Sai Putkaste moisa walitseja herra J. Mettus poolest kiri 27. Junist s. a No 41 all seia kogukonna kohtule sisse saadetud, kellega nõutud sai et kogukonna kohtu liikmed, talitaja ja kogukonna kirjutaja pidid kohe sell sammal pääwal minema sest et moisa sulased niidu töö juures moisa walitsuse käsu wastu olid hakkanud ja töö seisma jätnud, seda asja Eestimaa talu rahwa seaduse raamatu § 865 järel kuulama ja ules wõtma
Kohtu liikmedest tulid moisa koku: Peakohtumees M. Laid kog. kirjutaja: J. Simson Teised kohtu liikmed olid tulemata jäänud.
Peakohtumehe poolest sai moisa walitseja kui ka moisa sulased üle kuulatud.
Moisa walitseja J. Mettus rääkis laupaaw 25 Junil s.a. keskhomiku aegas olla tema moisa sulased põllu söödi maa peal niitma saatnud ja neile kubja läbi ette määranud, et iga sulane peab sööma wahes üks wakamaa niitma s. o 8 meest a' Ökon. Dest. peal. Aga sulased nõudnud, et neid 9 meest peaks a' Dest. peale niitma pantud saama ja jätnud töö seisma. Puhapääw lasknud Walitseja sedamaad talitaja järel waadata ja sundinud esmapääw homiku sulasid jälle sinna niitma minna ütteldes minge ja niitke kui see oige ei ole küll kohus sele üle otsust teeb sest reede on walla kohus; Aga et sulased siiski weel tööle põle hakanud, on walitseja kohtu koku kutsunud, nii kui ülemal nimetud. Peale selle palus walitseja herra, et sulastele saaks E. t. r. s. § 148 ja § 1221 ette loetud ja ütles, et tema on sulastele kauplemise aegas ütlenud et tema nõuab seadusliku tööd ja kui sulased oma too poolele jätwad ja ära lahewad, oma kauba aega poole jätte siis nõuab tema E. m. t. r. s. § 465 järel täielik aasta palk kahju tasumiseks.
Moisa sulased tulid ette ja rääkisid:
a. Karel Wiitamees kes 22 a. w. ja Aprillil s. a. alt. sakram. saanud tuli ette ja rääkis: Wana paris herra seadmist mööda niitsime 9 meest a tiinu peal, nüid on aga 8 meest a tiinu peale pantud ja selle seadusega meie tööle ei lähe, kui 9 meest tiinu peale saab niitma pantud siis hakame tööle. Kubjas utles meile, kui mee 1 wakamaa soom wahes maha ei niida siis saame trahwi, aga kui meie kauplesime, siis pole ööltud et wakamaa wiisi pidime niitma. Kauplemise aegas olla walitseja teiste sulastele ütelnud et woib iga tahe lahti saada kui korda ei saa.
b. Hans Kuuse tuli ette, kes 27 a. w. ka Aprillil 1883 alt. sakr. saanud ja rääkis: selle pärast pole meie tööle läinud et tahtsime wana moodi tööd tehja; kui 9 meest saab tiinu peal niitma pantud siis lahme jälle tööle. Ka ütles kubjas kui meie oma osa wastu ei saa siis saame trahwitud. Kui meie kauplesime, siis pole ööltud et pidime selle saeduse järel tööd tegema. Walitseja herra on Jacob ja Toomas Steinbergi wastu utlenud et iga tahes wõib teenistusest lahti saada. Kui wana moodi tööle ei panta laheme teenistusest ära; kas neid päiwi mis nuid tegematta jähid, ara teeme seda ma ei tea.
c Mihkel Aunapuu kes 28 a. w. Janr. 1883 alt. sakr. saanud tuli ette ja rääkis: et palk wana moodi oli, siis tahtsime ka wana moodi tööd teha, ja kubjas ütles: kui meie oma osa wastu ei saa siis saame trahwi alla. Kui kauplesime, ütles herra, kui töö rängaks läheb, siis wõib iga tahes lahti saada. Kui kubjas poleks ähwardanud, ei oleks meie ka mitte töö juurest ära läinud. Kui walitseja 9 meest tiinu peale niitma ei pane, ei tee meie ka mitte neid wõlgu jäänud paiwi, jäägu see asi kohtu alla.
d. Peter Kruus kes 37 a. w. ja Detsem. 1882 alt. sakr. saanud, tuli ette ja rääkis: ranga töö pärast läksin ära, sest kaup pole wakama wiisi olnud, kui wastu jõuan, siis teen tööd edasi.
e. Jacob Palias kes 40 a. w., wälja teeninud soldat ja Abrilli kuus 1883 altari sakramenti saanud, tuli ette ja rääkis: Wana paroni herra ära minemise aegas ööltud et kõik jääb wana wiisi ja nüid on wakamaa tükid antud, mis minu jõud teha ei anna, kui jälle, nii kui ennigi, 9 meest tiinu peale niitma pannakse, siis hakan tööle; Need wastu hakamise läbi ära jäänud pääwad saan mina sügise ära tegema.
f. Karel Andrus p. Wiitamees tuli ette, aga et tema mitte ise waid tema isa moisas kauplenud oli, siis ei saanud teda ülekuulamisele wõetud.
g. Andrus Nõmmerga kes 22 a. w. ja Martsi kuus altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis: et enni iga aasta 9 meest tiinu peal niitsime ja nüid 8 meest pantud sai ja ähwardadi trahwida, kui meie selle tööga walmis ei saa. Kui töö wana moodi jääb, siis hakame tööle ja teeme ka need järele jäänud töö pääwad
h. Andrus Lukmann kes 34 a. w. ja Martsi kuus altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis: et rohkem tood peale panti kui enni oli, ja mina enni küll siin moisas tööd olen teinud ja oma jõu ära tean et seda teha ei woi siis läksin töö juurest ära. Kui wana paroni herra ara läks, siis sai ööltud et koik jääb wana möödi.
i. Peet Treialt kes 23 a. w., Martsi kuus s. a. alt. sakr. saanud tuli ette ja rääkis: tema olla selle sama asja pärast töö juurest ära läinud, kui teisedki. Ka olla walitseja herra täna temale ütlenud, kui osa walmis ei saa saab trahwitud ja et töölised woiwad nii kauaks töö juurest ära jääda kuni kohus seda asja üle kuulab.
k. Johan Jürgmann kes 34 a. w. ja kewadel 1883 a. altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis nii samma kui Andrus Nõmmerga ülemal
Selle peale tulit kõik need ülemal nimetud moisa sulased ette ja rääkisid kui kõikide: metsa, soo, raba ja ranna heinamaade peale 9 meest a' tiinu peal niitma saab pantud ja klee üle waatamise all niidetud siis on nemad rahul ja saawad oma wastu hakamise labi wõlgu jäänud pääwad ara tegema
Et täna koiki kohtu liikmeid koos ei olnud siis jähi otsus selle asja üle nii kauaks tegematta kuni taieliku kohtu paawani; sulased laksid oma tööd edasi tegema.
waata No 35 all 1883 a.
Peakohtumees: M. Laid XXX
Kirjutaja: J. Simson <allkiri>
Sai Putkaste moisa walitseja herra J. Mettus poolest kiri 27. Junist s. a No 41 all seia kogukonna kohtule sisse saadetud, kellega nõutud sai et kogukonna kohtu liikmed, talitaja ja kogukonna kirjutaja pidid kohe sell sammal pääwal minema sest et moisa sulased niidu töö juures moisa walitsuse käsu wastu olid hakkanud ja töö seisma jätnud, seda asja Eestimaa talu rahwa seaduse raamatu § 865 järel kuulama ja ules wõtma
Kohtu liikmedest tulid moisa koku: Peakohtumees M. Laid kog. kirjutaja: J. Simson Teised kohtu liikmed olid tulemata jäänud.
Peakohtumehe poolest sai moisa walitseja kui ka moisa sulased üle kuulatud.
Moisa walitseja J. Mettus rääkis laupaaw 25 Junil s.a. keskhomiku aegas olla tema moisa sulased põllu söödi maa peal niitma saatnud ja neile kubja läbi ette määranud, et iga sulane peab sööma wahes üks wakamaa niitma s. o 8 meest a' Ökon. Dest. peal. Aga sulased nõudnud, et neid 9 meest peaks a' Dest. peale niitma pantud saama ja jätnud töö seisma. Puhapääw lasknud Walitseja sedamaad talitaja järel waadata ja sundinud esmapääw homiku sulasid jälle sinna niitma minna ütteldes minge ja niitke kui see oige ei ole küll kohus sele üle otsust teeb sest reede on walla kohus; Aga et sulased siiski weel tööle põle hakanud, on walitseja kohtu koku kutsunud, nii kui ülemal nimetud. Peale selle palus walitseja herra, et sulastele saaks E. t. r. s. § 148 ja § 1221 ette loetud ja ütles, et tema on sulastele kauplemise aegas ütlenud et tema nõuab seadusliku tööd ja kui sulased oma too poolele jätwad ja ära lahewad, oma kauba aega poole jätte siis nõuab tema E. m. t. r. s. § 465 järel täielik aasta palk kahju tasumiseks.
Moisa sulased tulid ette ja rääkisid:
a. Karel Wiitamees kes 22 a. w. ja Aprillil s. a. alt. sakram. saanud tuli ette ja rääkis: Wana paris herra seadmist mööda niitsime 9 meest a tiinu peal, nüid on aga 8 meest a tiinu peale pantud ja selle seadusega meie tööle ei lähe, kui 9 meest tiinu peale saab niitma pantud siis hakame tööle. Kubjas utles meile, kui mee 1 wakamaa soom wahes maha ei niida siis saame trahwi, aga kui meie kauplesime, siis pole ööltud et wakamaa wiisi pidime niitma. Kauplemise aegas olla walitseja teiste sulastele ütelnud et woib iga tahe lahti saada kui korda ei saa.
b. Hans Kuuse tuli ette, kes 27 a. w. ka Aprillil 1883 alt. sakr. saanud ja rääkis: selle pärast pole meie tööle läinud et tahtsime wana moodi tööd tehja; kui 9 meest saab tiinu peal niitma pantud siis lahme jälle tööle. Ka ütles kubjas kui meie oma osa wastu ei saa siis saame trahwitud. Kui meie kauplesime, siis pole ööltud et pidime selle saeduse järel tööd tegema. Walitseja herra on Jacob ja Toomas Steinbergi wastu utlenud et iga tahes wõib teenistusest lahti saada. Kui wana moodi tööle ei panta laheme teenistusest ära; kas neid päiwi mis nuid tegematta jähid, ara teeme seda ma ei tea.
c Mihkel Aunapuu kes 28 a. w. Janr. 1883 alt. sakr. saanud tuli ette ja rääkis: et palk wana moodi oli, siis tahtsime ka wana moodi tööd teha, ja kubjas ütles: kui meie oma osa wastu ei saa siis saame trahwi alla. Kui kauplesime, ütles herra, kui töö rängaks läheb, siis wõib iga tahes lahti saada. Kui kubjas poleks ähwardanud, ei oleks meie ka mitte töö juurest ära läinud. Kui walitseja 9 meest tiinu peale niitma ei pane, ei tee meie ka mitte neid wõlgu jäänud paiwi, jäägu see asi kohtu alla.
d. Peter Kruus kes 37 a. w. ja Detsem. 1882 alt. sakr. saanud, tuli ette ja rääkis: ranga töö pärast läksin ära, sest kaup pole wakama wiisi olnud, kui wastu jõuan, siis teen tööd edasi.
e. Jacob Palias kes 40 a. w., wälja teeninud soldat ja Abrilli kuus 1883 altari sakramenti saanud, tuli ette ja rääkis: Wana paroni herra ära minemise aegas ööltud et kõik jääb wana wiisi ja nüid on wakamaa tükid antud, mis minu jõud teha ei anna, kui jälle, nii kui ennigi, 9 meest tiinu peale niitma pannakse, siis hakan tööle; Need wastu hakamise läbi ära jäänud pääwad saan mina sügise ära tegema.
f. Karel Andrus p. Wiitamees tuli ette, aga et tema mitte ise waid tema isa moisas kauplenud oli, siis ei saanud teda ülekuulamisele wõetud.
g. Andrus Nõmmerga kes 22 a. w. ja Martsi kuus altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis: et enni iga aasta 9 meest tiinu peal niitsime ja nüid 8 meest pantud sai ja ähwardadi trahwida, kui meie selle tööga walmis ei saa. Kui töö wana moodi jääb, siis hakame tööle ja teeme ka need järele jäänud töö pääwad
h. Andrus Lukmann kes 34 a. w. ja Martsi kuus altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis: et rohkem tood peale panti kui enni oli, ja mina enni küll siin moisas tööd olen teinud ja oma jõu ära tean et seda teha ei woi siis läksin töö juurest ära. Kui wana paroni herra ara läks, siis sai ööltud et koik jääb wana möödi.
i. Peet Treialt kes 23 a. w., Martsi kuus s. a. alt. sakr. saanud tuli ette ja rääkis: tema olla selle sama asja pärast töö juurest ära läinud, kui teisedki. Ka olla walitseja herra täna temale ütlenud, kui osa walmis ei saa saab trahwitud ja et töölised woiwad nii kauaks töö juurest ära jääda kuni kohus seda asja üle kuulab.
k. Johan Jürgmann kes 34 a. w. ja kewadel 1883 a. altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis nii samma kui Andrus Nõmmerga ülemal
Selle peale tulit kõik need ülemal nimetud moisa sulased ette ja rääkisid kui kõikide: metsa, soo, raba ja ranna heinamaade peale 9 meest a' tiinu peal niitma saab pantud ja klee üle waatamise all niidetud siis on nemad rahul ja saawad oma wastu hakamise labi wõlgu jäänud pääwad ara tegema
Et täna koiki kohtu liikmeid koos ei olnud siis jähi otsus selle asja üle nii kauaks tegematta kuni taieliku kohtu paawani; sulased laksid oma tööd edasi tegema.
waata No 35 all 1883 a.
Peakohtumees: M. Laid XXX
Kirjutaja: J. Simson <allkiri>
