei et se Pühhajärwe naine Liis Ilwes olli mennewa Lauritzi päw aasta ees temma naise käst warrastano 40 kanlat lennane reiwas. Se Liis Ilwes olli see sammal aial Ind Saretoki jure Paiomoisa alla tenimas ja sel sammal aial ki Liis, olli wahhel erre leino sedda riet olli erra kaddono sest arwap Soldat Gustav Trei et Liis temma reiwas olli erra warrastanu. 

Koggokonna kohhus otsis Liis Ilwese jure sedda riet no muid ei leidno kui üks ammet mes Soldat arwap sest reiwast tehhtut ollewat mis temma naise käst olli warrastut. 

Astus ette Liis Ilwes ja wastotas et temma ei olle sedda riet warrastno ja woi wõt Jahn Juus ja Jürri Luik tunnistada et temma on lennane reiwad Walga tee päle Telliste mõisa ostno. 

Astos ette Jahn Juus ja üttles et temma olli Liis Ilwesiga Walgast tullno ja temmale middagi suggust krami jure ei ollno no tee päl olli leino Telliste mõisa ja sält üks pak linnane reiwas tond ja Liis olli üttelno et ta sedda ühhe Soldati käst Telliste mõisa kedda temma ei tundno, olli ostnu. 

Jürri Luik üttlep et temma kon olli Liis Ilwesiga selzi Walgast tulnu ja et temma tee pialt olli Soro Kõrtso jure jalksi Telliste mõisa leinu ja seeda ühhe retteki seen üks pakkikenne tone.

Mõistis Koggokonna Kohhus selle päl ning tunnistajat welja üttlewat, et Liis Ilwes ei woi warguss päle panda ja et Soldat peap rahhul ollema. Wiimasell weel Soldat kohto pegli een üttels et Kohtomehhet ühhes nõus ja omma wahhel jo enne se assi nenda wisi erra kennelanut, temmale undrahti tehha.